Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

(1)Määrusega sätestatakse Haljala valla (edaspidi vald) eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

(2)Kord reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

(3)Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

(4)Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses.

(1)Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema füüsiline isik, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Haljala vald, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2)Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

(3)Lapsest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi saamise aluseks on lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht Haljala vallas.

(4)Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Haljala vald.

(1)Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Haljala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus).

(2)Toetuste määrad ja piirmäärad kinnitab Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

(3)Teenuste osutamise täpsema regulatsiooni ja hinnakirja kinnitab Haljala Vallavalitsus täitevorganina (edaspidi vallavalitsus).

(4)Sotsiaalhoolekandelise abi andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga, välja arvatud sissetulekust ja abivajadusest mittesõltuvad toetused, mis kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(5)Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse isiku põhjendatud vajadusest, isiku tegelikust toimetulekuvõimest ning sellest tulenevast kõrvalabi vajaduse ulatusest.

Vallavalitsus (täitevorganina) moodustab ametiasutuse teenistujatest korras sätestatud toetuste andmise ja teenuste osutamise otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ja hindamiseks ametiasutuse juures tegutseva komisjoni (edaspidi komisjon), mille kollegiaalne otsus on aluseks toetuse või teenuse määramisele, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

(1)Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja põhjendatud taotluse läbi Haljala vallavalitsuse toetuste ja taotluste esitamise e-keskkonna. Erandjuhtudel võib taotlust esitada e-posti teel või paberkandjal vallavalitsuse kinnitatud vormil.

(2)Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel esitab taotleja tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse ja taotleja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks: 1) sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud kulude tasumist tõendavad dokumendid; 2) perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid; 3) vajadusel muud tõendid või dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse väljaselgitamiseks.

(3)Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab ametiasutuse sotsiaalvaldkonna teenistuja (edaspidi teenistuja) välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

(1)Ametiasutus kontrollib taotleja õigust toetust taotleda ning esitatud andmete ja dokumentide vastavust määruse nõuetele. Ametiasutuse teenistuja, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud, selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb ettepaneku vastava abi määramiseks.

(2)Taotlust menetleval teenistujal on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut, kulusid ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Teenistujal on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.

(3)Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab teenistuja vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

(4)Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.

(5)Üksikisiku või perekonna abivajaduse ja majandusliku toimetuleku hindamisel sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel ei arvata sissetulekute hulka: 1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi; 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu; 5) tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 7) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni.

(6)Sissetulekust sõltuvaid valla eelarvest makstavaid sotsiaaltoetusi ning tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenust on õigus saada üksikisikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on: 1) alla 50% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast üksikisiku või esimese pereliikme kohta; 2) alla 40% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast iga järgneva pereliikme kohta.

(1)Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

(2)Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(3)Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.

(4)Abivajaduse hindamise põhjal määratakse isikule sobiv sotsiaalhoolekandelise abi liik ning vastav otsus kinnitatakse haldusaktiga.

(5)Vallavalitsusel on ametiasutuse teenistuja põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.

(1)Toetuse või teenuse määramisest võib keelduda, kui: 1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele; 2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente vastava nõude saamisest alates 10 tööpäeva jooksul; 4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis; 7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus); 9) taotlejal on võlgnevused Haljala valla ees.

(2)Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.

(1)Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise lõpetamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.

(2)Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib ametiasutus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.

Sissetulekust mittesõltuvad toetused on: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) hooldajatoetus; 4) toetus õnnetusjuhtumi korral.

(1)Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

(2)Toetuse saamiseks esitab isik taotluse ametiasutusele käesolevas määruses sätestatud korras.

Toetuse taotluses esitatud andmed kontrollib ja toetuse määramise otsustab sotsiaalvaldkonna teenistuja, toetus kantakse STAR-i ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(1)Sünnitoetus on Haljala valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

(2)Sünnitoetust makstakse last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi taotleja), kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud lapse sünni registreerimise päevast arvates Haljala vald.

(3)Toetus makstakse välja kahes osas: 1) esimese osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates; 2) teise osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates. Toetuse teine osa makstakse välja juhul, kui taotleja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on taotluse esitamise hetkel jätkuvalt rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald.

(4)Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

(5)Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

(1)Toetust makstakse surma hetkel Halja valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud isiku surma korral tema matusekorraldajale.

(2)Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.

(3)Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse.

(4)Toetuse määramise aluseks on isiku surma registreerimine ning taotluse esitamine ametiasutusele. Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

(5)Matusetoetust ei maksta: 1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral; 2) kui matusekorraldajaks on ametiasutus.

(1)Hooldajatoetust on õigus saada täisealise isiku hooldajaks määratud isikul või 1,5-15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus või kooselus oleval isikul või eestkostjal (edaspidi hooldajal) kui: 1) 16-aastase ja vanema isiku või puudega lapse hooldaja tegevus vastab hooldusele käesoleva määruse mõttes ning ta vastab hooldaja määramise tingimustele; 2) hooldatava 16-aastase ja vanema isiku või puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald; 3) puudega lapse vanema, vanemaga abielus või kooselus oleva isiku või eestkostja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald.

(2)Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest. Kui isik on mitme puudega lapse hooldaja, on tal õigus saada toetust iga puudega lapse eest.

(3)Hooldajatoetuse taotlemiseks 16-aastase ja vanema isiku hooldajale esitab taotleja ametiasutusele hooldatava ja hooldaja kirjaliku taotluse, milles on märgitud: 1) hooldatava ja hooldaja nimed ja isikukoodid, elukohad, kontaktandmed; 2) andmed hooldatava seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu kohta ja nende kontaktandmed; 3) hooldatava seos hooldajaga; 4) arvelduskonto number; 5) hooldaja sotsiaalne seisund.

(4)Hooldajatoetuse taotlemiseks 1,5–15-aastase puudega lapse hooldajale esitab taotleja taotluse, milles on märgitud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed ning kinnitus, et taotleja ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

(5)Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt: 1) puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

(6)Hooldajatoetust ei määrata, kui: 1) taotleja töötab; 2) taotlejale endale on määratud raske või sügav puue; 3) kui hooldust vajava isiku hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(7)Hooldajatoetuse maksmist alustatakse alates toetuse määramise otsuse tegemisest 10 tööpäeva jooksul.

(8)Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest.

Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda tulekahju, üleujutuse või muu õnnetuse tagajärjel, mille tulemusel on kas osaliselt või täielikult hävinenud taotleja vara ja ta on kaotanud esmased vahendid elutähtsate vajaduste rahuldamise tagamiseks (toit, rõivad, eluruum jmt).

Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) täiendav sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks; 2) vältimatu sotsiaalabi; 3) kooli- ja lasteaiatoidu toetus.

Õigus sissetulekust sõltuvate toetuste saamiseks on käesoleva määruse § 6 lõike 6 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks.

(1)Toetust makstakse käesoleva määruse paragrahv 6 lõike 6 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks.

(2)Toetust võib volikogu kehtestatud piirmäära ulatuses maksta järgnevate kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks järgmistel juhtudel: 1) retseptiravimite ja invatehniliste abivahendite soetamisel või laenutamisel omaosaluse osaline maksumus kuni 90% ulatuses; 2) ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmisega seotud transpordikulud; 3) isikut tõendava dokumendi taotlemine või elamisloa pikendamise taotlemine; 4) laste prilliklaaside maksumus 100% ulatuses ja täiskasvanute prilliklaaside osaline maksumus kuni 90% ulatuses; 5) üksi elavatele ja seadusjärgsete ülalpidajateta eakatele ning teistele abivajadusega isikutele või perekondadele küttepuude või muu eluruumi kütmiseks vajaliku kulu maksumus üks kord aastas; 6) muude ettenägematute abivajadusest tulenevate kulude katmine; 7) haigla voodipäevatasu osaliseks hüvitamiseks kuni 90% ulatuses.

(3)Toetuse suurus sõltub eelarveaastas sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja või tema seadusjärgse ülalpidaja sissetulekutest ning taotleja põhjendatud vajadusest.

(4)Toetuse maksmise aluseks on taotleja avaldus, millele on lisatud vajalikud kuludokumendid ning sissetulekuid tõendavad dokumendid.

(1)Toetust makstakse laste toitlustamiseks Haljala valla lasteaedades käivatele vähekindlustatud perede lastele toidupäevamaksumuse kompenseerimiseks ja valla üldhariduskoolides õppivatele lastele hommikusöögi või pikapäevarühma toidu maksumuse kompenseerimiseks.

(2)Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem ametiasutusele 15. septembriks ja 15. jaanuariks avalduse koos vajalike kuludokumentidega ning sissetulekut ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega.

(3)Toetus määratakse käesoleva määruse paragrahvis 7 sätestatud korras mitterahalise toetusena. Toetuse määramine võimaldab lapsele tasuta toidu lasteaias ja koolis.

Vältimatu abi osutamist korraldab ametiasutus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 8 sätestatud korrale.

Määruse alusel osutatavad ja/või korraldatavad teenuste liigid on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) raske või sügava puudega isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamine; 10) võlanõustamisteenus; 11) sotsiaalnõustamine; 12) asendushooldusteenus; 13) järelhooldusteenus; 14) vaimse tervise toetamise teenus;. 15) muu vajaduspõhine teenus.

(1)Sotsiaalteenused on üldjuhul tasulised, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. Teenuste hinnad kehtestab teenuse osutaja. Ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinna kehtestab vallavalitsus.

(2)Isiku võib täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, kui taotleja abivajadus on hinnatud ning ta vastab käesoleva määruse paragrahv 6 lõikes 6 toodud tingimustele.

(3)Tasuta teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja koos avaldusega dokumendid vastavalt käesoleva määruse paragrahv 5 lõikele 2 teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekute ning eluasemekulude või muude asjaolude kohta, mis annavad aluse teenuse maksumuse tasumisest vabastamiseks.

(1)Korra paragrahvis 22 kirjeldatud teenuseid võib osutada ametiasutus või korraldada teenuse osutamise.

(2)Ametiasutus korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid teenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.

(3)Ametiasutus peab teenuste osutamise üle arvestust STAR-is.

(1)Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2)Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

(3)Koduteenuse saamiseks esitab isik ametiasutusele taotluse. Koduteenuse vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, meditsiinitöötaja jne.

(4)Koduteenuse osutamise aluseks on haldusleping, mis sõlmitakse ametiasutuse, koduteenuse osutaja ja koduteenuse saaja vahel kuni 36 kuuks. Halduslepingus määratakse ära toimingud, mida koduteenusena osutatakse, koduteenuse osutamise sagedus, koduteenuse eest vastutava töötaja andmed, tasu maksmise tingimused tasulise koduteenuse korral ja muud koduteenuse osutamisega seotud asjaolud. Kui teenuse saaja ei soovi sõlmida halduslepingut, määrab ametiasutus teenuse ja selle sisu haldusaktiga.

(5)Koduteenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ajavahemikus kell 8- 17.

(1)Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.

(2)Üldhooldusteenust ja teenuse rahastamist on võimalik taotleda ka lühiajaliselt, alates ühest kuust eesmärgiga ajutiselt vähendada lähedaste hoolduskoormust.

(3)Üldhooldusteenus ja teenuse rahastus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.

(4)Üldhooldusteenuse eest tasuvad üldhooldusteenuse saaja, ametiasutus ja vajadusel ülalpidamiskohustusega isikud.

(5)Haljala valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) hoolduspersonali tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(6)Lõikes 5 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavolikogu.

(7)Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud isiklikud või teenuse osutamisega seotud kulud.

(8)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelneva aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja muu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(9)Kui vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja lõikes 8 teises lauses nimetatud igakuised sissetulekud ja valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe ei kata teenuse maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.

(1)Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

(2)Tugiisikuteenust osutatakse: 1) täisealisele isikule ja lapsele, kes vajab olulist kõrvalabi oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu; 2) alaealiste lastega perele, kes vajab nõustamist laste eest hoolitsemiseks ja laste arengut toetava kasvukeskkonna loomiseks (pere tugiisik).

(3)Lapsele osutatakse teenust lapse seadusliku esindaja nõusolekul.

(4)Teenuse saamiseks esitab isik või tema seadusjärgne esindaja ametiasutusele vastavasisulise taotluse. Taotluses märgitakse lisaks olukorrad, milles toimetulemiseks vajab isik toetamist ning taotletava kõrvalabi maht.

(5)Ametiasutus võib ise algatada tugiisiku määramise menetluse, kui ametiasutusele on teatavaks saanud isik või pere, kes tugiisiku teenust vajab. Sellisel juhul kaasab ametiasutus isiku teenuse kavandamise juurde ning selgitab välja tema arvamuse.

(6)Teenust vahetult osutava isiku leiab taotleja ise või vajadusel abistab sobiva isiku leidmisel ametiasutus.

(7)Teenuse, selle sisu ja mahu määrab komisjon haldusaktiga.

(8)Teenus on teenuse saajale tasuta.

(1)Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (edaspidi hooldatav), kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik ning isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste või muu abi osutamisega.

(2)Hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel.

(3)Hooldatava elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ja tema tegelikult kasutatav eluruum peab asuma Haljala valla haldusterritooriumil.

(4)Hooldaja elu- või viibimiskohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud vähemalt Lääne-Viru maakond, et tagada tegelik hoolduse teostamine.

(5)Hooldaja võib olla iga teovõimeline isik, kes: 1) on võimeline hooldust vajavat isikut vajalikul moel hooldama ja 2) ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning 3) kellel ei ole sügavat või rasket puuet.

(6)Hooldajaks võib määrata hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isiku juhul, kui hooldatav ei suuda teha eneseteenindusega seotud igapäevatoiminguid või neis osaleda, vajab ööpäevaringset hooldust ning ülalpidamiskohustusega isiku varaline seis ei võimalda hooldust muul moel korraldada.

(7)Ühel hooldajal võib olla kuni kolm hooldatavat, kui hooldaja on neile võimeline tagama hooldamise vastavuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

(8)Hooldajaks ei määrata isikut: 1) kes on statsionaarses vormis õppeasutuses õppiv õpilane või üliõpilane ning õppeasutus, kus ta õpib ei asu Lääne-Viru maakonnas; 2) kes on perekonnaseaduse kohaselt hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ja kelle elukorraldus või varaline seis võimaldab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve korraldamist; 3) kellele endale on määratud raske või sügav puue või kelle enda tervislik seisund ei võimalda hooldust vajavat isikut vajalikul määral hooldama; 4) keda on karistatud vara- või isikuvastaste süütegude eest.

Hoolduse seadmist ja hooldajaks määramist taotlev isik (edaspidi: taotleja) esitab ametiasutusele vastava taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) hooldust vajava isiku kirjalik nõusolek hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Juhul kui isik ei ole võimeline kirjalikku nõusolekut andma, selgitab ametiasutus tema soovi välja hooldusvajaduse hindamise käigus; 2) dokumendid hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute sissetuleku ja varalise seisu kohta.

(1)Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahv 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

(2)Teenuse saamiseks esitab isik või tema seadusjärgne esindaja ametiasutusele vastava taotluse. Taotluses märgitakse lisaks taotleja andmetele tegevused, milles on vaja abi ning abi maht.

(3)Teenust vahetult osutava isiku leiab taotleja ise või vajadusel abistab sobiva isiku leidmisel ametiasutus.

(4)Teenuse, selle sisu ja mahu määrab komisjon haldusaktiga.

(5)Teenus on teenuse saajale tasuta.

(6)Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut: 1) kes on statsionaarses vormis õppeasutuses õppiv õpilane või üliõpilane; 2) kes on perekonnaseaduse kohaselt hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ja kelle elukorraldus või varaline seis võimaldab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve korraldamist; 3) kellele endale on määratud raske või sügav puue või kelle enda tervislik seisund ei võimalda hooldust vajavat isikut vajalikul määral hooldada; 4) keda on karistatud vara- või isikuvastaste süütegude eest.

(1)Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.

(2)Varjupaiga teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Haljala vald ning vältimatu abi raames Haljala valla haldusterritooriumil viibivatele ning ööbimiskohta vajavatele isikutele.

(3)Vältimatu abi osutamise raames tagatakse isikule vähemalt toit, riided ja ajutine peavari seni kuni ta ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.

(1)Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2)Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(1)Sotsiaaltransporditeenust osutatakse koduteenuse saajale ja isikule, kelle sotsiaalsed, majanduslikud või tervislikud probleemid takistavad isikliku või ühissõiduki kasutamist.

(2)Sotsiaaltransporditeenust saab kasutada eelkõige avalike teenuste kasutamiseks (tervishoiuteenus, haridusteenus, pangakontori ja postkontori teenused jms).

(3)Teenus on tasuline. Kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale arve alusel. Komisjonil on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.

(1)Üksikisikule või perekonnale tagatakse eluruumi tagamise teenus eelkõige läbi Haljala vallale kuuluva eluruumi kasutusse andmise sotsiaaleluruumina. Erandjuhtudel abistatakse eluruumi tagamise teenuse osutamiseks isikut sobiva eluruumi leidmisel ning vajadusel üürilepingu tagatisraha või esimese üürimakse tasumisel.

(2)Eluruumi tagamise teenust (edaspidi eluruum) võib taotleda isik või perekond, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Haljala vald ning kes: 1) füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust; 2) oma vähekindlustatuse tõttu käesoleva määruse paragrahv 6 lõike 6 mõistes ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust; 3) on vabanenud kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana; 4) on orvud või alaealisena vanemliku hoolitsuseta jäänud isikud, kes lahkuvad laste hoolekandeasutusest ja kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on rahvastikuregistris registreeritud taotleja elukohana.

(3)Eluruumi saamiseks tuleb ametiasutusele esitada kirjalik taotlus. Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed või nende seaduslikud esindajad.

(4)Eluruum antakse taotleja kasutusse sotsiaaleluruumina. Eluruumi kasutamise sihtotstarve märgitakse eluruumi kasutamise lepingusse. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib ametiasutus.

(5)Kohandatud eluruum määruse tähenduses on vallale kuuluv eluruum, mis on kohandatud inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi (abistamine toidu ostmisel, arstiabi korraldamisel, asjaajamisel jne) ja kes on õigustatud eluruumi taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel.

(6)Eluruum antakse kasutusse tähtajaliselt, kuid mitte pikemalt kui kolm aastat.

(7)Eluruumi kasutusse andmise otsustab vallavalitsus.

(8)Eluruumi kasutusse andmise leping sõlmitakse kirjalikus vormis. Isik on kohustatud sõlmima eluruumi kasutamise lepingu hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest. Juhul, kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta eluruumi kasutamise lepingut, võib vallavalitsus eluruumi kasutusse andmise otsuse kehtetuks tunnistada.

(1)Vaimse tervise toetamise teenus on psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi tagamine Haljala valla elanikele käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Vaimse tervise toetamise teenust osutatakse riigi- ja vallaeelarvest teenuse osutamiseks eraldatud toetuse mahus.

(2)Lähtuvalt teenuse saaja vajadusest osutatakse järgmiseid vaimse tervise toetamise teenuseid: 1) psühholoogi teenus; 2) perenõustamine; 3) pereteraapia; 4) kogemusnõustamine; 5) leinanõustamine; 6) kriisinõustamine; 7) vajadusel muu nõustamine või teraapia.

(3)Vaimse tervise toetamise teenuse saamiseks esitab isik ametiasutusele käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(4)Teenuse andmise või teenuse andmisest keeldumise otsustab Haljala Vallavalitsuse sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon.

(5)Teenuse osutamist korraldab ametiasutuse sotsiaalteenistus. Teenuse osutamisel tasutakse teenuse kulud teenuseosutaja arve alusel teenuse osutaja arveldusarvele.

(1)Ametiasutus korraldab järgmiste sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste osutamist sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 3 sätestatud põhimõtetest lähtudes: 1) võlanõustamisteenus; 2) asendushooldusteenus; 3) järelhooldusteenus; 4) lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvide 451, 452 453 ja 454 alusel.

(2)Isikule või perekonnale võib osutada või korraldada lähtuvalt isiku abivajadusest järgnevaid täiendavaid teenuseid: 1) tugirühmad, tugiprogrammid ja koolitused; 2) kriisiabi, sh laste leinalaagrid; 3) sõltuvusravi; 4) viipekeele tõlketeenus; 5) muud toetavad teenused.

(3)Ametiasutus kontrollib teenuse osutaja vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning sõlmib seaduses sätestatud juhtudel teenuse osutamiseks halduslepingu.

(1)Käesoleva korra nõuetele vastavust jälgib ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendab ametiasutus.

(2)Teenuse taotlejal on õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse.

(3)Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Seni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtajani või kehtetuks tunnistamiseni ja sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtajani või lepingu lõpetamiseni.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.