Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks”

(1)Määrus sätestab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.11 „Regionaalareng – piirkondlikud algatused” sekkumise nr 21.6.1.111 „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” toetuse andmise tingimused ning korra.

(2)Toetuse sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

(1)Kui määruse alusel antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, artikli 53 alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, artikli 55 alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või artikli 56 alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Riigiabi andmisel mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa kohaselt väikese suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele; keskmise suurusega ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab sama määruse sama lisa kohaselt keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele; ja suurettevõtja all ettevõtjat, kes ei vasta sama määruse sama lisa kohaselt väikese ega keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele.

(2)Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), tähenduses, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3)Kui taotleja on varem saanud VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi ning § 12 lõikes 6 sätestatud maksimaalne vähese tähtsusega abi määr on täidetud, kohaldatakse taotleja suhtes lõikes 1 sätestatut.

(4)Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud projektidele saab abi anda üldise grupierandi määruse artiklite 14, 53, 55 ja 56 või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel. Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud projektidele saab abi anda üldise grupierandi määruse artiklite 53 ja 55 või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel.

(5)Määrust ei kohaldata: 1) riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata; 2) riigiabi saajale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 3) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul üldise grupierandi määruse artiklis 13 sätestatud juhtudel; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel; 6) ettevõtjale, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalne ettevõtlus on tegevus, mille põhieesmärk on luua positiivset mõju ühiskonnas ning mis otseselt panustab inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse; 2) sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ning tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks; 3) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest; 4) omafinantseering on toetuse taotleja või juriidilisest isikust kaasfinantseerija rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata; 5) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti elluviimise tõttu tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 6) „ei kahjusta oluliselt” printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 7) avalikkusele suunatud objekt on hoone või rajatis, mis on suunatud ja juurdepääsetav laiemale kasusaajate ringile ning mille kasutamine ei ole piiratud toetuse saaja liikmeskonnaga.

(1)Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda.

(2)Toetatavad projektid peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõjuvaldkondadest: 1) sotsiaalsed mõjud; 2) tööhõivealased mõjud; 3) majanduslikud mõjud; 4) keskkonnamõjud.

(3)Toetuse andmine panustab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja väljundnäitaja „osalevate organisatsioonide arv” saavutamisse.

(4)Toetuse tulemusena panustatakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja tulemusnäitaja „osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust” saavutamisse.

(5)Lisaks panustavad elluviidavad tegevused vähemalt ühe järgmise projekti spetsiifilise väljundnäitaja saavutamisse: 1) tegevustest osavõtnute arv; 2) soetatud põhivara või rajatud avalikkusele suunatud objektide arv.

(6)Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud” ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse.

(7)Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõte hoidmist ning strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajate alusel: 1) vabatahtlikus töös osalemise määr; 2) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5) ligipääsetavuse näitaja; 6) Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis.

(1)Toetuse andmise tingimused töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2)Toetuse taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(1)Toetust antakse sellisele projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse.

(2)Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine; 2) keskkonnateadlikkuse edendamine, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkonnas; 3) kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt; 4) kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine; 5) tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

(3)Projekte toetatakse järgmistes kategooriates: 1) projektid põhivarainvesteeringute tegemiseks (edaspidi põhivarainvesteeringu-projekt); 2) arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid (edaspidi arendusprojekt).

(4)Taotletava toetuse rahalise mahu järgi liigitatakse projekte järgmiselt: 1) väikeprojekt; 2) keskmise suurusega projekt; 3) suuremahuline projekt.

(5)Põhivarainvesteeringu-projekti võib realiseerida nii väikeprojekti, keskmise suurusega projekti kui ka suuremahulise projekti mahus. Arendusprojekti võib realiseerida kas väikeprojekti või keskmise suurusega projekti mahus.

(6)Toetust ei anta sellisele projektile: 1) mille eesmärk on täita taotlejale õigusaktidega pandud kohustusi; 2) mille põhiline eesmärk on parandada hoone energiatõhusust; 3) mis on äriliselt kasumlik; 4) mis on välistatud § 2 lõike 5 alusel; 5) millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 6) mis on taristuinvesteering ning mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus § 15 lõike 2 punktis 4 sätestatud nõude kohaselt, kui taristu kestus on vähemalt 5 aastat; 7) mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest; 8) mille kõik tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist; 9) mille toetust käsitatakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses, kui regionaalabi saaja on suurettevõtja.

(1)Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, siinses määruses sätestatud tingimustega ning taotluse rahuldamise otsusega.

(2)Põhivarainvesteeringu-projekti puhul on abikõlblikud järgmised § 6 lõike 2 kohase tegevuse kulud: 1) materiaalse põhivara soetamise kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise kulud; ligipääsetavuse tagamise, hoonete ja rajatiste lammutamise ning ehitamise ja ümberehitamise kulud; 2) põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusprojekti, selle ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni ja energiaauditi koostamise kulud; samuti ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, omanikujärelevalve ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud kulud ning muud vältimatud kulud; 3) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b sätestatud määras; 4) kliimakindluse hinnangute koostamise kulud; 5) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulud; 6) projektijuhtimisega seotud kulud; 7) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuete täitmisega seotud kulud; 8) kaudsed kulud § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui antakse abi grupierandi määruse artiklite 14 ja 56 alusel.

(3)Arendusprojekti puhul on abikõlblikud järgmised § 6 lõike 2 kohase tegevuse kulud: 1) otsesed personalikulud; 2) uuringute, analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud; 3) õpi- ja õppetegevuste, nõustamiste, sündmuste, noortevahetuste ja õppereiside korraldamise, sealhulgas ligipääsetavuse tagamise kulud; 4) projektiga seotud kommunikatsiooni- ja teavituskulud; 5) kaudsed kulud § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt; 6) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

(4)Juhul kui tegu on § 9 lõikes 2 sätestatud tegeliku kuluga, loetakse abikõlblikuks kuluks üksnes pangaülekandega tasutud kulu.

(5)Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes lõike 2 punktides 2, 4 ja 6 nimetatud põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulusid.

(1)Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a sätestatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, lähtudes sama määruse sama artikli lõikes 3 ja lõigetes 5–8 sätestatud erisustest.

(2)Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi või tegevusabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 4 või 5 sätestatud kulud.

(3)Kui toetus on kohalikule taristule antud investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 sätestatud kulud.

(4)Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üksnes üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud.

(1)Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra, või kindlasummaliste maksetena.

(2)Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega.

(3)Kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel, mis on 2 protsenti projekti otsestest kuludest põhivarainvesteeringu-projekti puhul, ning 7 protsenti arendusprojekti puhul, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4–6 loetletud kulusid.

(4)Väikeprojekti puhul arvestatakse abikõlblikud kulud kindlasummalise makse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti c kohaselt. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud § 7 lõike 6 kohane käibemaks ja töötaja töötasuga seotud maks ja makse; 3) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 4) kulu, mis tuleneb projekti partnerite vahel tehtud tehingust; 5) sularahas tasutud maksed; 6) täiskasvanute koolituse, täiend- ja ümberõppe korraldamisega seotud kulud.

(1)Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning selle tegemiseks tekivad vajalikud kulud.

(2)Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma järgmisse vahemikku: 1) 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini keskmise suurusega või suuremahulise põhivarainvesteeringu-projekti puhul; 2) 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini arendusprojekti või väikeprojekti puhul.

(3)Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval, välja arvatud lõikes 31 sätestatud juhul. 3 (3¹) Paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud kulusid sisaldava põhivarainvesteeringu-projekti abikõlblikkuse periood võib alata kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva, kuid mitte varem kui § 11 lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus. Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.

(4)Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui: 1) 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast suuremahulise projekti puhul; 2) 24 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast keskmise suurusega projekti puhul; 3) 12 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast väikeprojekti puhul.

(5)Kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatu erakordne või ettenägematu asjaolu, võib ta mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõigetes 2 ja 4 sätestatud tähtaegu.

(6)Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele taotluse e-toetuse keskkonna kaudu enne kehtiva abikõlblikkuse perioodi lõppu. Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(7)Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

(1)Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa on: 1) väikeprojekti puhul alates 3000 eurost kuni 10 000 euroni projekti kohta; 2) keskmise suurusega projekti puhul alates 10 001 eurost kuni 150 000 euroni projekti kohta; 3) suuremahulise projekti puhul alates 200 001 eurost kuni 1 500 000 euroni projekti kohta.

(2)Toetuse maksimaalne osakaal on põhivarainvesteeringu-projekti korral kuni 80 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Arendusprojekti korral on toetuse maksimaalne osakaal kuni 90 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

(3)Kui toetuse taotleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) või riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, on toetuse maksimaalne osakaal arendusprojekti korral kuni 80 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Kui toetuse taotleja on riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all olev sihtasutus või mittetulundusühing, on toetuse maksimaalne osakaal põhivarainvesteeringu-projekti puhul kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

(4)Kui toetust antakse: 1) regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses, on maksimaalne toetus keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest; 2) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabiks üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses või tegevusabiks sama määruse sama artikli lõike 5 tähenduses, arvutatakse toetuse ülemmäär või summa sama määruse sama artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud metoodika alusel, kuid kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80% abikõlblikest kuludest alternatiivina punktis 6-7 nimetatud meetoditele, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 2 punktis f määratletud tegevuse puhul, mille toetuse ülemmäär määratakse sama artikli lõikes 9 metoodika alusel; 2¹) spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi üldise grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 tähenduses või tegevusabiks sama määruse sama artikli lõike 9 tähenduses, arvutatakse toetuse ülemmäär või summa sama määruse sama artikli lõigetes 10−11 sätestatud metoodika alusel, kuid kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80% abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 10 ja 11 nimetatud meetoditele; 3) abina kohalikule taristule üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses, ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest enne asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu maha arvata.

(1)Taotleja võib olla: 1) põhivarainvesteeringu-projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik, välja arvatud KOV või riigiasutus; 2) arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik, KOVi hallatav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja äriühing.

(2)Partner võib olla sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik, KOVi hallatav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja äriühing.

(3)Äriühingust taotleja või partner võib olla väikeettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele; või keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab sama määruse sama lisa sama artikli punktis 1 sätestatud kriteeriumidele.

(4)Taotleja ja partneri põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või elluviidud ühekordsed projektid peavad toetama §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimist.

(5)Taotleja ja partner peavad vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele: 1) tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täidetud.

(6)Juhul kui arendusprojekti taotleja registrijärgne aadress ei asu Ida-Viru maakonnas, peab taotleja projekti kaasama vähemalt ühe seal maakonnas registreeritud partneri.

(7)Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda lõikes 2 nimetatud kasusaav organisatsioon.

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et põhivarainvesteeringu-projekti tulemusel loodud või soetatud põhivara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppmakse tegemist.

(1)Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning sellele peab olema lisatud vähemalt: 1) toetuse taotleja, partneri ja kasusaava organisatsiooni nimi; 2) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid; projekti elluviimise koht ja selle üldmaksumus; taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 3) projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus, sealhulgas partneri ja kasusaava organisatsiooni esindajate roll projekti meeskonnas; 4) partneri ja kasusaava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 5) projekti eelarve ning tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 6) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid; 7) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev ning ajakava; 8) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või selle osale tegevustele samal ajal taotlenud toetust teistest meetmetest, või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 9) rakendusüksuse nõutud muud dokumendid ja teave; 10) toetuse taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav; 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; 13) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise; 14) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(2)Lisaks peavad põhivarainvesteeringu-projektid vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 1) dokumente, mis kinnitavad taotleja omandi- või kasutusõigust kinnistule, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, või andmeid, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga selle omandamiseks või rentimiseks projekti elluviimise eesmärgil, ja seda abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates; 2) ehitusloakohustusliku ehitise korral ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile, või eskiisi, kui ehitusluba ei nõuta; 3) kinnitust, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 4) keskmise suurusega või suuremahulises projektis sisalduva taristuinvesteeringu puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, peab olema hinnatud kliimakindlust vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osas kehtestatud nõuetele; 5) kinnitust valmiva ehitise vastavuse kohta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele; 6) investeeringuobjekti aadressi; 7) avaliku kasutamise kokkulepet investeeringu tegemise korral äriühingule, tulundusasutusele või eraisikule kuuluvasse objekti; 8) kinnitus, et toetuse taotleja tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise; 9) majandus- ja finantsanalüüsi juhul, kui toetust antakse riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 3 ja artikli 55 lõike 7 tähenduses 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abina ning artikli 56 lõike 5 tähenduses.

(1)Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt.

(2)Taotlusvooru eelarve, lõikes 1 nimetatud taotlemise viis ning taotlusvoorus toetavad projektid §-s 6 sätestatud lõigete 3 ja 4 jaotuste alusel kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning vastav teave edastatakse ka rakendusüksusele.

(3)Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(4)Voorulise taotlemise korral teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel.

(1)Taotlus esitatakse § 16 lõikes 3 või 4 sätestatud taotluste vastuvõtmise tähtaja jooksul.

(2)Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu eesti keeles taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

(3)Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tõrkeid, juhindutakse ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

(4)Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtpäeva ei ennistata ning taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

(5)Rakendusüksus lõpetab jooksva taotlemise korral taotluste vastuvõtmise, kui taotlusvooru rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

(6)Voorulisel taotlemisel saab taotleja ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse. Kui sama taotlusvoor on avatud nii põhivarainvesteeringu-projektidele kui ka arendusprojektidele, saab taotleja esitada ühe taotluse mõlemas kategoorias.

(7)Taotleja võib taotleda toetust mitmele arendusprojektile tingimusel, et eelmine arendusprojekt on lõpetatud ja selle toetus on rakendusüksuse poolt täiel määral välja makstud.

(8)Sama taotleja ei saa toetust põhivarainvesteeringu-projektide kategoorias rohkem kui ühele projektile.

(1)Suuremahulise põhivarainvesteeringu-projekti puhul eelneb toetuse taotlemisele kohustuslik eelnõustamine, mille käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele ning annab soovitusi või teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

(2)Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani e-kirja teel, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekti tegevuste kirjeldust; 2) selgitust projekti tegevuste panuse kohta §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse; 3) projekti tegevuste eeldatavat ajakava; 4) projekti tegevuste eeldatavat eelarvet ja rahastamisallikaid; 5) ülevaadet projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning pädevusest; 6) põhivarainvesteeringu kirjeldust, mis võimaldab hinnata, kas projekti puhul on eeldatavasti tagatud selle kliimakindlus.

(1)Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest; taotleja, partneri ja taotluse nõuetelevastavuse kontrollist; taotluse riigiabi analüüsist; nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel hindamisest; ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2)Taotluse menetlemise tähtaeg on: 1) voorulise taotlemise korral kuni 45 tööpäeva taotlusvooru lõpetamise tähtpäevast arvates; 2) jooksva taotlemise korral kuni 30 tööpäeva alates taotluse rakendusüksusele esitamisest e-toetuse keskkonnas.

(3)Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ühendmääruse § 8 lõikes 6 sätestatud korras e-toetuse keskkonna kaudu.

(1)Taotluse nõuetelevastavuse tuvastamine toimub ühendmääruse § 6 kohaselt.

(2)Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetelevastavaks juhul, kui täidetud on §-s 13 sätestatud nõuded.

(3)Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §-s 15 nimetatud nõuded.

(4)Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on projekti kohta vaja saada lisateavet, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusseviimist kehtestatud nõuetega, lisadokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(5)Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida rakendusüksuse poolt nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne rakendusasutusega, ning tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(2)Hindamiskomisjon peab koosnema vähemalt kahest liikmest väikeprojektide hindamise korral ning vähemalt kolmest liikmest keskmise suurusega ja suuremahuliste projektide hindamise korral. Hindamiskomisjoni liikmetel peab olema teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab esindama Ida-Viru maakonnas tegutsevat organisatsiooni.

(3)Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata hääleõiguseta eksperte.

(4)Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

(5)Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) valikukriteerium 1 – projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, osakaal 40 protsenti; 2) valikukriteerium 2 – taotleja võimekus projekti elluviimiseks, osakaal 20 protsenti; 3) valikukriteerium 3 – projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus, osakaal 30 protsenti; 4) valikukriteerium 4 – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, osakaal 10 protsenti.

(2)Hindamine tehakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3)Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim on 0. Taotluse hindamisel antav koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest.

(4)Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kriteeriumide koondhinne on vähemalt 2,75 ning kriteeriume on eraldi hinnatud vähemalt hindega 2. Vastasel juhul loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele.

(5)Voorulise taotlemise korral järjestatakse positiivse hinnangu saanud taotlused hindamistulemuste alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse seda projekti, mis sai valikukriteeriumi 1 alusel kõrgema hinde. Kui valikukriteeriumi 1 hinne on ka sama, eelistatakse projekti, mis sai valikukriteeriumi 2 alusel kõrgema hinde.

(6)Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahastamisele need taotlused, mis on hinnatud positiivseks lõikes 4 sätestatu kohaselt.

(7)Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus.

(1)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.

(2)Taotlused kuuluvad rahuldamisele § 22 lõikes 5 sätestatud tingimuste kohaselt voorulise taotlemise korral ja lõikes 6 sätestatud tingimuste kohaselt jooksva taotlemise korral. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma rakendusasutuse poolt etteantud taotlusvooru eelarve summasse.

(3)Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

(1)Taotlus jäetakse rahuldamata § 6 lõikes 6 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2)Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse sama määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3)Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed.

(4)Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

(1)Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(2)Osalise rahuldamise otsuse puhul on vaja taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3)Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

(4)Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ning korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.

(2)Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, või ühendmääruse § 12 lõikes 3 sätestatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist.

(4)Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega.

(5)Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

(6)Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ettenähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist ühendmääruse § 13 lõike 1 kohaselt.

(1)Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral.

(2)Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada lõikes 1 sätestatud otsuse tingimuste kohaselt.

(1)Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2)Toetuse saaja peab täitma lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatud kohustustele järgmisi nõudeid: 1) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 2) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 3) tagama, et põhivarainvesteeringu-projekti tulemusel loodud või soetatud põhivara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppmakse tegemist; 4) tagama taristuinvesteeringute kliimakindluse, rakendades kliimakindluse hindamise käigus tuvastatud riskide leevendusmeetmeid.

(3)Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

(4)Toetuse saaja viib hanke läbi järgmiste nõuete alusel: 1) juhul, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses, tuleb hanke korraldamisel lähtuda RHSist ja ühendmääruse § 11 lõikest 2. Sama nõue laieneb ka partneritele, kes osalevad projektis, mille toetuse saaja on hankija RHSi tähenduses; 2) juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija RHSi tähenduses, peab ta lähtuma ühendmääruse § 11 lõikest 3.

(5)Võimaluse korral tuleb riigihanke korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi.

(1)Rakendusüksusel on õigus: 1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid, sealhulgas kohapealse kontrolli raames; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) nõuda muudatusi projektis, ja vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 3 seda eeldab; 8) nõuda aruannete täiendamist.

(2)Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes, sealhulgas ostumenetluse või riigihanke väljakuulutamise ja läbiviimisega seotud küsimustes; 3) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, selle eesmärgi ja kestuse; 5) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 6) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 7) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral esitama andmed toetuse andmise kohta „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile”.

(1)Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.

(2)Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

(3)Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse teave projekti edenemise ning oodatavate tulemuste ja väljundnäitajate saavutamise kohta koos toetuse saaja hinnanguga projekti tulemuslikkusele ning strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule rakendusüksuse etteantud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Aruandlusperioodi pikkus on kuni 12 kuud.

(4)Rakendusüksus kinnitab aruande üldjuhul kümne tööpäeva jooksul selle e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Väikeprojekti puhul makstakse toetus välja kindlasummalise maksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuste saavutamise korral ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt.

(1)Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatust. Ühtse määra alusel toetuse maksmise korral lähtutakse sama määruse § 28 lõikest 3.

(2)Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ning korrast.

(3)Pärast lõpparuande kinnitamist väljamakstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 10 protsenti.

(4)Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(5)Rakendusüksus menetleb kulude tekkimist tõendavaid dokumente kuni 20 tööpäeva. Kui selliste dokumentide menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(6)Projektile, mille kohta on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

(7)Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kuus.

(1)Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel.

(2)Toetuse maksmise korral tegelike kulude ja ühtse määra alusel ei tohi ettemakse suurus ületada 40 protsenti kogu toetussummast.

(3)Toetuse maksmise korral kindlasummalise makse alusel ei tohi ettemakse suurus ületada 60 protsenti kogu toetussummast.

(4)Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.

(5)Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel on ettemakse kasutamisperiood kuni kuus kuud ettemakse saamisest arvates.

(6)Toetuse maksmise korral kindlasummalise makse alusel peab ettemaksete kasutamist tõendav dokument olema esitatud lõpparuande esitamise ajaks.

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.