Määrusega kehtestatakse Toila Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate (edaspidi töötaja) koosseisude kinnitamise ja muutmise kord, määratakse kindlaks töötajate töötasu miinimum- ja maksimummäärad, töötasu, lisatasude ning puhkusetasu määramise ja maksmise üldpõhimõtted.
(1)Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) struktuuri ja töötajate koosseisud kinnitab või kooskõlastab Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega asutuse juhi ettepanekul, vastavalt seaduses või hallatava asutuse põhimääruses sätestatule.
(2)Asutuse juht peab ettepaneku tegemisel arvesse võtma Toila Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud asutuse palgafondi suurust.
(3)Töötajate koosseisu muutmise motiveeritud ettepanekus esitatakse vallavalitsusele muudatused ka vallaeelarve personalikulude osas.
(4)Töötajate koosseisu suurendamisel eelarveaasta jooksul esitab asutuse juht koos taotlusega seletuskirja, näidates ära vahendid, millest kaetakse täiendava koosseisu personali kulu. Põhjendatud taotluse korral esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu eelarve muutmiseks.
(1)Töötajate töötasustamine toimub seaduste ning Toila valla õigusaktide alusel.
(2)Töötasu määramisel lähtutakse töötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavusest või töötingimuste erisusest või teadmiste ja oskuste tasemest või vastutuse määrast.
(3)Töötajate töö tasustamine toimub valla eelarves asutuse töötasudeks ettenähtud summa piires.
(4)Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks kinnitatud töötajate koosseisud ja töötasumäärad.
(5)Töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja asutuse juhi vahel töölepingus või selle lisas lähtudes käesolevas määruses sätestatud töötasu määradest.
(6)Põhjendatud lisatasud määratakse asutuse juhi käskkirjaga.
(7)Töötasufondi vabu vahendeid ei või kasutada ilma vallavalitsuse eelneva kooskõlastuseta.
(8)Asutuse juhil on õigus rakendada töötasustamisel tunnitasu, lähtudes töötajale kinnitatud kuupalgamäärast ja kuu normtundidest, mis fikseeritakse töölepingus.
(9)Katseajal võib rakendada töötaja suhtes 10% madalamat töötasu võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.
(10)Asutuse juhil on õigus kehtestada täpsemad palgakorralduse põhimõtted (palgajuhend), esitades need enne kehtestamist kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
(1)Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.
(2)Asutuse juhile määrab põhjendatud lisatasud ja preemia vallavanem vastavalt käesolevas määruses sätestatule.
(1)Üldhariduskooli õpetaja töötasu määrad kinnitab ja muudab asutuse juht arvestades asutuse aasta eelarves õpetajate töötasudeks eraldatud vahendeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetajate töötasu alammäärasid.
(2)Asendustundide tasu võib määrata alates viiendast asendustunnist kuus. Asendustundide tasu arvutamisel lähtutakse asendustundide arvust, asendusõpetaja palgamäärast ning vastava tunnipalga arvutamisel kuu keskmisest töötundide arvust sõltuvalt üldtööaja pikkusest.
(1)Üldhariduskooli tugispetsialisti (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) töötasu määrad kinnitab ja muudab asutuse juht arvestades asutuse aasta eelarves tugispetsialistide töötasudeks eraldatud vahendeid.
(2)Üldhariduskooli tugispetsialisti (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) töötasu alammäär täistööajaga töötamisel on võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga.
(1)Koolieelse lasteasutuse õpetaja, õpetaja assistendi ja õpetaja abi töötasu määrad kinnitab ja muudab asutuse juht.
(2)Koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on vähemalt 90 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.
(3)Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega koolieelse lasteasutuse töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
(4)Õpetaja assistendi töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 65% - 90% koolieelse lasteasutuse õpetaja kuu töötasu alammäärast.
(5)Õpetaja abi töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on vähemalt 60% koolieelse lasteasutuse õpetaja kuu töötasu alammäärast.
(1)Koolieelse lasteasutuse tugispetsialisti (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) töötasu määrad kinnitab ja muudab asutuse juht arvestades asutuse aasta eelarves tugispetsialistide töötasudeks eraldatud vahendeid.
(2)Koolieelse lasteasutuse tugispetsialisti (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
(1)Huvikooli õpetaja töötasu määrad kinnitab ja muudab asutuse juht.
(2)Huvikoolis töötavate õpetajate töötasu alammäär vastavalt kvalifikatsioonile on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
(3)Huvikooli õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on vähemalt 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.
(4)Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega huvikooli õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
(1)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse asutuste juhtidele ja teistele asutuse töötajatele, välja arvatud õpetajatele, õpetaja assistentidele, õpetaja abidele ja tugispetsialistidele.
(2)Töötaja töötasus kokku leppimisel lähtutakse vastavast töökoha grupile kehtestatud töötasu miinimum- ja maksimummäära vahemikust ning asutuse tööjõukulude eelarvest, võttes arvesse töötaja: 1) haridust ja töökogemust; 2) tööalaseid oskusi ja pädevust; 3) töötulemusi ning töökohustuste täitmise korrektsust ja kvaliteeti; 4) töökoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, vajadust asendada juhti või teist töötajat; 5) teisi asjaolusid, mis on töötasu määramisel olulised.
(3)Töökohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja tööülesande täitmise iseloomust lähtuvalt liigitatakse valdavas osas ühesuguste tööülesannetega töökohad gruppidesse järgmiselt: 1) I grupp: liht- ja oskustöölised (töö hõlmab korduva iseloomuga, suhteliselt lihtsate, keskmise või vähese uudsuse ja mitmekesisusega ülesannete iseseisvat täitmist); 2) II grupp: spetsialistid (tööülesanded hõlmavad koordineeritud tegevust ning igapäevaste mitmekesiste ja keerukate ülesannete lahendamist kindlas valdkonnas); 3) III grupp: asutuste juhid (juhid, valdkonnajuhid jms).
(4)Igale töökoha grupile vastab töötasu vahemik, mis määrab vastavasse töökoha gruppi kuuluvate töökohtade kuu töötasu miinimum- ja maksimummäära. Töötasu vahemikud on järgmised: 1) I grupp: liht- ja oskustöötajad – töötasu alammäär kuni 1 500 eurot; 2) II grupp: spetsialistid – 1 100 kuni 2 500 eurot; 3) III grupp: asutuse juhid – 1 500 kuni 3 500 eurot.
(5)Töötaja töötasu on võimalik muuta töötasumäärade vahemiku piires töökohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Töötasu muutmise kohta sõlmitakse töötajaga töölepingu lisa.
(6)Töötaja töötasu on võimalik täiendavalt üle vaadata kord aastas.
(1)Töötajale võib maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest ja eritingimustes töötamise eest (lisatasu ööajal töötamise eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest) töölepingus sätestatud tingimustel.
(2)Täiendavaks tööülesandeks loetakse asutuse juhi või vahetu juhi poolt töötajale antud, kuid töölepingus ja/või ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad töötaja töömahtu.
(3)Asutuse juhil on õigus määrata töötajale lisatasu asendamise eest või vaba töökoha täitmise eest edasilükkamatutel juhtudel, kui asendaja tööle võtmine ei ole võimalik või otstarbekas. Lisatasu puuduva töötaja ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava töötasust proportsionaalselt antud ülesannete mahuga.
(4)Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse tööülesannete täitmise ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheksaks kuuks.
(5)Töö eest öösel (kella 22-st kuni 6-ni) ja riigipühal hüvitatakse töötajale täiendava vaba aja andmisega. Kui vaba aja andmine ei ole võimalik, siis makstakse lisatasu.
(6)Töötaja ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Kui vaba aja andmine ei ole võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas.
(7)Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, mis tuleb üldjuhul vormistada enne täiendavate tööülesannete andmist.
(1)Töötajale võib maksta preemiat väga heade töötulemuste eest vastavalt asutuse eelarve võimalustele, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.
(2)Preemia suuruse otsustab asutuse juht ja see vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga.
(3)Katseajal preemiat ei maksta.
(1)Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Järgida tuleb vastava projekti rahastaja reegleid.
(2)Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastaja reeglite võimalustest, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui töötajale antud täiendavat tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu käesoleva määrusega sätestatud korras või sõlmitakse töötajaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping.
Töötajale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel alates teisest kalendripäevast vastavalt haigushüvitise maksmist reguleerivale korrale.
Töötajatele, kes töötavad asutuses kuvariga, hüvitatakse osaliselt üks kord kolme aasta jooksul silmade ja nägemise kontrolli eest võetav tasu ning nägemistugevust korrigeerivate abivahendite (prillide, läätsede) maksumus. Täpsema korra prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks kehtestab asutuse juht. Hüvitise suuruse kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(1)Asutus võib töötajatele maksta alljärgnevaid ühekordseid toetusi eelarveliste vahendite olemasolul: 1) perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral. Traagiline sündmus on eelkõige vanema, abikaasa või lapse või teenistuja enda surm. Töötaja surma korral võib toetust maksta tema lähisugulastele (abikaasa, lapsed, vanem); 2) isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul. Isikliku tähtpäeva või sündmusena käsitletakse eelkõige juubelisünnipäeva alates 50. eluaastast (intervalliga 5 aastat) ja lapse sündi; 3) teenistusest vabastamisel töötaja algatusel, vanaduspensionile jäämise tõttu või teenistuskohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu või pikaajalise töövõimetuse tõttu kuni kolme kuu palga ulatuses, kui töötaja on töötanud asutuses vähemalt viimased kümme aastat.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuste määrad kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetus määratakse töötajale asutuse juhi käskkirja alusel ning makstakse välja valla eelarve reservfondist vallavalitsuse korralduse alusel vastavalt asutuse juhi poolt esitatud taotlusele.
(1)Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.
(2)Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuu viimasel tööpäeval (palgapäev) töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisest tuleb teavitada kirjalikult vallavalitsuse raamatupidamist esimesel võimalusel.
(1)Töötaja palgalt arvestatakse ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile 1) tulumaks vastavalt tulumaksuseadusele; 2) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele; 3) töötuskindlustuse makse vastavalt töötuskindlustuse seadusele; 4) kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt kogumispensionide seadusele.
(2)Lõikes 1 märgitud maksude ja maksete tasumisega tagab asutus töötajale järgmised kaitsed: 1) tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust (TuMS § 5 lg 1); 2) sotsiaalmaksust rahastatakse töötaja ravikindlustus ning I ja II samba pension (SMS § 1); 3) töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis kindlustab teatud tingimustel töötaja kaitse töötuks jäämise korral (Töötukassa makstavad hüvitised, toetused ja teenused) (TKindlS § 36 lõiked 1-3, arvestades § 6 sätestatud erisusi); 4) kohustusliku kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni (KoPS § 2 lg 2).
(1)Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva, koolieelse lasteasutuse õpetaja, direktori ja õppealajuhataja iga-aastane põhipuhkus on 49 kalendripäeva, noorsootöötaja iga-aastane põhipuhkus on 42 kalendripäeva. Teiste haridustöötajate põhipuhkus on sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktis.
(2)Puhkusetasu kantakse töötaja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovil järgmisel palgapäeval, kuid mitte hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Vastav sooviavaldus tuleb esitada vähemalt 7 tööpäeva enne puhkuse algust vallavalitsuse raamatupidamisele kirjalikult.
(3)Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja puhkus töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust.
(4)Töölepingu seaduses sätestatud muu puhkus tasustatakse seaduses sätestatud korras.
(1)Töötajale töötasu õige määramise eest ning töötasu kulude otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab asutuse juht.
(2)Töötasu kulude kasutamist kontrollib valla raamatupidamine, kes informeerib vajadusel kontrolli tulemustest vallavalitsust. Vallavalitsusel on õigus korraldada teenistuslikku järelevalvet asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
(1)Asutuste juhtidel viia asutuse palgakorraldust sätestavad juhendid vastavusse käesolevas korras toodud üldpõhimõtetega.
(2)Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 23.03.2011 määrus nr 20 „Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise kord “.
(3)Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.