Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (sealhulgas sadevee kanalisatsioon) kasutamise põhimõtted Kanepi vallas ja sätestatakse: 1) võetava vee mõõtmise ning ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise kord; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord; 3) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused (välja arvatud ohtlikud ained); 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise kord; 5) joogivee andmise ning selle katkestamise ja taastamise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise ning selle katkestamise ja taastamise kord; 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmise piiramise, katkestamise ja taastamise ning reovee ärajuhtimise piiramise, katkestamise ja taastamise kord; 7) ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodika; 8) liitumispunkti tehnilised nõuded.
(1)Ühisveevärgist antav joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2)Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 baari. Kui vajatakse suuremat veerõhku, tuleb kliendil rõhu tõstmine lahendada oma seadmega ja omal kulul.
(3)Kui vee-ettevõtjast sõltumatult tekkinud veeavarii, torustiku purunemine, elektrikatkestus või muu äkiline ja ettearvamatu sündmus põhjustab torustiku mittetoimimise, madala veerõhu või veevarustuse katkemise, puudub vee-ettevõtja vastutus.
(4)Vee-ettevõtja vastutab tekkinud otsese kahju eest, kui rikke põhjus on vee-ettevõtja puudulik seade või hooldustöö. Vee-ettevõtja kahju hüvitamise kohustus ei laiene saamata jäänud tulu hüvitamisele. Vee-ettevõtja vastutuspiir kliendi ees on 20% eelneva kalendriaasta jooksul samalt kliendilt laekunud teenustasust.
(5)Vee-ettevõtja teeb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni töö tõrgete korral parima võimaliku, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toimimine taastada.
(1)Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse teenuselepingus sätestatud mahus olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning vajadusel kahjutule kustutamiseks.
(2)Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks, kui pinnavee ja sademevee kanalisatsioon on rajatud. Kanalisatsiooni ei või juhtida tootmisjäätmeid, asju ega muud, mis ei ole mõeldud kanalisatsiooni juhtimiseks, ega reovett, mis ei vasta käesolevas eeskirjas ja liitumislepingus sätestatud piirväärtusele. Isik, kes on ühiskanalisatsiooni juhtinud eeltoodule mittevastava reovee, peab hüvitama tekitatud kahju ja lisakulud vastavalt vee-ettevõtja arvestuslikele kuludele seoses taristu remondi ja puhastamisega, samuti taristu preventiivse hoolduse ja remondi ja tekkinud täiendava kulumise.
(3)Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostuse või muud vastuvõtutingimused, mis tehakse teatavaks vee-ettevõtja veebilehe vahendusel.
(4)Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub tee omaniku või valdajaga sõlmitud lepingu alusel.
(5)Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel ja ainult vee-ettevõtja poolt lepingus määratud purgimise kohtades.
(1)Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning päästetöödeks ja õppusteks, samuti ühisveevärgi avalikest veevõtukohtadest vee võtmine reguleeritakse lepinguga. Kui leping puudub, tuleb tasuda tavahinnakirja alusel vee-ettevõtja poolt arvutatud eelduslike mahtude alusel, kui ühisveevärgi kasutaja ei suuda tõendada kasutatu täpset mahtu.
(2)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab vee-ettevõtjal võimaldama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud arvesteid. Kui arvestite, veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist ei võimaldata, võib kuni kontrollimise võimaldamiseni piirata teenuse osutamist.
(3)Keelatud on: 1) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vedelikku või muud teistest veeallikatest või süsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid, mille täitmine toimub ühisveevärgist), kõrgsurvekateldega, küttetorustikega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
(4)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.
(1)Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgis ja kanalisatsioonis plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik; 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2)Plommide paigaldamine vormistatakse vee-ettevõtja aktiga. Klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest. Plommi paigaldamisel koostab vee-ettevõtja akti. Kui kinnistu omanik ei viibi kohal või keeldub akti allkirjastamast, kinnitab selle plommi paigaldaja ja teeb aktile märkuse, et klient keeldus allkirjastamast või ei viibinud juures.
(3)Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4)Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5)Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
(1)Vee kogust mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites.
(2)Kaugloetavate veearvestite näidud fikseerib vee-ettevõtja kaug-lugemise teel. Veearvestite, mida ei ole võimalik vee-ettevõtjal kaug-lugeda, näidud fikseerib ja teatab vee-ettevõtjale klient ettenähtud tähtajaks. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.
(3)Veearvesti näidu teatamata jätmisel koostatakse kliendile arve eelnenud kolme arvestusperioodi keskmise veetarbimise alusel.
(4)Kui klient ei ole näitu teatanud kolmel järjestikusel arvestusperioodil või nelja kuu jooksul, on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile kirjalik hoiatus, nõudes näidu esitamist ja/või juurdepääsu veearvesti näidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud hüvitama vee-ettevõtjale veearvesti näidu fikseerimise vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvele. Kui klient ei ole hoiatuses märgitud tähtajaks näitu teatanud, või ei ole võimaldanud näidu fikseerimist, on vee-ettevõtjal õigus piirata teenuse osutamist.
(5)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab veemõõdusõlme vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti. Kui klient soovib mitut veearvestit ja vee-ettevõtja sellega nõustub, paigaldab vee-ettevõtja lisamõõtja. Vee-ettevõtja paigaldab selliseid lisamõõtjaid, mis on vee-ettevõtja hangitud, lisamõõtja maksumuse ja selle paigaldamise tasu peab enne lisamõõtja paigaldamist vee-ettevõtjale tasuma klient.
(6)Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusplomm. Kui see puudub või on kahjustatud võib vee-ettevõtja kliendi suhtes kahe viimase aasta iga kuu veetarbimise kohta kohaldada viimase viie aasta suurima veekuluga kuu veetarbimise kogust või arvestuslikku veetarbimise kogust. Sama kohaldub, kui rikutud või kadunud on veearvestile veevoolu suunda arvestades eelnevale seadmele või sõlmele paigaldatud plomm.
(7)Veearvestit vahetada on õigus ainult vee-ettevõtjal.
(8)Kanalisatsiooniteenuse kliendi puhul ei korralda taatlemist vee-ettevõtja, vaid klient. Klient peab kasutama üksnes vee-ettevõtja aktsepteeritavat mõõteseadet ja esitama vee-ettevõtjale tõendid selle taatlemise kohta. Kui seade ei ole vastav või ei ole korrektselt taadeldud, tuleb seade või taatlemine teha viivitamatult ja koguste arvestamisel võib lähtuda eelneva aasta keskmisest kulust korda 1,5.
(9)Veearvesti rikke korral arvestatakse ühes kuus tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(10)Klient võib nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemisega seotud kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(11)Kui kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtte poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarbimise kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.
(1)Kinnistu veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.
(2)Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda vaid vee-ettevõtja kirjalikul loal ja kinnistu omaniku kulul.
(3)Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõtekaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.
(4)Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.
(5)Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.
(6)Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalselt, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti.
(7)Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.
(8)Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuride töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana; 5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.
(9)Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(10)Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul. Kliendi või kinnistu kasutaja ja tema kontrolli all oleva isiku või asja põhjustatud veemõõtja rikke puhul hüvitab klient vee-ettevõtjale uue veemõõtja hinna ja paigaldamisega seonduvad kulud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(1)Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu m³ kuus inimese kohta Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga oma kaevust 1,0 Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš võivann 2,6 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles onvann 4,0 Tsentraalküttega korteris, milles on dušš ja saun 5,8 Tsentraalküttega korteris või eramus, milles on vann ja dušš või saun 7,6 Ärihooned ja muud hooned 0,3
(2)Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kulunormide järgi teatab klient vee- ettevõtjale isikute (elanikud, üürnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.
(1)Kahjutule kustutamiseks kasutatud vee arvestus toimub kas lepingu alusel või arvestab selle vee-ettevõtja muu teabe alusel.
(2)Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.
(1)Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine seaduses lubatud juhul; 2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid; 3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti rikutud; 5) omavoliliselt on eemaldatud vee- või reoveearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan; 7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul; 8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest; 9) vee-ettevõtja loata toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni; 10) vee-ettevõtja loata toimub sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni; 11) vee-ettevõtja loata toimub reovee juhtimine sademeveekanalisatsiooni; 12) vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse loata toimub sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni; 13) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2)Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta.
(3)Omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.
(4)Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 0,5 m/sek ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.
(5)Omavolilise sademevee ärajuhtimise ilmnemisel ühiskanalisatsiooni arvutab vee-ettevõtja sademevee koguse vastavalt käesoleva eeskirja § 15-le. Omavolilise sademevee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise sademevee ärajuhtimise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise sademevee ärajuhtimise ajaks tagasiulatuvalt kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.
(6)Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu.
(7)Käesoleva lõikeid 4–6 rakendatakse kuni vastava regulatsiooni kehtestamiseni riigi poolt.
(1)Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.
(2)Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusid vms); 4) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 7) radioaktiivseid aineid; 8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(3)Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C.
(4)Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.
(5)Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
(6)Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(7)Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga.
(8)Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised: Reostusnäitaja Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 350,0 Biokeemiline hapnikutarve mg/l 350,0 Keemiline hapnikutarve mg/l 700,0 Polaarsete süsivesikute sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 70,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0
(9)Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(10)Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtuste osas kohaldatakse õigusaktiga sätestatut.
(11)Sademevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised. Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama. Kui selles lõikes sätestatu kohta kehtestatakse piirmäär riigi poolt, lähtutakse riigi kehtestatust.
(12)Sademevee juhtimisel sademe vee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l. Kui selles lõikes sätestatu kohta kehtestatakse piirmäär riigi poolt, lähtutakse riigi kehtestatust.
(13)Kui kliendi reovesi ei vasta käesolev a paragrahvi lõike 2, 8 või 10 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
(14)Kui kliendi reovesi ületab piirväärtusi on ülenormatiivne reostustasu kahekordne tasu reovee ärajuhtimise eest.
(15)Kui kliendi reovee reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(16)Üle 30-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha sademevee puhastamine liiva-õlipüüduris.
(17)Restkaevud, mille kaudu juhitakse sademevett ühiskanalisatsiooni, peavad olema varustatud nõuetekohase settepesadega.
(18)Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee ja sademevee neeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(19)Paisutustaseme piirväärtuseks loetakse kanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsioonikaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind.
(20)Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.
(21)Klientidel, mis tegelevad toidu valmistamise, toitlustamise või muu sarnasega, peab kinnistu kanalisatsioonil enne ühiskanalisatsiooni olema paigaldatud nõuetekohane ravapüüdur, mida tuleb omanikul nõuetekohaselt l hooldada. Kui omanik on seda kohustust rikkunud peab omanik maksma igakordsel rikkumise tuvastamisel leppetrahvi kuni 10 tuhat eurot ja hüvitama tekkinud kahju, mille suurus hinnatakse vee-ettevõtja määratud asjatundja poolt.
(22)Tanklad, autopesulad, autoremonditöökojad ja nendega sarnased teenuseosutajad asutused peavad kinnistu kanalisatsioonile enne ühiskanalisatsiooni paigaldama vee-ettevõtja poolt aktsepteeritud kohtpuhastid ja neid hooldama.
(1)Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvesti abil.
(2)Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(3)Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(4)Reovee mõõdusõlme kontrollib ja plommib vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja koostab akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(1)Ühiskanalisatsiooni juhitud sademevee eest tuleb tasuda vastavalt reovee ärajuhtimise teenuse hinnale. Sademevee ärajuhtimise eest sademevee kanalisatsiooni tuleb tasuda vastavalt selle eest sätestatud hinnale.
(2)Sademevee kogus arvutatakse vastavalt standardile EVS 848:2021 või samaväärsele kehtivale standardile.
(1)Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel.
(2)Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu koht fikseeritakse teenuslepingus. Kui proovivõtukoht ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(3)Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja lähtuvalt reostuse iseloomust.
(4)Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5)Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul sellest klienti eelnevalt teavitades, välja arvatud juhul, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta.
(6)Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostuse määramist.
(7)Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1)Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee või sademevee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2)Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,1% tasumata summalt päevas.
(3)Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4)Pretensioon arve õigsuse on võimalik esitada vaid kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei lükka edasi tasumise kuupäeva ega vabasta viivise tasumise kohustusest. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemusest teavitatakse klienti kirjalikult taasesitatavas vormis. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(5)Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja vee tarbimise ja/või reovee ärajuhtimise eest tasumise nõude arvestades käesoleva eeskirja § 10 sätestatut.
(1)Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient: 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest; 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude kontrollimist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove; 3) kui klient ei ole kolmel järjestikusel korral või kvartaalse tarbimise korral 1 kuu möödumisel alates teatamise tähtajast teatanud tähtaegselt veearvesti näitu vee-ettevõtja klienditeenindusele; 4) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi; 5) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist.
(2)Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimine eelkõige: 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul; 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse korral; 3) lekke ilmnemisel kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisest ei ole klienti eelnevalt katkestamise põhjusest teavitatud, tuleb klienti katkestamisest ja põhjusest viivitamatult kirjalikult teavitada kliendi poolt lepingus esitatud sidevahendile.
(4)Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.
(5)Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6)Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.
(7)Erakorraliste asjaolude puhul on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
(1)Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes kohaliku omavalitsuse korraldustest ja parimal viisil, mida vee-ettevõtja suudab tagada.
(2)Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(3)Vee-ettevõtja sisestab enda veebilehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt viis päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (s.o e-posti, sms-i või posti teel) vähemalt kolm ööpäeva enne tööde algust.
(4)Õiguslikku tähendust omav ühe poole teade teisele poolele tuleb edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingus esitatud sidevahendile.
(5)Teade loetakse kätte saaduks, kui: 1) teade on üle antud allkirja vastu; 2) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga ja postitamisest on möödas kolm kalendripäeva; 3) sms-i või e-posti lähetus on tehnoloogiliselt registreeritud.
(6)Teated, mis käsitlevad lepingu vee- ja kanalisatsiooniseadmete kontrolli ning vee andmise ja/või reovee ärajuhtimise piiramist või katkestamist seoses avariiolukordadega, võidakse edastada ka kohaliku ajalehe või telefoni teel.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(8)Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.
(9)Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1)Kui kinnistu või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks leping kaasomanike esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Sellel juhul on lepingu üheks pooleks on kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud. Lepingu sõlmimisel eeldatakse asjaõigusseaduse § 71 lg 4 alusel, et kaasomanik on kõigi teiste kaasomanike esindaja. Lepingu tekstis võib lepingu poolte nimede asemel märkida vaid ühe kaasomaniku, kes lepingu sõlmis, nime. Korteriühistu puhul võib lepingu korteriomanike eest sõlmida korterühistu (KÜS § 34 lg 2). Vee-ettevõtja ei sõlmi lepinguid korteriomanikega eraldi.
(2)Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(3)Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormis avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
(4)Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 5 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega (tuleb esitada kinnistusraamatu väljavõte) uue teenuselepingu sõlmimiseks. Vastasel korral on veekasutus või reo- ning sademevee ärajuhtimine omavoliline.
(5)Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud; 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitiste lammutamisel, kui uue ehitise püstitamine ei ole alanud 12 kuu jooksul või ega olesõlmitud kokkulepet teenuse jätkumise kohta; 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast; 5) kliendi surma korral kui tal ei ole pärijat; 6) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(6)Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 3,4 ja 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(7)Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja võlas olevad tasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.
(8)Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping ja kui liitumine toob vee-ettevõtjale täiendavad kulud, tasuda liitumistasu.
(9)Liitumispunkti tehnilised nõuded peavad olema vastavuses seaduse, muude õigusaktide ja liitumistingimustega. Liitumispunkt peab olema varustatud asjakohaste ventiilide ja mõõtjatega, kasutamiseks valmis.
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
(1)Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 24.03.2015 a määrus nr 6 "Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri".
(2)Tunnistada kehtetuks Valgjärve Vallavolikogu 14.04.2005 a määrus nr 11 „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskiri“.
(3)Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.