(1) Hüvitise määramisel võetakse arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobivad ja nende kasutamisel on looma vigastamist välditud. (2) Kiskjakahjude ennetusmeetmete kriteeriumide täitmine on tingimuseks kahjustuse vältimiseks tehtud kulutuste hüvitamisel kuni 50% ulatuses. Kiskjakahjude piisavaks, toimivaks ja kulutõhusaks ennetamiseks on üks järgmistest meetmetest: 1) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m) ja samas vähemalt üks töötav karjavalvekoer; 2) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m); 3) karjamaad ümbritseb maapinnani ulatuv võrkaed (kõrgus vähemalt 1,1 m), millest väljaspool vähemalt 2 elektrikarjuse liini (kõrgus vähemalt 0,2 ja 1,1 m); 4) karjamaad ümbritseb elektrikarjuse võrk (kõrgus vähemalt 1 m); 5) mesilagrupp on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m); 6) mesilagrupp on ümbritsetud elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m); 7) töötav karjavalvekoer; 8) silopakendid on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m); 9) muud komisjoni poolt heaks kiidetud innovatiivsed ennetusmeetmed. (3) Kalakasvatusele kotka tekitatud kahju hüvitamisel võetakse arvesse kalatiikidel kahjude ennetamiseks tehtud tööd. (4) Hüvitist ei maksta, kui taotleja ei ole kahjude kordumisel rakendanud vara kaitseks kaitseabinõusid või on vara kaitseks looma surmanud või vigastanud ning talle on nimetatud teo eest kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust või ta ei ole täitnud selle määruse § 3 lõike 2 nõudeid.
Keskkonnaministri 10[Käesolevast tekstist välja jäetud]. septembri 2008. aasta määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord” tunnistatakse kehtetuks.