(1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) valitsemisala eelarves olevate vahendite arvelt antava täiendava toetuse (edaspidi toetus) taotlemiseTaotlusi menetleb, andmise ja kasutamise tingimused ning kord eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele täiendavaks eesti keele ja eesti keel teise keelena õppeks ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks.
(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskooli I–III kooliastmele (edaspidi põhikool).
(2¹) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust kohaldatakse koolieelsele lasteasutusele (edaspidi lasteasutus) ning põhikoolile.
(2²) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust kohaldatakse põhikoolile.
(3) Käesoleva määruse §-s 2 punktis 4 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskoolile ja kutseõppeasutusele (edaspidi koos haridusasutus).
(4) Käesoleva määruse §-s 2 punktides 1–3 nimetatud toetust ei kohaldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteasutusele ja põhikoolile.
(5) Kohalikule omavalitsustele ja eraõiguslikule juriidilisele isikule eraldatakse toetus esitatud taotluse alusel.
(6) Riigi poolt peetava haridusasutuse puhul kavandatakse rahalised vahendid haridusasutuse eelarvesse. Haridusasutusele vahendite kavandamisel võetakse arvesse kõiki käesolevas määruses sätestatud sisulisi nõudeid.
(7) Uussisserändajast õpilane käesoleva määruse tähenduses on õpilanerahuldamise, kes on saabunud Euroopa Liidust või kolmandast riigistrahuldamata jätmise ja: 1) õpib toetuse tagasinõudmise otsuseid ning kontrolli teostab
Toetuse liigid on: 1) vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelse aineõppe rakendamise toetus põhikoolile; 2) täiendava eesti keele õppe ja eestikeelsete tegevuste läbiviimise toetus eesti keelest erineva emakeelega lastele/õpilastele lasteasutuseslasteaias ja põhikoolis; 3) keelekümblusprogrammi mudelite rakendamise toetus põhikoolile; 4) uussisserändaja toetus põhikoolile, ja statsionaarse õppega gümnaasiumile ja kutseõppeasutusele.
(1) HaridusasutuseleÜldhariduskoolile arvestatakse toetust kuni 19-aastasele õpilasele õpilasepõhise pearaha toetusena ning rakendatakse põhimõttel üks õpilane – üks täiendav eesti keele õppe toetuse liik (edaspidi pearaha).
(2) LasteasutuseleLasteaiale arvestatakse toetust lasteaia- või liitrühmas õppivate 3–7-aastaste laste eest rühmapõhise toetusena.
(2¹) Toetuse määramisel arvestatakse laste ja õpilaste vanust toetuse andmise aasta 1. jaanuari seisuga.
(3) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
(4) Toetus eraldatakse lasteasutuselasteaia või haridusasutuseüldhariduskooli eestikeelset õpet läbi viiva õpetaja tööjõukuludeks või lisatöö tasustamiseks, kui õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele ja tema eesti keele tasemeeksam on sooritatud tasemele C1 või ta on omandanud kõrghariduse või rakenduskõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni vähemalt 60% ulatuses eesti keeles.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse: 1) toetuse andmise aastale eelneval aastal EHISes 10. novembri seisuga tehtud märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste kohta, kellel on täiendava eesti keele õppe vajadus; 2) toetuse andmise aastal EHISes 10. septembri seisuga tehtud emakeele märked ja õppekeele märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste puhul, kui nad õpivad eestikeelsele õppele üleminevas lasteasutuseslasteaias või põhikoolis.
(5¹) Kui EHISes tehtud märgete alusel saab lapse/õpilase eest maksta mitut liiki toetust, määratakse kõrgeima määraga toetus.
(6) Toetust ei anta: 1) 2) võõrkeeletundide läbiviimiseks; 3) õppevahendite soetamiseks; 4) õppekäikude ja ürituste läbiviimiseks.
(7) Toetuste määrad toetuse liigi kohta kehtestab minister igal eelarve aastal käskkirjaga järgmiselt: 1) õpilase pearaha määra ühe õpilase kohta aastas; 2) rühmapõhise toetuse määra ühe rühma kohta aastas.
(8) Eestikeelsele õppele ülemineva lasteasutuselasteaia rühmale või põhikooli klassile eraldatakse toetus ministriEesti Keele Instituudi direktori käskkirja alusel proportsionaalselt 1. septembri – 31. detsembri kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 2 EHISe andmete alusel taotlust ja aruannet esitamata. Käesolevas lõikes nimetatud toetust ei eraldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteasutuselelasteaiale ja põhikoolile.
Toetuse andmise eesmärk on lasteasutuseslasteaias ja haridusasutusesüldhariduskoolis: 1) luua täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks vastavalt lõimitud aine ja keeleõppe metoodikale (edaspidi LAK-õppe metoodika); 2) aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga laste/õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmisele; 3) toetada lasteasutusilasteaedu ja haridusasutusiüldhariduskoole täiendava eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe rakendamisel; 4) luua lastele/õpilastele võimalused võimetekohaseks eesti keele omandamiseks ja õppimiseks, et neid keeleliselt järele aidata ning vajadusel toetada last/õpilast õppetöö individualiseerimisega.
(1) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust saab taotleda põhikooli eesti keelest erineva emakeelega õpilastele, kui: 1) klassis rakendatakse vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet lähtudes LAK-õppe metoodikast; 2) vajaduse korral võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet; 3) EHISes on tehtud õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.
(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust saab taotleda eesti õppekeelega lasteasutuselelasteaiale või põhikoolile, kui: 1) vähemalt 1510% kogu lasteasutuselasteaia või põhikooli lastest/õpilastest on eesti keelest erineva emakeelega ja 2) absoluutarvuna vähemalt kuuel lapsel lasteaia rühmas/ ja vähemalt ühel õpilasel klassis on eesti keelest erinev emakeel ning 3) eesti keele õpet toetatakse lisategevustega, mille korral vahetu õppetegevus toimub lähtudes LAK-õppe metoodikast ja 4) tegevustele lisandub täiendav eesti keele õpe ning vajadusel toetus lapse/õpilase õppetöö individualiseerimisega ja 5) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega lapse/õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga emakeele märge ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.
(2¹) Kui toetust taotleb ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool, siis võetakse käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud osakaalu arvestamisel koguarvu aluseks lasteaia laste ja põhikooli õpilaste arv eraldi.
(3) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust saab taotleda põhikoolile, kui: 1) on liitunud keelekümblusprogrammiga ja 2) rakendab haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatud keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusteüldhariduskoolide õppetöö korraldamise põhimõtteid ja 3) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga keelekümbluse märge.
(4) Käesoleva määruse § 2 punktis 4 nimetatud toetust saab taotleda haridusasutuseleüldhariduskoolile, kes annab uussisserändajast õpilasele põhiharidust või keskharidust riikliku õppekava alusel või Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel ning kui: 1) võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet ja 2) eestikeelse aineõppe rakendamisel lähtutakse õpilaste individuaalsest vajadusest ja 3) rakendatakse põhikoolis ja gümnaasiumis vähemalt kahte tugiteenust kolmest tugiteenusest (individuaalne õppekava, eesti keel teise keelena, täiendav eesti keele õpe) ja 4) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „USR” või „UA” ning kaks tugiteenuse märget.
(5) [Kehtetu]
(6) Kutseõppeasutusel, kes annab kutsekeskhariduse õppekavadel õppivale rändetaustaga õpilaselemärge „vajab täiendavat tuge eesti keele või eesti keel teise keelena õpet,õppeks“ ja 5) EHISes on toetuse saamiseks kohustus teha õpilase kohta EHISes kehtiv UA märge toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga õpilase emakeeleks märgitud eesti keelest erinev emakeel.
(75) [Kehtetu]
(6) [Kehtetu]
(8) Toetust ei ole lubatud kasutada ainetundide läbiviimiseks, kus õppekeel ei ole eesti keel.
(9) Toetust on õigus kasutada eesti keele, eesti keel teise keelena ja eesti keeles õpetava õpetaja tööjõukulude katmiseks ja osaliselt kõrgema töötasu maksmiseks, kui õpetaja viib läbi tegevusi eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga lastele/õpilastele käesoleva paragrahvi lõike 1–8 sätestatud tingimustel.
(1) Toetuse taotluse esitajaks on lasteasutuselasteaia või haridusasutuseüldhariduskooli pidaja (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) lasteasutuselasteaia ja haridusasutuseüldhariduskooli pidaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 2) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud; 3) tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded; 4) tal puuduvad varasemad täitmata kohustused toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ees (eelneva perioodi aruanded on esitatud õigeaegselt).
(1) Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel.
(2) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse 14 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest ToetusteTaotluste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) aadressil https://toetused.kul.ee/. Riigikoolid esitavad taotluskeskkonnas arvestuse alused. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
(3) Taotluses esitatakse: 1) taotleja üldandmed; 2) toetust kasutava lasteasutuselasteaia või haridusasutuseüldhariduskooli nimi; 3) 4) tunnijaotusplaan, kui põhikoolile taotletakse toetust 60% või 40% mahus eestikeelse õppe läbiviimisel.
(4) Taotleja kinnitab, et: 1) planeeritavad tegevused vastavad käesoleva määruse §-s 4 esitatud eesmärgile ning §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele; 2) tegevusi ja õpet viivad läbi kvalifitseeritud õpetajad, kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 3) taotluskeskkonnas eeltäidetud taotlusvormil esitatavad andmed on õiged.
(1) Taotlusi menetleb toetuse andja direktori poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni hääleõiguslikuks liikmeks võib Haridus- ja Teadusministeerium nimetada oma esindajad.
(2) Komisjon kontrollib taotleja vastavust tingimustele ja taotluse vastavust nõuetele. Komisjonil on õigus nõuda täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(3) Puuduste korral teavitab komisjon taotlejat taotluskeskkonna kaudu. Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks on taotlejal aega kuni viis tööpäeva. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata.
(4) Toetuse andja otsustab komisjoni protokollilise ettepaneku alusel 14 tööpäeva jooksul: 1) eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) mitte eraldada toetust, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(5) Toetuse andja teeb otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kui esineb mõni järgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele; 2) lasteasutuseslasteaias või haridusasutusesüldhariduskoolis teostatud järelevalves on tuvastatud puudused ning need on taotluse esitamise ajaks kõrvaldamata; 3) EHISe esmakanne uussisserändajast õpilase kohta on tehtud rohkem kui kolmneli aastat tagasi; 4) lasteasutuslasteaed või haridusasutusüldhariduskool on jätnud märkimata vajalikud märked EHISes lapse/õpilase kohta; 5) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja ei ole neid tähtaegselt kõrvaldanud.
(1) Toetus makstakse toetuse saajale taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse eraldamise otsuse tegemisest. Riigi poolt peetava üldhariduskooli osas teeb toetuse andja toetuse eraldamise otsuses haridus- ja teadusministrile ettepaneku eelarve eraldamiseks.
(2) Toetuse andjal on õigus kohapeal kontrollida toetust kasutatavates lasteasutusteslasteaedades ja haridusasutustesüldhariduskoolides läbiviidavaid tegevusi ja toetuse eesmärgipärast kasutamist, kaasates vajaduse korral eksperte.
(3) Toetuse saajal on kohustus: 1) teavitada taotluskeskkonna kaudu toetuse andjat viivitamatult kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või taotleja kohustuste täitmist; 2) teavitada toetuse andjat, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust teistest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest või kohalikult omavalitsuselt.
(1) Erandina § 3 lõikest 5 sätestatust võetakse 2024. aastal lasteasutuselelasteaiale ja haridusasutuseleüldhariduskoolile toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 20. veebruari seisuga vastavalt lasteasutuselasteaia ja haridusasutuseüldhariduskooli esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. LasteasutuselLasteaial ja haridusasutuselüldhariduskoolil on kohustus teha lapse/õpilase kohta EHISes vajalikud märked vastavalt § 5 lõigetele 5–7 20. veebruariks.
(2) 2024. aastal keelekümblusprogrammi pearaha toetust taotlenud üleminekuklassid ja -rühmad rakendavad keelekümblusprogrammi mudeleid eestikeelsele õppele ülemineku alguseni ning alates 1. septembri 2024. aastast lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.
(3) 2025. aasta täiendava taotlusvooru korraldamisel võetakse arvesse EHISe andmed 25. veebruari seisuga vastavalt lasteaia ja üldhariduskooli esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. Taotleja esitab taotluskeskkonnas toetuse saamiseks taotluse 5 tööpäeva jooksul alates täiendava taotlusvooru avamisest.