(1)Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate koolituse kord reguleerib koolitustegevuse korraldamise põhimõtteid ja sätestab ühtsed alused ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistuja) koolituse korraldamisel.
(2)Käesoleva määruse eesmärk on tagada koolitustegevuse ühtsus, koolituseks eraldatavate ressursside efektiivne kasutamine ning teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine, et luua eeldused ametiasutuse strateegiliste eesmärkide ja planeeritud arengusuundade saavutamiseks läbi kompetentsete teenistujate.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks; 2) tööalane täienduskoolitus – väljaspool tasemekoolitust organiseeritud õppetegevus (sh konverents, infopäev, seminar, foorum), mille eesmärgiks on tagada teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning täiendamine vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja eesmärkidele ning isiku arenguvajadustele; 3) mittetööalane täienduskoolitus – väljaspool tasemekoolitust, teenistuja isiklikust huvist lähtuvalt valitud õppetegevus, mis ei lähtu otseselt tööandja huvist ja vajadusest; 4) avatud koolitus – tööalane täienduskoolitus, kus teenistujad osalevad koolitusasutuse poolt pakutaval koolitusel; 5) tellimuskoolitus – tööalane täienduskoolitus, mis tellitakse ametiasutuse konkreetsest vajadusest lähtuvalt ja on suunatud kõikidele ametiasutuse teenistujatele või teenistujate grupile; 6) sisekoolitus – tööalane täienduskoolitus, mille läbiviijaks on ametiasutuse enda teenistuja ja koolitamine või juhendamine ei tulene tema teenistuskoha eesmärgist ega ametijuhendist; 7) iseseisev õpe – tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamine läbi iseseisva lugemise ja õppematerjalide ning valdkonna kirjanduse läbitöötamise (hõlmab võimalust tellida valdkondlikku ajakirjandust, õpikuid jm koolitusmaterjale).
(1)Ametiasutus võimaldab teenistujale koolitust, mis toetab teenistuja teenistusülesannete nõuetekohast täitmist.
(2)Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest.
(3)Eelistatult osaletakse kohalikule omavalitsusele suunatud tööalastel täienduskoolitustel ja arendustegevuse raames võimaldatavatel infopäevadel, seminaridel, foorumitel jms, mis üldjuhul on osalejale tasuta.
(4)Teenistuja osalemine tööalasel täienduskoolitusel on teenistusülesande täitmine ja koolitusel osalemise ajal säilitatakse teenistujale palk. Kui tööalane täienduskoolitus langeb teenistuja puhkepäevale (laupäev, pühapäev), siis võimaldatakse teenistujale koolitusel oldud aja eest võrdses ulatuses vaba aega.
(5)Lisaks ametiasutuse võimaldatud tööalastele täienduskoolitusele täiendab teenistuja iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi iseseisva õppe raames. Iseseisva õppe raames vajaliku koolitusmaterjali tellimise sisendi annab teenistuja oma äranägemise järgi, kooskõlastades selle oma vahetu juhi ja personalitöö eest vastutava isikuga.
(6)Tööandja poolt mitte finantseeritud taseme- või täienduskoolitusel osalemise otsustab teenistuja oma äranägemise järgi. Tööandaja poolt mitte finantseeritud täiendkoolitusel osaleb teenistuja väljaspool tööaega.
(1)Koolitustegevus hõlmab koolitusvajaduse hindamist, koolituse planeerimist ja korraldamist, koolituskulude hüvitamist ja koolitusarvestust.
(2)Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. Koolitusvajadust hinnatakse vahetu juhi ja ametniku vahel toimuva arengu- ja hindamisvestluse käigus. Teenistuja, kellega ei peeta arenguvestlust (töötaja), koolitusvajadused selgitab välja töötaja vahetu juht koostöös töötajaga. Struktuuriüksuse juht edastab struktuuriüksuse teenistujate koolitusvajadused järgmiseks kalendriaastaks personalispetsialistile hiljemalt jooksva aasta 10. detsembriks. Vahetu juht võib teenistuja koolitusvajaduse aasta kestel ümber hinnata, kui teenistuja koolitusvajadus muutub, nt muutuvad aasta kestel teenistuja tööülesanded, teenistuja tööülesannete täitmisega seotud õigusaktid vms.
(3)Koolituse planeerimise käigus viiakse teenistujate koolitusvajadused kokku ametiasutuse võimaluste ning pakutavate koolitusvõimalustega, määratletakse koolituse eesmärgid ja kavandatakse vajalikud koolitustegevused.
(4)Tööalase täienduskoolituse valimisel selgitatakse välja optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe ning otsustatakse kõige otstarbekama koolituspakkuja kasuks. Ühtlasi selgitatakse välja koolitust vajavad teenistujad ja vastavalt sellele otsustatakse tellimuskoolituse korraldamine või teenistuja suunamine avatud koolitusele.
(5)Ametiasutuse poolt korraldatava tööalase koolituse teade koolituse toimumise aja ning koha kohta edastatakse koolitusel osalejatele e-posti teel. Eelistatult planeeritakse koolitusel osalemine väljaspool vastuvõtuaegu.
(6)Tellimuskoolituse korraldaja kooskõlastab koolituse korraldamise personalispetsialistiga ja edastab teate koolituse toimumise aja ning koha kohta koolitusplaanis nimetatud teenistujatele e-posti teel.
(1)Vahendid koolituseks planeeritakse valla eelarves, arvestades seatud eesmärke ja teenistujate koolitusvajadusi.
(2)Ametiasutus hüvitab teenistuja tööalase täienduskoolituse ja selle koolituslähetuse kulud täienduskoolituste eest, millele on teenistuja ametiasutuse poolt suunatud või mille on teenistuja algatusel heaks kiitnud vahetu juht.
(3)Üldjuhul rahastatakse valla eelarvest vaid selline tööalane täienduskoolitus (v.a sisekoolitus), mille viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja (omab tegevusluba või on esitanud majandustegevuse teatise Eesti Hariduse Infosüsteemi) täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses või erandina muu täienduskoolituse pakkuja, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja.
(4)Ametiasutus võib hüvitada võõrkeele täienduskoolituse (v.a riigikeele õppe) tingimusel, et selle võõrkeele oskus on teenistuskohustuste täitmiseks vajalik. Üldjuhul lepitakse teenistujaga kokku, et ametiasutus tasub võõrkeele täienduskoolituse osaliselt.
(5)Tasemekoolitusel osaleb teenistuja üldjuhul enese kulul, mittetööalasel koolitusel täielikult enda kulul.
(6)Erandjuhul võib vallavalitsus hüvitada tasemekoolituse kulud osaliselt või täielikult, kui koolitus on seotud teenistuskohal vajalike teadmiste omandamisega. Tasemekoolituse rahastamiseks võib teenistujaga sõlmida §s 7 nimetatud kokkulepe.
(1)Avatud koolitusel (sh ka tasuta koolitusel) osalemiseks esitab teenistuja dokumendihaldusprogrammis lähetusavalduse vahetule juhile koolituse ja sellega seonduvalt lähetuse kooskõlastamiseks mitte hiljem kui viis tööpäeva enne planeeritava koolituse algust. Vormikohases avalduses esitatakse koolituse pealkiri, koolitaja, koolituse toimumise koht (aadressandmete täpsusega) ja kestus. Avaldusele lisatakse koolituse kutse või päevakava. Avaldus edastatakse dokumendihaldusprogrammi kaudu teadmiseks personalispetsialistile.
(2)Teenistuja on koolitusele lubatud, kui avalduse kooskõlastab vahetu juht. Vahetu juhi kooskõlastusest või kooskõlastamata jätmisest teavitab teenistujat personalispetsialist.
(3)Avalduse rahuldamise korral registreerib teenistuja ennast koolitusele.
(4)Koolitusel mitteosalemisest tuleb teavitada vahetut juhti ja personalispetsialisti kohe, kui ilmnevad koolitusel mitteosalemise tingivad asjaolud.
(5)Sisekoolitusel või tellitud koolitusel osalemiseks ei esitata koolitustaotlust, vaid koolitusel osalevad teenistujad annavad koolitusel osalemise kohta allkirja osalejate nimekirja, mille koolituse korraldaja edastab personalispetsialistile.
(6)Koolitusel osalemine ilma vormikohase taotluse esitamiseta ja/või ettenähtud kooskõlastusteta ei kuulu hüvitamisele ametiasutuse poolt ning koolitusega seotud kogu kulu jääb teenistuja kanda.
(1)Ametniku ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel vallavanem ning selleks peavad olema jooksva aasta eelarves vastavad vahendid ette nähtud. Ressursimahukale koolitusele saatmisel, osalemisel ning halduslepingu sõlmimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §st 32.
(2)Vallavanem ja töötaja võivad kokku leppida, et asutus teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks ametiasutuses kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel lähtutakse töölepingu seaduse §st 34.
(1)Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest ning kavandada edasist koolitustegevust.
(2)Väljaspool ametikoha asukohta toimuval koolitusel osalemisega kaasnevad koolituslähetuse kulud hüvitatakse seadusega sätestatud tingimustel ja korras.
(3)Läbitud ja toimunud koolituste kohta peab arvestust personalispetsialist.
(4)Teenistuja esitab läbitud koolituse kohta koolitaja poolt antud tõendi, õiendi, tunnistuse või diplomi või muu koolitaja poolt väljastatud vastava dokumendi personalispetsialistile hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koolituse lõppemist või koolitustõendi saamist.
(1)Koolituse tulemuslikkust hindab teenistuja vahetu juht.
(2)Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada tagasisidet ja teavet koolitustegevuse edasiseks korraldamiseks ja parendamiseks.
(3)Koolituse tulemuslikkust hinnatakse ametniku iga-aastase arenguvestluse käigus või töötaja töötulemuste põhjal. Hindamise käigus hinnatakse koolituse mõju teenistuja töötulemustele ja koolitusele seatud eesmärkide saavutamisele.
Määrus jõustub üldises korras.