Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korralduse nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete kogumise ja käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse Hiiumaa vallas (edaspidi vald).

(2)Eeskirja eesmärk on vallas jäätmehoolduse tegevustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine, puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmetekke vältimine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine, jäätmete liigiti kogumise, jäätmete taaskasutamise ning ringmajanduse edendamine.

(3)Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad vallas.

(1)Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist valla haldusterritooriumil viivad ellu Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Hiiumaa Jäätmejaam OÜ (edaspidi Hiiumaa jäätmejaam).

(2)Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate nende üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.

(3)Teavet valla jäätmehoolduse kohta saab valla veebilehelt www.vald.hiiumaa.ee.

(1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2)Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, kanalisatsiooni- ja reovee jäätmed, romusõidukid ning ehitus- ja lammutusjäätmed. 2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid; 4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes, s.h jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad, taimed ja muu taoline; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit; 9) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt; 10) plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist; 11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed; 12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 13) metallijäätmed on mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; 14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed; 15) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL nr 1357/2014) lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale; 16) tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud; 17) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult, majanduslikult ja tehnoloogiliselt võimalik; 18) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 19) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti; 20) ühismahuti on kogumismahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping; 21) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel, tavapäraselt biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris; 22) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks ettenähtud eesmärgiga seade või toode; 23) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt; 24) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 25) iseteeninduspunkt on liigiti kogutavate jäätmete kogumislahendus kindlaksmääratud jäätmevaldajatele. Iseteeninduspunkti kasutamise ja haldamise tingimused määrab vallavalitsus; 26) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik; 27) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub; 28) jäätmekäitleja on isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus; 29) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust; 30) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping; 31) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu; 32) tühisõit on korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid jäätmevedajast mitteolenevatel põhjustel ära vedada; 33) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik; 34) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad; 35) kortermaja on ehitisregistris korterelamuna registreeritud ehitis. Kortermaja, mille kõik korterid on ühe ja sama omaniku omandis või kasutuses, on käesoleva eeskirja mõistes võrdsustatud üksikelamuga.

(1)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

(3)Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

(4)Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.

(5)Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(6)Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

(7)Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole kogumismahutit keskkonnahäiringuid tekitamata.

(8)Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(9)Vallavalitsusel on õigus jäätmehoolduse korralduse osas kehtestada täiendavaid nõudeid ja rakendada erisusi.

(1)Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

(2)Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03); 8) paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09); 9) puit (20 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 11); 11) suurjäätmed (20 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36); 13) ohtlikud jäätmed ja olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

(3)Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna: 1) liigiti kogutavaid jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka; 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid; 5) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 6) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 7) radioaktiivseid jäätmeid; 8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

(4)Liigiti kogutud jäätmed tuleb anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames, viies jäätmed avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmed jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse vastava jäätmeliigi vastuvõtuõigust omavasse kohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

(5)Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.

(6)Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine või jäätmeseaduse § 69 lõigete 4 ja 41 kohase vabastuse omamine ei vabasta jäätmevaldajat tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest.

(1)Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt; 2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt nõuetele; 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmete või ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada ohtlike jäätmete kogust ja ohtlikkust; 4) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed üle jäätmete vastuvõtuõigust omavale isikule; 5) tagama piisavas koguses ja suuruses kogumismahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana; 6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib häiringute teket; 7) rakendama muid meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks; 8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku; 9) talvisel ajal tagama jäätmeveo päevaks juurdepääsu kogumismahutile.

(2)Aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil kogumismahutite paigutamiseks jäätmete tekkekoha kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

(3)Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või kasutajaid valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest ning vastav info peab olema püsivalt kättesaadavaks tehtud.

(1)Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

(2)Kogumismahutina võib kasutada: 1) suletavaid ja käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Muid mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga; 3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte; 4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 6) kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja mida on võimalik tühjendada.

(3)Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(4)Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui tegemist on ühismahutiga või avaliku mahutiga. Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

(5)Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirjast nõuete täitmiseks.

(6)Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistu eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7)Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust.

(8)Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. 241- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

(2)Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel: 1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldaja peab tagama vähemalt segaolmejäätmete kogumise ja vajaduspõhiselt biolagunevate jäätmete ning pakendite kogumise; 2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile; 3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte; 4) on keelatud kasutada ühekordseid anumaid ja söögiriistu. Täpsemad nõuded kehtestatakse avaliku ürituse korraldamist reguleerivas õigusaktis; 5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks; 6) ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

(3)Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi. Nimetatud aladel: 1) peab olema piisavas koguses ja mahuga avalikke kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite ja segaolmejäätmete kogumine; 2) peavad teenuste osutajad tagama teenuse pakkumisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise; 3) peab iga kasutusperioodi eelselt ja järgselt teostama ala koristuse.

(4)Jäätmete käitlemist kalmistutel korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja peab paigutama territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed. Pakendijäätmete tekke korral tuleb tagada lisaks pakendijäätmete kogumine.

(5)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

Valla jäätmejaamas ja kogumispunktides võetakse vastu jäätmeid vastavalt vallavalitsuse kehtestatud tingimustele. Jäätmejaama ja kogumispunktide informatsioon on leitav valla veebilehelt.

(1)Valla haldusterritoorium moodustab ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale.

(2)Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmise hanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.

(4)Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on korraldada jäätmeveoga hõlmatud jäätmete efektiivne ja keskkonnahoidlik kogumine ning käitlemine jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse suunamise prioriteediga.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood): 1) segaolmejäätmed (20 01); 2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01); 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 5) suurjäätmed (20 07); 6) segapakendijäätmed (15 06); 7) klaaspakend (15 07); 8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 11).

(2)Korraldatud jäätmeveoga võib täiendavalt hõlmata: 1) eelmakstud jäätmete kogumiskoti teenuse. Eelmakstud kogumiskott on mõeldud kasutamiseks eelkõige vallas ajutiselt viibivatele jäätmetekitajatele; 2) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate kogumismahutite tühjendamise ja jäätmete käitlemise; 3) avalike üritustel tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise; 4) kalmistul tekkivad jäätmete kogumise ja käitlemise; 5) jäätmejaama, kogumispunkti, iseteeninduspunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise või kogutud jäätmete käitlemise.

(3)Lõikes 2 nimetatud juhul otsustab korraldatud jäätmeveoga hõlmamise ja määrab hõlmamise tingimused vallavalitsus.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale. Kogutud jäätmete üleandmine toimub kas tekkekohal jäätmevedajale üleandmisena, avalikku kogumismahutisse paigutamisena, iseteeninduspunkti üleandmisena, jäätmejaama üleandmisena või kogumisringi raames üleandmisena.

(2)Segaolmejäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik.

(3)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõigile, kes ei rakenda jäätmete kohtkompostimist. Jäätmevaldajad, kes kompostivad, esitavad vastava kinnituse vallavalitsusele.

(4)Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete tekkekohal üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasustusalal asuvale jäätmevaldajale ning hajaasustusalal asuvale kortermajale, asutusele ja ettevõttele kui ei rakendata jäätmete kohtkompostimist. Hajaasustusalal asuvad muud jäätmevaldajad rakendavad kohtkompostimist.

(5)Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine jäätmevedajale on võimalik kortermajal, asutusel ja ettevõttel. Jäätmevaldajad, kes ei anna paberi- ja kartongijäätmeid tekkekohal üle jäätmevedajale, annavad jäätmed üle avalikesse kogumispunktidesse ja jäätmejaama.

(6)Suurjäätmete üleandmine jäätmevedajale on võimalik igal jäätmevaldajal.

(7)Segapakendite üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasustusalal asuvale jäätmevaldajale. Hajaasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel on võimalik anda jäätmeid jäätmevedajale üle. Jäätmevaldajad, kes ei anna segapakendeid üle jäätmevedajale, annavad jäätmed üle avalikesse kogumispunktidesse ja jäätmejaama.

(8)Klaaspakendite üleandmine jäätmevedajale on võimalik kortermajal, asutusel ja ettevõttel. Jäätmevaldajad, kes ei anna klaaspakendit üle jäätmevedajale, annavad jäätmed üle avalikesse kogumispunktidesse ja jäätmejaama.

(9)Tekstiilijäätmete üleandmine jäätmevedajale on võimalik igal jäätmevaldajal.

(10)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja üleandmisel erisuste rakendamise otsustab vallavalitsus. Korraldatud jäätmeveo teostamise täiendavad tingimused sätestatakse korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.

(1)Vallavalitsus või tema poolt volitatud isik viib jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel läbi korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmise riigihanke, mille tulemusena sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuste osutamise hankeleping sõlmitakse kestusega kuni 60 kuud.

(3)Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete esmaseks kohustuslikuks käitluskohaks on Hiiumaa jäätmejaam.

(4)Vallavalitsusel on õigus otsustada lõike 3 rakendamisel erisuste kasutamine.

(1)Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveo hankeleping enne tähtaega üles öelda ja võtta jäätmevedajalt ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist 3 päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtpäevast; 2) jäätmevedaja korraldatud jäätmeveo registreering on tühistatud; 3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid; 4) jäätmevedaja on korduvalt või oluliselt rikkunud hankelepingu tingimusi; 5) muudel põhjustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest.

(2)Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja on kohustatud andma selgituse kolme tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmeveo teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud kulud ning arvestama Hiiumaa jäätmejaama teenuste hindasid.

(2)Jäätmevedajal ei ole õigust võtta eraldi tasu järgmiste toimingute eest: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete edastamine, v.a kordusarved, võlateated; 3) kuni 240 l ratastel kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini 20 m; 4) 241 – 800 l ratastel kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini 10 m; 5) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m; 6) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu; 7) korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide tingimustes määratud muudel juhtudel.

(3)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või kogumisringide raames kogutavaid jäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või jäätmetele, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

(4)Kogumismahuti osas on tasu tühisõidu eest 50% vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgsest tasust. Kogumiskoti osas ja kogumisringidena veetavate jäätmeliikide osas on tühisõidu tasu 50% 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise tasust.

(5)Kui segaolmejäätmete kogumismahutis või liigiti kogutavate jäätmete mahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, kuid kogumismahuti või kogumiskoti äravedu on võimalik, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu. Kui tegemist on tasuta üleantava jäätmeliigiga, siis kogumismahuti osas on tasu arvestamise aluseks sama suure segaolmejäätmete kogumismahuti graafikujärgse tühjendamise kahekordne teenustasu ning kogumiskoti osas 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise kahekordne teenustasu.

(6)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.

(1)Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

(2)Jäätmevedaja peab olema suuteline jäätmeveoteenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu hankelepingu perioodil. Erandkorras on vallavalitsusel õigus muuta teenustasu, kui: 1) teenustasu muutmine on tingitud riiklike maksude ja tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal või Hiiumaa jäätmejaamal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses; 2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal või Hiiumaa jäätmejaamal pakkumuse esitamise ajal ette näha.

(3)Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama teenustasu muutmise objektiivset põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 60 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.

(4)Teenustasu muutmise taotlust ei saa esitada enne hankelepingu täitmise esimese 12 kuu möödumist. Teenustasu muutmine on võimalik üks kord aastas.

(5)Vallavalitsusel on õigus teha jäätmevedajale ettepanek teenustasude muutmiseks, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

(6)Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajaid muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

(7)Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu.

(1)Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuste kasutamine on jäätmevaldajale vabatahtlik.

(2)Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat eelnevalt teavitama pakutavate lisateenuste tingimustest ja hinnast.

(3)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja peavad arvestama ebaõiglase hinnastamise keelu nõudeid. Lisateenuse kasutamine ei tohi seada jäätmevaldajale õigusaktides ja korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes ettenähtust suuremaid piiranguid.

(1)Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale, kes elab või asub valla territooriumil.

(2)Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist ei mõjuta asjaolu, kas ta on sõlminud jäätmevedajaga jäätmeveolepingu.

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba või kes on vabastatud eeskirja §-s 21 sätestatud korras.

(4)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on kohustus anda jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle ainult korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmevedajale, kui eeskiri ei näe ette erisusi.

(5)Kui jäätmevedaja ei suuda osutada jäätmeveo teenust hankelepingu tingimustel, on vallavalitsusel õigus, lähtudes jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo eesmärkidest, anda jäätmevaldajatele võimalus jäätmete üleandmiseks muule jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või määrata isik, kellele tuleb jäätmed üle anda.

(1)Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

(2)Jäätmevaldajal on õigus volitada kolmandaid isikuid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmeveolepingut.

(3)Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest.

(4)Kui jäätmevaldajad on omavahelisel kokkuleppel korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, kasutades selleks ühismahutit, siis on jäätmeveolepingu sõlmimine ühiselt tegutsevate jäätmevaldajate poolt volitatud isiku poolt kohustuslik ning kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Jäätmevedaja saab jäätmevaldajale jäätmeveoteenuse osutamise peatada või lõpetada ainult vallavalitsuse nõusolekul.

(1)Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse vallavalitsusele.

(2)Taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus; 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja mis põhjusel kinnistut ei kasutata; 3) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu osas.

(3)Vallavalitsuse ametnik vaatab taotlused läbi. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ja teavitades puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest.

(4)Vallavalitsuse ametnikul on õigus taotluse menetlemise raames nõuda aastaringse vabastuse taotlemise korral kinnistu kommunaalteenuste tarbimise andmeid eelneva 12 kuu osas.

(5)Vallavalitsuse ametnik kontrollib kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

(6)Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab ja vormistab vallavalitsuse ametnik. Erandkorras vabastuse võib anda kuni kolmeks aastaks. Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse vormistamisest.

(7)Taotluse menetlustähtaeg alates avalduse saamisest on 30 päeva.

(8)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(9)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolu muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest. Vallavalitsuse ametnikul on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(1)Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul. Kui köögi- ja sööklajäätmete kompostimine või jäätmevedajale üleandmine on jäätmetekke kohas tagatud, võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(2)Köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, vältides mahuti ületäitumist ja lõhnahäiringuid.

(3)Muude liigiti kogutavate jäätmete kogumismahuteid peab tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist ja arvestades keskkonnahoiu eesmärke. Kogumismahutite tühjendamisel on keskkonnahoiu eesmärkidest lähtudes eelistatud harvema veosageduse kasutamine. Vallavalitsusel on õigus seada kogumismahutite tühjendamise vähima ja suurima sageduse osas täiendavaid tingimusi ja piiranguid.

(4)Kui jäätmevaldaja kogumismahuti on ületäitunud või tekitab häiringuid, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta kasutusele meetmed häiringute tekkimise ja leviku vältimiseks. Lisaks peab jäätmevaldaja võtma kasutusele jäätmetekke tegelikule mahule vastava suurusega kogumismahuti.

(5)Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi tekkemahuga. Kogumismahuti suurus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel ja periooditi tavapärasest suurema jäätmetekke korral.

(6)Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

(7)Kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu saab teostada tööpäevadel ajavahemikus 07.00 kuni 22.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 10.00 kuni 22.00.

Jäätmevedaja täiendavad ülesanded jäätmete kogumisel, vedamisel ja jäätmevaldajate teenindamise osas määratakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.

(1)Liigiti kogutud köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muule vastuvõtuõigust omavale isikule.

(2)Köögi- ja sööklajäätmete loomatoiduks üleandmise tingimused kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(3)Köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul, kui kinnistul on olemas selleks vajalikud võimalused. Kohtkompostimine on eelistatud käitlusviis. Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on kompostimine lubatud ainult vastava kinnistu omaniku loaga ning tegevus ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(4)Köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid tohib tekkekohal kompostida nii tiheasustusega kui hajaasustusega aladel kõikidel kinnistutel olenemata sihtotstarbest.

(5)Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid kohtkompostimist järgmiselt: 1) köögi- ja sööklajäätmeid võib tiheasustusalal kompostida kinnise kompostriga ning hajaasustuses on lubatud kasutada kas kinnist kompostrit või aunkompostimist; 2) aia- ja haljastujäätmeid võib aunkompostida ja vajadusel kasutada kompostrit.

(6)Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel ja ehitisest 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ega tohi asuda puurkaevu, puuraugu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.

(7)Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.

(8)Avalikel haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta.

Reoveesete (heitvee kogumissetted, settekaevu setted) ja käimlajäätmed tuleb eraldi koguda ja anda edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Nimetatud jäätmeid ei tohi segada muude jäätmeliikidega, kasutada pinnasetöödes ega laotada territooriumile.

(1)Käesoleva peatüki nõuded on kohustuslikud tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutusele, selle laboratooriumile ja muule asutusele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduval uuringul tekkinud jäätmena.

(2)Tervishoiu- ja veterinaarasutus töötab välja asutusesisese jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise juhise ning määrab vastutava isiku.

(3)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

(4)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

(5)Jäätmevaldaja on tervishoiuasutuse teenuste osutamisel kohustatud: 1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu jäätmete õige kogumise; 2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist; 3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.

(6)Jäätmevaldajal tuleb tervishoiuasutuse teenuste osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid: 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

(7)Tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiuasutuse teenuste osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.

Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.

(1)Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ega kahjurputukad; 3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi; 5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav; 6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

(2)Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ega kahjurid.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muu ehitusmaterjali jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldav materjal), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

(2)Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama vastavat keskkonnakaitseluba.

(3)Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed vaheladustada, taaskasutada või kõrvaldada selleks ettenähtud kohas.

(4)Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on vastavate jäätmete käitlemise õigus.

(5)Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(1)Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(2)Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

(3)Ehitusjäätmete valdaja: 1) rakendab tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldab oma jäätmete taaskasutamise või annab jäätmed käitlemiseks üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale isikule; 3) rakendab võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtab tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisveokile või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistab ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahuti paigutamiseks; 6) kooskõlastab vallavalitsusega kogumismahuti paigutamise tänavale ehitus- ja remonttöö tegemisel; 7) tagab, et kinnistul või krundil on eraldi märgistatud kogumismahutid jäätmete kogumiseks; 8) teavitab töötajaid jäätmehoolduse nõuetest.

(1)Ehitusjäätmed kogutakse liigiti vastavalt tekkivatele jäätmeliikidele nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi kogutakse: 1) puit (töödeldud ja töötlemata); 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 4) raudbetoon- ja betoondetailid; 5) tõrva mittesisaldav asfalt; 6) kile; 7) ehitus- ja lammutuspraht; 8) ohtlikud ehitusjäätmed.

(2)Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(3)Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu või krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(4)Ehitamise käigus tekkinud kaevis, mis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis, tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul. Teisel kinnistul kaevise taaskasutamiseks tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida. Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga ja vastava kinnistu omanikuga.

(1)Koos ehitusprojektiga esitatava ehitisteatise või ehitusloa taotlusega tuleb valitsusele esitada: 1) andmed taaskasutatavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel; 2) ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus; 3) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad; 4) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 5) muud asjakohased selgitused.

(2)Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet lammutatavas ehitises leiduvate ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete, nende eeldatavate liikide, paiknemise, koguste ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuete, sealhulgas asbesti ja seda sisaldavate materjalide määramise, asbesti ja seda sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmete kohta. Ehitusprojektis peab käsitlema lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudseid koguseid jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldust.

(3)Lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed võib esitada koos ehitusprojektiga ehitisregistri kaudu.

(4)5

(5)Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale ning esitama need järelevalvet tegeva ametniku nõudmisel kontrollimiseks.

(1)Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värv, lakk, lahusti ja liim.

(2)Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded.

(3)Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatu värv, lakk, lahusti ja liim ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

(4)Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise õigus.

(5)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

(2)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta. Kogumis- ja käitluskohtade teave on esitatud valla veebilehel.

(3)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(4)Füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtivad tingimused ohtlike jäätmete üleandmise, s.h tasuta üleandmise võimaluste kohata ja valla poolt korraldatavate kogumisringide raames, on esitatud valla veebilehel.

(5)Kõlbmatuid ravimeid saab üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki.

(1)Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plast; 3) paber ja kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) muu materjal.

(2)Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sõltumata nende tekkekohast, ning anda üle nõuetekohaselt: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendijäätmed tuleb koguda ja üle anda vastavalt korraldatud jäätmeveo reeglitele; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata pakendijäätmed tuleb koguda ja üle anda vastava jäätmeliigi vastuvõtuõigust omavale isikule; 3) avalikus ruumis asuvad pakendite kogumismahutid on mõeldud kasutamiseks nende pakendijäätmete üleandmiseks, mille üleandmine ei ole võimalik käesoleva lõike punkti 1 alusel; 4) tagatisrahaga tagatud pakendijäätmed tuleb üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta.

(3)Tagatisrahaga pakendijäätmete üleandmise asukohtade teave on leitav valla veebilehelt.

(4)Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutitesse pakendijäätmete üleandmine on tasuta. Avalike pakendijäätmete mahutite asukohtade teave ja jäätmete liigiti kogumise juhised on leitav valla veebilehelt.

(5)Avalike pakendimahutite asukohad, arvu ja teenindamise tingimused lepitakse kokku vallavalitsuse ja pakendiettevõtja ja/või taaskasutusorganisatsiooni lepinguga.

(6)Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on avalike kogumismahutitega seoses kohustatud: 1) vältima liigiti kogutud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega; 2) tagama pakendimahuti tehnilise korrasoleku, puhtuse ja esteetilise väljanägemise; 3) tühjendama pakendimahutid sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise ja ümbruse reostumist. Mahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see tekitab lõhnahäiringuid; 4) koristama pakendimahuti ümbruse sinna paigutatud või maha kukkunud pakendijäätmetest. Koristamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida; 5) tühjendama pakendimahuti vajadusel vallavalitsuse tellimuse alusel; 6) tähistama pakendimahutid üheselt arusaadava märgistusega. Märgistus peab olema eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed; 7) tagama pakendijäätmete kogumismahutite värvuse vastavalt riiklikult määratud jaotusele. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Kliimaministeeriumi juhistest; 8) asendama kogumismahutid, mis ei vasta käesolevas lõikes toodud nõuetele.

(1)Paberi- ja kartongijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sõltumata nende tekkekohast, ning anda üle: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb koguda ja üle anda vastavalt korraldatud jäätmeveo reeglitele; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed tuleb koguda ja üle anda avalikus ruumis asuvatesse kogumismahutitesse, Hiiumaa jäätmejaamale või muule vastuvõtuõigust omavale isikule.

(1)Suurjäätmed kogutakse oma kinnistu piires ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2)Suurjäätmed tuleb äravedamiseks paigutada asukohta, kust jäätmevedajal on võimalik neid teenindada.

(3)Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1)Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast.

(2)Elektri- ja elektroonikaseadmed võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(3)Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4)Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusele, rehviettevõttele või toimetada nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

(5)Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või toimetatakse nõuetekohasesse kogumiskohta. Patareisid ja akusid tuleb käidelda ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirja §-le 26.

(6)Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Mootorsõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnakaitseloa omajal. Mootorsõiduki kasutatud ja töökorras osad võib üle anda edasiseks turustamiseks.

(7)Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

(8)Probleemtoodete tootjad ja/või tootjavastutusorganisatsioonid peavad läbi probleemtoodete vastuvõtjate levitama avalikult kättesaadavat teavet probleemtoodete kogumise ja käitlemise tingimuste osas. Teave peab olema probleemtoote vastuvõtukohas kõikidele külastajatele nähtaval kohal.

(9)Probleemtoodete tootja ja/või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas vallas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

(1)Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale, toimetatakse jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

(2)Metallijäätmete kokkuostmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaasi, autoklaasi, klaasnõusid jms klaasimaterjale, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1)Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2)Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

(1)Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2)Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.

(1)Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(2)Loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkiv 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted).

(3)Loomsete jäätmete viimine loodusesse on keelatud.

(4)Lemmikloomade ja hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

(5)Lõikes 4 nimetatud kooskõlastamine ei ole vajalik juhul kui: 1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm); 2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul); 3) matmine toimub nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs, 4) matmine toimub keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei asu tiheasutusega alal (välja arvatud p 6 sätestatu), kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis; 5) transport matmispaika toimub nii, et on välistatud oht keskkonnale;

(6)Tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.

(1)Käesoleva eeskirjas nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2)Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest on avaldatud valla veebilehel.

(1)Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025. aastaks vähemalt 55% ja 2030 vähemalt 60% ja 2035. aastaks vähemalt 65% ulatuses vallas tekkivatest olmejäätmetest.

(2)Pakendijäätmete puhul on eesmärgiks tagada jäätmete suuremahuline kogumine, mis võimaldab pakendite taaskasutusorganisatsioonidel saavutada vajaminevaid eesmärke.

(3)Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada jäätmete kogumine ja eelistatult tekkekohal kompostimine. Täiendavaks eesmärgiks on saavutada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmete koostises alla 15 massiprotsendi aastaks 2026.

(4)Tekstiilijäätmete puhul on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja leida võimalusi jäätmete ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks.

(5)Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe, parandada kogumiskohtade toimimist ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest.

(6)Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed.

(7)Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

(8)Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajadusest ja võimalustest ning nende nõuetekohasest käitlemisest ning viia läbi tõhusat järelevalvet kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

(9)Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.

(10)Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.

(1)Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

(2)Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama käesolevas eeskirjas esitatud nõudeid.

(3)Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.

(4)Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristuga seoses nii rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute puhul.

Korduskasutuseks ettevalmistamise asukohad on ära toodud Hiiumaa valla kodulehel.

(1)Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2)Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(3)Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja/omaniku poolt.

(4)Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

(1)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

(2)Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3)Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4)Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1)Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

(2)Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on vallavalitsus.

(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2)Määrus jõustub alates 01.01.2025.