(1) Määrusega kehtestatakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite arvelt tegevustoetuse ja projektitoetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord järgmiste eesmärkide saavutamiseks: 1) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” (edaspidi arengukava) eesmärgid; 2) tasakaalustatud regionaalne areng; 3) 4) 5) kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine, et korraldada ja juhtida kohalikku elu.
(2) Määrust kohaldatakse üksnes nende riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kasutamisele, mis on määratud § 3 lõike 1 alusel toetuse andmiseks.
(1) TegevustoetusegaMinisteerium toetab ministeerium taotleja tegevust, tegevuse korraldamist ja arengut, eesmärgiga säilitada või tõsta toetuse saaja võimekust. TegevustoetustToetust antakse taotleja tegevuse ja arengu toetamiseks, kui see tegevus panustab § 1 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud vastutusala valdkondade eesmärkide saavutamisse.
(2) TegevustoetusegaToetusega põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas toetab ministeerium üksnes Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamist üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA ja noorte põllumajandustootjate esindusorganisatsioonis CEJA.
(3) Projektitoetusega toetab ministeerium kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, ühekordset toetuse saaja elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. Projektitoetust antakse sellise tegevuse elluviimiseks, millega panustatakse § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisse. Projekt peab olema läbi viidud ja lõpetatud samal eelarveaastal.4
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata käskkirjaga prioriteetsed ministeeriumi, arengukava ja programmide eesmärgid või need arengukava tegevussuunad, millesse panustamiseks eelarveaastal tegevustoetust ja projektitoetust
(1) TaotlejaksParagrahvi 2 lõikes 1 nimetatud toetuse taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus või muu ühing, kelle põhikirjaline või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohane tegevus on mõeldud avalike ja ühiskondlike huvide edendamiseks, ning mis on kooskõlas ministeeriumi eesmärkidega ja kui toetuse kasutamine panustab § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisseüksuste moodustatud piirkondlik koostööorganisatsioon.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja majandusaasta aruanne on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või on selle mitteesitamine mõjuvalt põhjendatud; 2) taotlejaks ei ole füüsiline isik, erakond, äriühing ega ametiühing; 3) tal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem, või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud; 4) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 6) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu või otsuse tingimusi.
(3) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-COGECA tegevustoetusttoetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle tegevuse korraldus ja rahastatus võimaldavad tal esindada Eesti põllu- ja maamajandussektori huve üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis ning: 1) kelle liikmeteks on põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsa- ja maamajandusettevõtjaid ühendavad ühingud ning 2) kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu- ja maamajandussektori edendamisele, soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisele ning ühistegevuse arendamisele.
(1) Toetuse saamiseks esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed, registrikood, arveldusarve number ning esindusõigusliku isiku nimi ja allkiri; 2) kinnitus §-s 5 sätestatud taotleja nõuetele vastavuse kohta; 3) kavandatava tegevuse või projekti eesmärk, selle üksikasjalik kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõpptähtpäev, vajaduse korral ka täpsem ajakava; 4) oodatava tulemuse kirjeldus koos kavandatava tegevuse või projekti elluviimisega kaasneva üleriigilise või regionaalse mõju hinnanguga; 5) kavandatava tegevuse või projekti kogumaksumus ja taotletava toetuse suurus; 6) tegevuse või projekti elluviimiseks ning tulemuse saavutamiseks vajalike kulude, mis on ühtlasi põhjendatud ja mõistlikud, eelarve kululiikide kaupa; 7) kinnitus maksuvõla puudumise kohta; 8) andmed kaasatud partnerite ja nende panuse kohta.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-COGECA tegevustoetusetoetuse taotleja esitab taotluses lisaks andmed selle kohta, kui suurt osa põllu- ja maamajandussektorist taotleja otseselt või kaudselt esindab, samuti selle kohta, milline on tema kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises. Nii põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA, kui noorte põllumajandustootjate esindusorganisatsiooni CEJA toetuse puhul esitab taotleja ka andmed oma kogemuse kohta sektori huvide esindamisel selles organisatsioonis.
(3) Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, esitab taotleja lisaks järgmise teabe: 1) teabe selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; 2) teabe taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta.
(1) Taotluse menetlemise korral hinnatakse esmalt taotleja ja taotluse nõuetelevastavust ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust.
(2) Ministeerium vaatab taotluse läbi ning kontrollib selle tähtaegset esitamist, taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu.
(3) Kui taotluses esineb puudusi või seal esitatud asjaolud ja põhjendused ei ole piisavad, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega vähemalt viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtpäevaks, võib taotluse jätta sisuliselt hindamata ja selle taotlejale tagastada.
(4) Ministeerium hindab nõuetekohase taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele, eelkõige §-s 2 sätestatud toetatava tegevuse ja §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele, ning moodustab hindamise tulemusel taotluste paremusjärjestuse.
(5) Taotluse hindamisel eelistatakse sellist taotlust, mille kaudu panustatakse kavandatud tegevuste elluviimise abil paremini §-s 1 sätestatud programmide või ministeeriumi eesmärkide ning § 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevuste eesmärkide saavutamisse, ning mille elluviimise tulemusena need eesmärgid suurema tõenäosusega saavutatakse.6
(6) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-COGECA tegevustoetusetoetuse taotluste hindamisel eelistatakse sellise mittetulundusühingu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja maamajandussektorist ning kellel on suurem kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA. 6 (6¹) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud ja noorte põllumajandustootjate esindusorganisatsioonis CEJA toetuse taotluste hindamisel eelistatakse sellise mittetulundusühingu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja maamajandussektorist ning kellel on suurem kogemus noorte põllumajandustootjate esindusorganisatsioonis CEJA.
(
(1) Nõuetekohased toetuse taotlused rahuldatakse eelarve piires paremusjärjestuse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsusega määratakse need isikud, kellega alustatakse läbirääkimisi toetusraha kasutamise lepingu sõlmimiseks.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, kui tegevuse või projekti elluviimisega kaasnev üleriigiline või regionaalne mõju on ebaoluline või kui taotluse rahuldamiseks puuduvad § 3 lõikes 2 nimetatud eelarvevahendid.
(4) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab selleks taotlusvooruks või § 2 lõike 32 kohaselt kehtestatud prioriteetse eesmärgi saavutamiseks või tegevussuunda panustamiseks ettenähtud vahendite või muul § 3 lõikes 1 nimetatud alusel määratud eelarvevahendite jääki, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib taotleja nõusolekul teha taotluse osalise rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(6) Valdkonna eest vastutav minister teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle esitamisest või voorulise taotlemise korral esitamise tähtpäevast. Tähtaega võib pikendada kuni 30 tööpäeva, teavitades sellest taotlejat.
(1) Toetusraha kasutamise täpsemad tingimused lepitakse kokku toetusraha kasutamise lepingus, mille sõlmivad ministeerium ja toetuse saaja 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Ministeerium ja toetuse saaja lepivad kokku vähemalt järgmises: 1) toetuse kasutamise eesmärk; 2) tegevuse elluviimise tingimused ja tähtaeg; 3) toetuse maksmise tingimused ja kord; 4) toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja vastutus lepingu rikkumise eest; 5) toetuse mittesihipärase kasutamise korral selle tagasimaksmise tingimused ja kord; 6) kasutamata jäänud toetuse osa tagastamise tingimused ja kord.
(3) Ministeerium selgitab välja, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga või riigiabiga ja korraldab vajadusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmise.
(4) Toetuse saaja peab tagastama ministeeriumile lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud projektitoetuse osa kümne tööpäeva jooksul arvates lepingu lõppemisest. Kui projektitoetusest jääb kasutamata vähem kui 100 eurot, ei pea kasutamata jäävat osa tagastama.5
(5) Kui toetusraha kasutamise lepingut ei sõlmita toetuse saajast tingitud põhjustel lõikes 1 sätestatud tähtajaks, loetakse toetuse saaja tegevuse elluviimisest loobunuks ja oma taotluse tagasi võtnuks.
(6) Kui toetuse saaja loobub tegevuse elluviimisest, võib ministeerium ettenähtud eelarvevahendite piires rahuldada järgmise toetuse saaja taotluse taotluste paremusjärjestuse alusel.