Lääne-Nigula valla eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korras reguleeritakse: 1) valla eelarve (edaspidi eelarve) üldpõhimõtteid ja liigendust; 2) eelarve ja lisaeelarve eelarve eelnõu seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist ja vastuvõtmist; 3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemist; 4) eelarve avalikustamist ja täitmist; 5) tingimused ja nõuded reservfondi kasutamiseks; 6) majandusaasta aruande koostamist, kinnitamist ja avalikustamist; 7) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.
Korras reguleeritakse ja kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendava informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud eelarve; 3) asutuste eelarve – vallavalitsuse poolt kinnitatud ametiasutuse (edaspidi vallavalitsuse) ja hallatavate asutuste juhtide ning kulujuhtide kasutus- ja vastutusalas olevad eelarved; osavalla eelarve - vallavalitsuse poolt kinnitatud kulujuhtide kasutus- ja vastusalas olevad eelarved; 4) kulujuht (edaspidi kulujuht) – on isik, kes vastutab tulude või kulude eest ühe kindla üksuse piires ja saab oma juhtimisotsustega mõjutada kululimiitide piires eelarve kasutamist. Kulujuht vastutab, et tehing on seaduspärane ja vajalik, tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele, kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest, kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ja valla hankekorda ning dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele (tellimus- ja /või garantiikirjale). Kulujuhid määrab vallavanem käskkirjaga. 5) lisaeelarve – vallavolikogu kinnitatud eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 6) tingimused ja nõuded eelarves kavandatud reservfondi kasutamiseks.
(1)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2)Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1)Lääne-Nigula valla eelarve on tekkepõhine ja koosneb eelarve osadest. Eelarve osade liigendamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Eelarve osad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevuse tulud; 4) investeerimistegevuse kulud; 5) finantseerimistegevus; 6) likviidsete varade muutus.
(2)Eelarve põhitegevuse kulud liigendatakse lisaks tegevusalade lõikes vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga kinnitatud kontoplaani detailsusega.
(3)Liigenduse kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(1)Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus.
(2)Vallavalitsus avab hiljemalt 15. septembriks kulujuhtide kulueelarvete koostamiseks eeltäidetud elektroonilise eelarverakenduse VEERA, andes ette kulude tegemiseks vajalikud piirmäärad.
(3)Kulujuhid sisestavad elektroonilises keskkonnas VEERA 2 nädala jooksul arvates keskkonna avamisest kommentaarid ning vajadusel täpsustatud eelarve taotlused koos seletuskirjaga, võttes aluseks valla arengukava ja eelarvestrateegia ning teised antud valdkonda reguleerivad õigus- ja haldusaktid.
(4)Eelarve taotluse läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ja eelarvestrateegiale.
(1)Vallavalitsuses heaks kiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse volikogule hiljemalt 1. detsembriks esimeseks lugemiseks.
(2)Eelarve seletuskirjas esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioon.
(3)Enne eelarve esimest lugemist annab eelarveprojekti kohta juhtivkomisjonina arvamuse volikogu eelarve eest vastutav komisjon.
(4)Eelarve eelnõud menetletakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Lääne-Nigula valla põhimääruses sätestatud korras, arvestades käesolevas määruses olevaid erisusi.
(5)Osavallakogud annavad oma arvamuse eelarve projekti kohta pärast eelarve esimest lugemist.
(6)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Kui muudatusettepanekuga nähakse ette kulutusi alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb eelarve eelnõule lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes.
(7)Muudatusettepanekute alusel koostab ametiasutuse finantsjuht koondi ning esitab selle vallavalitsusele seisukoha võtmiseks. Muudatusettepanekute koond koos vallavalitsuse arvamusega esitatakse juhtivkomisjonile, kes lisab omad seisukohad muudatusettepanekute koondile.
(8)Vallavalitsus võib teha komisjonile ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas Lääne-Nigula valla kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Samuti juhul, kui muudatusettepanekud suurendavad kulude kogusummat, kuid katteallikaid ei ole lisatud või katteallikad ei ole reaalsed. Vajadusel võib komisjon kutsuda ettepaneku tegija, vallavalitsuse ametniku või asutuse juhi komisjoni koosolekule selgitusi andma.
(9)Eelarve esitatakse volikogule teiseks lugemiseks ja järgmisteks lugemisteks eelarve eelnõu terviktekstina.
(1)Eelarve võetakse vastu määrusega.
(2)Eelarve eelnõu, lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.
(3)Peale volikogu poolt vastuvõetud eelarvet kinnitab vallavalitsus kuu aja jooksul valla ametiasutuse ning vallavalitsuse hallatava asutuste kulujuhtide eelarve jaotuse tegevusalade kaupa ja kahekohalise kululiigi täpsusega. Osavalla eelarve kirjeldatakse valla eelarves iseseisva osana.
(1)Eelarve täitmist jälgib ja korraldab vallavalitsus. Eelarve kassalist teenindamist (sealhulgas rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab rahandusega tegelev osakond.
(2)Eelarve täitmise eest vastutavad kulujuhid.
(3)Kulujuht peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(4)Kulujuht peab eelarve täitmisel kinni pidama volikogus vastu võetud eelarvest, sealhulgas tuleb maksimaalselt tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.
(5)Vallavalitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees eelarve jaotuse muutmisele piiranguid: 1) vallavalitsus võib piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve täitmise käigus, kui tulud laekuvad väiksemaks mahus kui kavandatud; 2) väljaminekute tegemise piiramise otsustab vallavalitsus korraldusega, määrates ära, millises mahus ja milliseid väljaminekuid võib teha; 3) väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.
(1)Lääne-Nigula Vallavolikoguga tuleb eelnevalt kooskõlastada selliste kohustuste võtmine, mis kajastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lg 2 p 1, 2, 7.
(2)Sõltuva üksuse ja valitseva mõju all oleva ühingu juhatus esitab käesoleva määruse § 9 lg 1 nimetatud kohustuse võtmise kooskõlastamise taotluse Lääne-Nigula Vallavolikogule enne asjaomase kohustuse võtmisega seotud lepingu sõlmimist, tehingu tegemist või muul viisil kohustuse võtmist.
(3)Kohustused kooskõlastatakse (lisa)eelarve vastuvõtmisega või eraldi volikogu otsusega.
Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral lähtub vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 24.
(1)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(2)Lisaeelarve eelnõu koostab ja esitab selle vallavalitsusele menetlemiseks ametiasutuse finantsjuht. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(3)Kulujuhtide vahelisi eelarve siseseid ümbertõstmisi ühe tegevusala piires, sihtotstarbelisi tulusid koos kuludega ning täiendavaid tulusid võib eelarvesse lisada eelarve täpsustusena finantsjuht eelarves kulujuhi poolt esitatud taotluse alusel või omal algatusel, kui põhitegevuse tulem ei muutu või muutub positiivses suunas.
(4)Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 26 lg 3 kohaselt kajastatakse Lääne-Nigula valla eelarves tegevuskulude katteks sihtfinantseerimist arvestuse lihtsustamise eesmärgil kassapõhiselt laekumisel tuluna või ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 12 000 eurot.
(5)Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lg 4 p 1, 2, 4 tulenevalt.
(6)Vallavalitsus kinnitab korraldusega antud määruse § 11 lg 3 nimetatud eelarve täpsustused, informeerides sellest volikogu.
(7)Lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine ja vastuvõtmine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Lääne-Nigula valla põhimääruse ja käesoleva korra alusel.
(1)Eelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse iga-aastaselt valla eelarve põhitegevuse kulude koosseisus.
(2)Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.
(1)Reservfondist võib teha eraldisi ettenägematute sihtotstarbeliste väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, järgmistel juhtudel: 1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude, avariiolukordade ning inimese elu, tervist või vara ohtu seadvate olukordade likvideerimise kulu; 2) kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves kavandatud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt seadusest või muudest valla õigusaktidest; 2¹) reservfondist võib teha eraldisi investeerimistegevuse eelarvesse planeeritust suurema investeeringuhanke tulemuse ülekulu katteks juhul, kui ülekulu moodustab kuni 10% planeeritust ning hanke tühistamine ei ole mõistlik; investeeringu tegemisega viivitamine või selle tegemata jätmine on majanduslikult ebaotstarbekas või toob kaasa valla põhitegevuslike kohustuse täitmise raskendamise; 3) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud arvestuslikud kulud (elektrikulu, küttekulu vms); 4) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud; 5) välisabi või laenulepingust vallale tulenevate kohustustega seotud täiendavate kulude katmiseks; 6) esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel valla oma- ja kaasfinantseerimise kohustuste täitmiseks; 6¹) ühekordsete valla ülest mõõdet omavate tegevuste toetuse maksmiseks valla avalikes huvides tegutsevatele organisatsioonidele, valla kui terviku või piirkondliku tähtsusega sündmustega seotud tegevuste toetamiseks või kaasfinantseerimiseks, mille tegevusega seotud kulusid ei olnud võimalik ette näha vallaeelarve koostamisel ning millele ei ole võimalik toetust taotleda mitte ühegi kehtiva valla toetuskorra alusel; 6²) valla (hallatavatele) asutustele ühekordsete ülevallaliste, piirkondliku tähtsusega, üleriigiliste ürituste korraldamise toetamiseks või kaasfinantseerimiseks ning üritustel osalemisega seotud kulu katmiseks; 7) rahvusvahelistel ja üleriigilistel konkurssidel/võistlustel edukalt esinenud füüsiliste või juriidiliste isikute premeerimiseks; 8) vallavalitsus ei tohi reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid; 9) muudel juhtudel volikogu otsusega.
(2)Reservfondist ei ole lubatud teha eraldisi: 1) füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on jätnud varasemalt esitamata aruande eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid; 2) füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on võlgnevus Lääne-Nigula valla ees; 3) vallavalitsus ei või reservfondi kasutada enda või hallatava asutuse eelarves ettenähtud koosseisuliste töötajate palgafondi suurendamiseks.
(1)Reservfondi kasutamist ja vahendite eraldamist reservfondist korraldab vallavalitsus.
(2)Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus. Taotlus peab sisaldama andmeid raha kasutamise eesmärgi ja perioodi ning ettenägemata kulu kohta.
(3)Vallavalitsuse teenistuja, kelle teenistusülesannete hulka kuulub vastava valdkonna eest vastutamine, kontrollib taotluse põhjendatust ja võimalust rahuldada taotlus kinnitatud eelarve muudevahendite arvelt ning valmistab ette vallavalitsuse korralduse eelnõu vahendite eraldamiseks reservfondist. Põhjendamata taotluse jätab vallavalitsus läbi vaatamata.
(4)Vallavalitsusel on õigus: 1) rahuldada taotlus osaliselt või täielikult; 2) jätta taotlus rahuldamata; 3) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või esitatud taotluse puuduste kõrvaldamist.
(5)Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses näidatakse eraldise saaja, eraldatav summa, eraldamise sihtotstarve, tegevusala ja kulukonto, kuhu eraldis suunatakse.
(6)Vallavalitsuse esitatud taotlus, leping ning korraldus raha eraldamise kohta edastatakse ametiasutuse rahandusega tegelevale osakonnale ja toetuse taotlejale. Rahaliste vahendite eraldamine kajastatakse lihtsustamise eesmärgil kassapõhiselt ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 10 000 eurot. Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusega tegelev osakond.
(7)Vallavalitsusel on õigus kontrollida reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kuludokumentide esitamise nõudega. Reservfondist raha saaja on kohustatud pidama raha kasutamise kohta eraldi arvestust ning kasutamata raha reservfondi tagastama.
(8)Vallavalitsus esitab volikogule ülevaate reservfondi kasutamise kohta üks kord kvartalis, järgneva kvartali esimesel istungil. Ülevaates esitatakse info, kas ja milleks on reservfondi kasutatud ning milline on kasutamata jääk.
(1)Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusega tegelev osakond.
(2)Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused esitavad 30. aprilliks vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega.
(3)Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus, lisades majandusaasta aruande juurde protokollilise otsuse.
(4)Vallavalitsus esitab auditeeritud, heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(5)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogu poolt vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon arvamust majandusaasta aruande kohta, samuti teeb vajadusel ettepanekuid omavalitsuse sisekontrolli parandamise osas.
(6)Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(1)Eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe (tulem) aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.
(2)Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.
(3)Võlakohustusi võib võtta kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ära toodud juhtudel.
(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.