(1) Määrusega kehtestatakse: 1) usulisele ühendusele, usuliste ühenduste katusorganisatsioonile (edaspidi katusorganisatsioon) ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile riigieelarveliseriigisisese projektipõhise toetuse (edaspidi toetus) andmise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja menetlemise kord; 2) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise alused; 3) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused; 4) toetuse väljamaksmise ja tagasinõudmise alused.
(2) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(3) Usulisele ühendusele, katusorganisatsioonile ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmine otsustatakse arengukavas „Sidus Eesti 2021–2030” ja programmis „Kogukondlik Eesti” nimetatud eesmärke arvestades.
(4) Katusorganisatsioonile antakse toetust riigiga sõlmitud strateegilise partnerluse alusdokumentides nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse §-des 5 ja 10 nimetatud nõuded laienevad katusorganisatsiooni liikmeks olevale usulisele ühendusele, kellega koos katusorganisatsioon teostab ühisprojekte oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ning nende kulude abikõlblikkuse suhtes.
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada toetuse taotleja (edaspidi taotleja) põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist, arvestades ühiskonna vajadusi ja taotleja tegevuse sotsiaalset mõju.
(2) Toetuse ülemmäär on 5000 eurotülemmäärad kalendriaastas taotleja kohta määratakse kindlaks käesoleva määruse §-s 7 nimetatud taotlusvooru väljakuulutamise teates, lähtudes riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite summast järgmiste sihtrühmade lõikes: 1) kirik ja koguduste liit; 2) kogudus, klooster, välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioon ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalne kõrgkool; 3) katusorganisatsioon; 4) diasporaateenistus, mida viib läbi usuline ühendus.
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole riikliku maksu ega makse võlga, välja arvatud juhul, kui võlg on täielikult ajatatud; 2) ta ei ole rikkunud majandusaasta aruande esitamise kohustust; 3) ta ei ole seitsme kalendriaasta jooksul taotluse esitamisest arvates rikkunud Siseministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingutlepingu ega projektipõhise toetuse määramise otsuse tingimusi; 4) kui talle riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest rahalistest vahenditest antud toetus on nõutud tagasi, on ta maksnud selle tagasi tähtajaks ja nõutud summas; 5) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 6) tema juhatuse liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra vastase, avaliku julgeoleku vastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, või kui teda on karistatud, on karistusandmed karistusregistrist kustutatud; 7) tema juhatus vastab seaduses sätestatud nõuetele; 8) tema põhikirjas sätestatud juhtimisotsuste tegemine ega jõustamine ei ole seotud välisriigis asuva institutsiooniga, mille tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.
(1) Toetuse andja teatab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest ja selle tingimustest ning toetuse eelarvest oma veebisaidil vähemalt 14seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(2) Toetuse andja võib avada kalendriaastas mitu taotlusvooru, kui tema eelarve seda võimaldab.
(3) Taotlusvoor kestab 20 kalendripäeva alates taotlusvooru avamisest.
(1) Taotleja esitab digiallkirjastatud taotluse taotlusvooru tähtajaks e-posti aadressil [email protected].
(2) Taotluse esitab taotleja juht või tema volitatud isik.
(3) Taotleja võib esitada kalendriaastas ühe taotluse, välja arvatud juhul, kui on võimalik anda lisatoetust: 1) toetuse eelarve jäägist; 2) riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega toetuse andja eelarvesse eraldatud rahast.
(4) Lisatoetusele ei kohaldata §Käesoleva paragrahvi lõikes 3 lõiget 2ettenähtud juhtudel või diasporaateenistuste korraldamiseks võib toetuse summa ületada taotlusvooru väljakuulutamise teates toodud ülemmäära.
(1) Toetusega võib katta abikõlblikku kulu, mis vastab toetuse andmise eesmärgile ja on põhjendatud. (2) Toetust võib anda tegevuseks, mis: 1) on mõeldud ühiskonna, usulise ühenduse katusorganisatsiooni ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalse kõrgkooli väärtuste toetamiseks ning edendab aktiivset hoolivat osalemist ühiskonnaelus teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuse kaudu; 2) soodustab kogukonna tugevnemist, sealhulgas rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande ning laste- ja noortetöö jätkusuutlikkust ja koostöös kohaliku omavalitsusega elanikkonnakaitse edendamist ning kriisivalmiduse suurendamist; 3) toetab toetuse saaja jätkusuutlikku toimimist ning on mõeldud tema juhtimissuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamiseks või 4) on mõeldud usulise ühenduse omandis või kasutuses vara parandamiseks selle säilimise eesmärgil.
(1) Abikõlblikud kulud on: 1) kavandatud tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulu; 2) ürituse ja koolituse korraldamise ning täiendusõppe ja elukestva õppe kulu; 3) eksperdi tasu, mida makstakse mõõdetava tööülesande täitmiseks kindlaksmääratud ajal; 4) taotleja põhikirjalise tegevusega seotud eesti keele reeglitele vastava trüki- ja digimaterjali väljaandmise kulu ning teavitustegevuse, sealhulgas veebilehe loomise ja muutmise ning kampaania korraldamise kulu; 5) kavandatud tegevusega seotud ja toetuse andmise eesmärgi täitmiseks vajaliku teenuse ostmise kulu, sealhulgas õigusabi, notaritasu ja raamatupidamiskulu; 6) vanausuikooni restaureerimise kulu; 7) taotleja põhikirjalise tegevusega seotud üüri-, side-, transpordi- ja kommunaalkulu, kui taotleja liikmed ei maksa liikmemaksu ja on taotleja täielikul ülalpidamisel; 8) taotleja põhikirjalise tegevuse elluviimisega otseselt seotud vara, sealhulgas vahendi ja mööbli soetamise kulu; 9) riiklik maks ja riigilõiv, mida riik ei tagasta; 10) muu taotleja põhikirjalise tegevusega seotud põhjendatud kulu.
(2) Abikõlbmatud kulud on: 1) investeering kinnisvara või maa soetamiseks; 2) sularahamakse, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada; 3) huvide konflikti olukorras taotlejaga seotud isiku kulu, sealhulgas tehing äriühinguga, mis on seotud taotleja juhatuse liikmega; 4) finantstehingu võlaintressikulu, valuuta komisjonitasu ja kahju ning muu finantskulu; 5) viivis, rahatrahv, sotsiaaltoetus ning vaide- ja kohtumenetluse kulu; 6) infotehnoloogiline kulu; 7) ettenägematu kulu reserv; 8) eraüldhariduskooli tegevustoetus, kui Haridus- ja Teadusministeerium annab koolile riigieelarvelist toetust; 9) sellise vara soetamise kulu, mille avalik sektor on varem teisele isikule tasuta võõrandanud; 10) muu taotleja põhikirjalise tegevusega seotud põhjendamatu kulu.
(3) Kavandatud tegevuse kulu peab tõendama arve või raamatupidamisdokument.
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevastkalendripäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.
(1) Puudusteta taotlust hindab komisjon, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister. Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud sihtrühmade lõikes.
(2) Komisjon hindab taotlust järgmiste kriteeriumide alusellähtuvalt järgmistest kriteeriumidest: 1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus janing kasusaajad – kuni 20 punkti; 2) kavandatud tegevuse teostatavus – kuni 20 punkti; 3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus – kuni 20 punkti; 4) taotleja kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia – kuni 20 punkti; 5) kavandatud tegevuse kooskõla käesoleva määruse § 1 lõikes 3 või 4 nimetatud riiklike strateegiadokumentidega – kuni 20 punkti.
(3) Taotlusele antud komisjoni liikmete punktid liidetakse kokku ja jagatakse liikmete arvuga. Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.
(4) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mis sai rohkem punkte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi järgi. Kui need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.
(5) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.
(1) Pärast taotluse rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
(2) Lepingu sõlmimise aluseks on taotlus ja selle rahuldamise otsus.
(3) ToetusToetust makstakse toetuse saajale välja lepingustaotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel.
(1) Toetust võib kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni, kui lepingusotsuses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põhjendatud juhul võivadvõib toetuse andja ja saaja pikendada toetuse kasutamise tähtaega ühe kalendriaasta võrra. Tähtaja pikendamise kokkulepepikendamine vormistatakse lepingu lisanataotluse rahuldamise otsuse muudatusena.
Toetuse saaja esitab toetuse andjale lepingustaotluse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks toetuse kasutamise lõpparuande.
(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui: 1) toetuse saajataotluse rahuldamise otsus on esitanud valeandmeidkehtetuks tunnistatud; 2) toetuse saaja on kasutanud toetust teisel eesmärgil, kui on toetuse kasutamise eesmärk taotluses; 3) toetuse saaja on kasutanud toetust abikõlbmatuks kuluks; 4) toetus jääb lepingus määratudtoetuse kasutamise tähtajaks kasutamata; 5) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise lõpparuannet.
(2) Toetuse saaja maksab tagasinõutud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(3) Tagasinõutud toetust võib ajatada, kui korraga tagasimaksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(4) Tagasinõutud toetuse ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates ajatamistaotluse, milles on põhjendatud ajatamisvajadust.
(5) Toetuse andja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse andja teavitab toetuse saajat ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest e-posti teel.
(1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõu käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustuste kohta; 2) loobuda toetusest või selle täielikult tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja käesoleva määruse järgi; 2) esitama toetuse andjale lepingustaotluse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks toetuse kasutamise lõpparuande; 3) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 4) andma toetuse andjale kavandatud tegevuse elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid; 5) võimaldama toetuse andjal toetuse kasutamist kohapeal kontrollida ja osutama selleks igakülgset abi; 6) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või kavandatud tegevusega seotud andmete muutumisest või kavandatud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust; 7) maksma tagasinõutud toetuse tagasi; 8) täitma muid õigusaktis sätestatud kohustusi.
Käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud katusorganisatsiooni suhtes rakendatakse määruses sätestatud toetuse andmise tingimusi ja korda alates 2027. aasta 1. jaanuarist.