(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud vormis ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil.
(2) [Kehtetu]
(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on toetuse määr 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, mis on arvestatud lõikes 3 sätestatud ühikuhindade hulka.
(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe püügivahendi kohta on püügivahendite ühikuhinnad järgmisedjärgmine: 1) ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 4836 eurot; 2) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 6328 eurot; 3) ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni kolm meetrit – 6471 eurot; 4) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni kolm meetrit – 9099 eurot; 5) avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 8040 eurot; 6) kahekereline avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 14 533 eurot.
(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis.
(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel on toetuse maksimaalne määr 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest.
Paragrahvi 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides f, k ja l nimetatud kulu; 2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse esitamise päeva; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu, kui toetuse taotlejal on kutselise kalapüügi luba vaid sisevetel püüdmiseks; 4) liisingu kulu; 5) kasutatud asja soetamise kulu; 6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakseleppetrahv ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu; 7) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristusrahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
(1) Toetuse taotleja, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse, peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(5) ToetuseHinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja eihuvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähendusestema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
(6) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
(7) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.
(1) Kui § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või ostetava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.
(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
(3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 nimetatudsätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamiseilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(5) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
(1) Toetust antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale, kellel on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega; 6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 ega karistusseadustiku §-s 279, 344 või, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 7) taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita
(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetudsoetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta ei ole mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) täidab § 8 lõike 2 punktides 3, 5, 6 japunktis 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeidesitatavat nõuet; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 6) teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule.
(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja: 1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 3) täitma § 8 lõike 2 punktides