(1) Turvateenistuja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist.
(2) Turvateenistuja väljaõpet ja täienduskoolitust korraldatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud turvaettevõtja (edaspidi turvateenistuja väljaõppe korraldaja) kehtestatud õppekava alusel. Turvateenistuja väljaõppe miinimumnõuded ja õpiväljundid on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(3) Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Valvetöötaja õppe läbinule väljastatakse tõend osalemise kohta.
(4) Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvatöötaja õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.
(5) Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvajuhi õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.
(6) Turvateenistuja väljaõppe läbimisel võib hinnata turvateenistuja varasemat õpi- ja töökogemust. Pärast õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvateenistuja väljaõppe lugeda osaliselt või täielikult läbituks.
(7) Turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega arvestamise korra kehtestab turvateenistuja väljaõppe korraldaja.
(8) Turvateenistuja väljaõppe korraldaja hindab vähemalt üks kord viie aasta jooksul väljaõppe korraldust, õppekeskkonda ja turvateenistuja koolitaja taset ning koostab selle kohta aruande.
(1) Kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks läbib turvateenistuja igal aastal turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi.
(2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldab vähemalt kuue akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta.
(3) Turvateenistuja, kes täidab tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, läbib enne tööülesande täitmist vastava erialase koolituseeriõppe. Eriõppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus.
(1) Turvateenistuja peab: 1) olema aus ja seaduskuulekas; 2) oskama teha meeskonnatööd; 3) olema kohusetundlik ja otsustusvõimeline; 4) olema hea suhtleja ja analüüsivõimeline. (2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus peab võimaldama tal oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu. (3) Turvaettevõtja kontrollib turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust vähemalt üks kord aastas. Kui kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse värskendusõppe raames, väljastab värskendusõppe läbiviija turvateenistujale tunnistuse füüsilise jõu, relvade ja erivahendite kasutamise praktilise kontaktõppe eduka läbimise kohta.
(1) Turvateenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma turvateenistuja tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.
(2) Lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest, jaotatakse turvateenistujad kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – turvatöötaja ja turvamise turvajuht; 2) II grupp – valvetöötaja.
(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukordsuhtlemine konfliktsetes olukordades; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö; 3) sundasendid ningvõimalikest sundasenditest tingitud koormus luu- ja lihaskonnale; 4) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 5) muu töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht; 6) sidevahendite kasutamine; 7) töö kuvariga.
(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule järgmistes tingimustes: 1) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandminekõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 2) relvagaasipihusti, kumminuia, teleskoopnuia ja erivahendi kandmine janing kasutamine; 3) ebaühtlane füüsiline koormus.
(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse turvateenistujal enne töökohustuste täitmisele asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2) Turvateenistujaks sooviv isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud: 1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele ning tehtud § 14 lõikes 4 loetletud uuringud, või 2) Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti juures abipolitseiniku, kaitseväe tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.
(3) Turvateenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisuse kohaldamisel hiljemalt kuue kalendrikuu jooksul tööle asumisest arvates.
(4) Kui turvateenistujal esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada.
(5) Turvaettevõtja võib saata turvateenistuja perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel: 1) turvateenistuja põhjendatud taotluse alusel; 2) turvateenistuja vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) turvateenistuja pikaajalise töövõimetuse tõttu.
(1) TurvateenistujaTurvaettevõtja saadab turvateenistuja tervisekontrolli turvaettevõtja.
(2) Turvateenistujaks sooviv isik võib läbida eelneva tervisekontrolli omal soovil turvaettevõtja saatmiseta enne turvateenistujana tööle asumist.
(3) Tervisekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardil esitatud andmete õigust, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 3 ja esitab selle tervisekontrollis töötervishoiuarstile.
(4) Tervisekontrolli käigus tehakse lähtuvalt töökeskkonna risikianalüüsist, tööülesannete iseloomust ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere ja veresuhkru analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast; 5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast; 6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine.
(5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on turvateenistujale hiljutiviimase kalendriaasta jooksul teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha.
(6) Töötervishoiuarst võib saata turvateenistuja tema terviseseisundi täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud.
(7) Tervisekontrolli käigus nõustatakse turvateenistujat töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab turvateenistujale tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.
(8) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 4 ja mis sisaldab otsust turvateenistujana töötamise sobivuse kohta.
(9) Töötervishoiuarst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või teda uuringutele saatnud turvaettevõtjale.
Turvategevuse dokumendid on: 1) isiku kinnipidamise akt; 2) vallasaja hoiule võtmise akt; 3) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt; 4) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta; 5) häireteate ülevaade; 6) turvamiseks sõlmitud leping; 7) turvaplaan; 8) turvaauditi aruanne; 9) turvateenistuja väljaõppe õppekava; 10) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ning osalejate nimekiri; 11) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta; 12) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne.
TurvategevuseTurvaettevõtja säilitab turvategevuse dokumente säilitatakse järgmiselt: 1) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt, – kuus kuud alates dokumendi koostamisest; 1¹) turvaplaan, – kuus kuud turvaobjekti turvamise lõppemisest alates; 1²) turvaauditi aruanne – kuus kuud lepingu lõppemisest alates dokumendi koostamisest; 2) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta ja häireteate ülevaade – üks aasta alates dokumendi koostamisest; 3) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ja osalejate nimekiri ning dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta – üks aasta alates turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse toimumisest; 4) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne – viis aastat alates hindamise aruande koostamisest.