Käesoleva määrusega määratakse Narva linnas kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseaduse ja kehtiva Narva linna soojusmajanduse arengukavaga.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduses ja teistes seadustes sätestatud tähenduses.
(1)Narva kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt tiheasustusega alasid, kus on juba olemas võrk või kus oleks seda mõistlik arendada.
(2)Narva kaugküttepiirkonna piire on kujutatud skemaatiliselt Narva linna kaardil (määruse lisa), millel küttepiirkond on tähistatud helesinise värviga.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või ulatuslikult rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks.
(2)Võrguettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(3)Isikud, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitise soojusega varustamiseks, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad kuni ehitise rekonstrueerimiseni jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
(4)Võrguga liitumine toimub kaugkütteseaduses sätestatud korras.
(5)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Käesoleva määruse jõustumiseni võrguga liitunud liitunutelt liitumistasu ei võeta.
(6)Võrguga ei ole kohustatud liituma kaugküttepiirkonnas asuva, ehitatava või rekonstrueeritava hoone valdaja või omanik paragrahvi 5 lõikes 2 loetletud juhtudel.
(7)Paragrahvi 5 lõikes 2 loetletud erisuste rakendamiseks annab loa Narva Linnavalitsus, küsides enne võrgupiirkonna võrguettevõtja arvamust. Võrguettevõtja analüüsib saadud teavet ja esitab kirjalikult oma seisukoha.
(1)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.
(2)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks või mis lähevad lammutusele; 3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku on alla 35 kW; 4) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW/m; 5) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 6) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse ainult tehnoloogilist jääksoojust või kütusevabadest taastuvatest allikatest soojust (päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne); 7) uued hooned või olemasolevad hooned, mille laienduse korral ei ole kaugkütteettevõte võimeline pakkuma kaugküttepiirkonnas häiringuid põhjustamata piisavat soojuskoormust.
(3)Loa käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud erisuste kasutamiseks annab Narva Linnavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja\või ehitusloa väljastamise käigus, küsides enne võrgupiirkonna võrguettevõtja arvamust.
(4)Korterelamus ei ole üksikul korteriomandil lubatud kaugküttesüsteemist eralduda.
(5)Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
(6)Tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve.
(7)Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. Võrguettevõtja esitab 30 kalendripäeva jooksul eraldumistingimused või põhjendatud vastuväited tarbija taotlusele.
(8)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, mis peab olema kuue kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(1)Võrguettevõtja on kohustatud tagama enda omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega, lähtudes tarbijatega sõlmitud soojuse müügi lepingutest. Võrguettevõtjal on õigus kehtestada tehnilised nõuded tarbijapaigaldisele, et tagada võrgu optimaalne, säästlik ja efektiivne töörežiim.
(2)Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmaprognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist. Võrguettevõtja on kohustatud tagama soojusmõõtjate andmete (soojuskandja temperatuur ja kulu) perioodilise kauglugemise.
(3)Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbijapaigaldises peab võrguettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe järgmiselt: 1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar; 2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar.
(4)Võrguettevõtja peab tagama võrguvee kvaliteedi vastavuse järgmistele normidele: 1) karedus < 0,02 mmol/dm3 2) hõljuvained ≤ 5 mg/l; 3) O2< 0,05 mg/l; 4) pH 8,3-9,5; 5) Fe < 0,5 mg/l; 6) Ik ≤ 3,0 (mg-eq/kg)2.
(5)Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse kaugkütteseaduses sätestatu kohaselt.
(6)Kaugküttepiirkonnas tegutseval soojusettevõtjal peab olema vähemalt ISO 9001 kvaliteedisertifikaat.
(1)Soojusettevõtja arendab enda omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja suurendab nende efektiivsust, et kõigis tema võrgupiirkondades oleks tagatud uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja tarbijate varustamine kvaliteedinõuetele vastava soojusega.
(2)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgu piirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu olemasolevate tarbijate varustuskindlust.
(3)Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Kaugküttepiirkonnas algatatud planeeringud kooskõlastatakse võrguettevõtjaga.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(9)Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(10)Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.
(11)Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.