(1) Toetust saab taotleda sellise eluruumi parendamiseks, mis asub Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord” § 3 lõike 3 punktis 1 sätestatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi harjutusväli) mõjualas.
(2) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis aitavad täita §-s 1 sätestatud eesmärki: 1) akende ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; 2) uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; 3) müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas paigaldamine ja transport; 4) fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja transport.
(3) Kui toetust taotleb korteriühistu, toetatakse lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi kortermaja trepikoja uste ja akende vahetamise korral ning lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevusi.
(4) Toetust ei anta sellise eluruumi parendamiseks, millele on käesoleva määruse alusel toetust antud.
(1) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) eluruum, mille kohtajaoks toetust taotletakse, asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist; 2) ja toetust taotlev isik onvastab toetuse taotlemise hetkel ühele järgmistest tingimustest: 1) ta on vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saaja või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja; 2) tema perekonnas on vähemalt üks alaealine laps, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on vähemalt alates 2025. aasta 1. jaanuarist eelnimetatud eluruumis. 1 (1¹) Kui lõike 1 punktis 2 nimetatud laps on sündinud pärast 2025. aasta 1. jaanuarit, siis tema rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema märgitud samas lõikes nimetatud eluruumis hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 90 protsenti, kui eluruum, mille kohta toetust taotletakse, asub kuni 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.
(3) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti, kui eluruum, mille kohta toetust taotletakse, asub 2001–4000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.
(4) Toetuse maksimumsumma on 8000 eurot taotleja kohta, välja arvatud, kui toetust taotleb korteriühistu.
(5)
(1) Toetust võib taotleda füüsiline isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on vähemalt alates 2025. aasta 1. jaanuarist harjutusvälja mõjualas asuvas eluruumis ning kes vastab ühele järgmistest tingimustest (edaspidi taotleja): 1) taotleja omandis, kaasomandis või ühisomandis on kinnisasi, millel asuv eluruum paikneb § 2 lõikes 1 viidatud harjutusvälja mõjualas ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht; 2) taotleja kasuks on vähemalt alates 2024. aastaasjaõigusseaduse § 227 alusel seatud isiklik kasutusõigus elamule, mis paikneb § 2 lõikes 1. jaanuarist viidatud harjutusvälja mõjualas asuvas eluruumis (edaspidi taotleja).
(2) Toetust võib taotleda korteriühistu (edaspidi ka taotleja), kui vähemalt pooled korterelamu korterite omanikud vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele ning korteriühistu üldkoosolek on otsustanud toetuse taotluse esitamise poolt.
(3) Toetust ei või taotleda isik, kes on käesoleva määruse alusel toetust saanud.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse Riigi Tugiteenuste Keskuse elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (2) Kui taotleja on füüsiline isik, esitab ta taotluses järgmised andmed ja vajadusel neid tõendavad dokumendid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress; 3) kui kinnisasjal on mitu omanikku, siis kõigi kaas- või ühisomanike ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid; 4) toetatava objekti kinnistusregistri number; 5) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta; 6) taotletava toetuse summa; 7) taotletava toetuse osakaalu protsent; 8) teave, kas toetust taotlev isik on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saaja või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja; 8¹) teave taotleja perekonda kuuluva alaealise isiku kohta; 9) toetatava tegevuse kirjeldus. (3) Taotleja võib esitada ühe taotluse § 2 lõikes 1 sätestatud objekti kohta, milles ta märgib ühe või mitu § 2 lõikes 2 loetletud toetatavat tegevust. (4) Kui kinnisasi on mitme isiku kaas- või ühisomandis, esitab taotluse üks kinnisasja omanik ning lisab taotlusele teiste kaas- või ühisomanike toetuse taotlemise allkirjastatud nõusoleku. (5) Kui taotleja on korteriühistu, esitab korteriühistu taotluses järgmised andmed ja vajadusel neid tõendavad dokumendid: 1) korteriühistu nimi, aadress ja registrikood; 2) korteriühistu kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta; 5) taotletava toetuse summa; 6) taotletava toetuse osakaalu protsent; 7) toetatava tegevuse kirjeldus; 8) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, millest nähtub otsus toetuse taotlus esitada.
(1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele, teeb menetleja taotluse rahuldamise otsuse §-s 12 sätestatud järjekorras toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires. (2) Kui taotletava toetuse suurus ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jääki, võib taotleja nõusolekul taotluse rahuldada osaliselt ning tingimusel, et saavutatakse toetuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest ei piisa taotluse rahuldamiseks, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsus. (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada mitteabikõlblike kulude võrra ning tingimusel, et saavutatakse toetuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) Menetleja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele. 5 (5¹) Kui taotleja, kellele on tehtud taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus, loobub toetusest, teavitades sellest menetlejat, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse alusel sõlmitakse mitmepoolne leping toetuse saaja, väljavalitud hinnapakkuja ja menetleja vahel (edaspidi leping) 30 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Leping peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse saaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed; 2) hinnapakkuja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 3) toetatavad tegevused; 4) toetuse maksimumsuurus; 5) omafinantseeringu määr; 6) vajaduse korral ettemaksu suurus; 7) toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev; 8) toetuse väljamaksmise tingimused; 9) toetuse tagasinõudmise kord; 10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral; 11) toetuse saaja õigused ja kohustused.
(3) Toetuse saaja võib loobuda lepingu sõlmimisest, kui ta soovib ja suudab viia toetatava tegevuse ellu enne toetusraha saamist ning teavitab sellest menetlejat esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.
Enne 2025. aasta 1. oktoobrit esitatud toetuse taotluse andmise menetlusele, toetuse kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva määruse enne 2025. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni.