(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi rakenduskõrgkoolide teadmussiirde võimekust rõhuga teadlaste järelkasvul ja noorte kaasamisel, kasvatada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste (edaspidi asutus) Eesti-sisest ja rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamisele teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis.
(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (arv, vahe-eesmärk 2024 on 40 ettevõtjat, sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat); 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (arv, vahe-eesmärk 2024 on kümme organisatsiooni, sihtväärtus 2029 on 20 organisatsiooni).
(3) Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit eurot); 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad oskused omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad (arv, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on vähemalt 380 osalejat).
(4) Toetust saanud projektid panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021. aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” seatud sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”, mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust.
(5) Lisaks panustavad projektid TAIE Teadmussiirde eesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” mõõdiku „ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust” ja Teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine” mõõdiku „positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta” saavutamisse.
(6) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ning aitavad kaasa „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda hinnatakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest”, „soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik”, „ligipääsetavuse näitaja” ning „keskkonnatrendide indeks”.
(1) Rahastatakse projekte, mis panustab vähemalt ühe käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud näitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse järgmisi tegevusi: 1) Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku ADAPTER sisulise ja tehnilise funktsionaalsuse tagamine ja arendamine, platvormi turundamine, platvormi kaudu asutuste poolt ühiselt pakutavate teenuste esitlemine, teenustele tehnilise toe valmiduse tagamine ja turundamine ning võrgustikutegevused; 2) tegevuste sihtgrupiks olevate teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste suurendamine ja parandamine, sealhulgas vastava oskuste arendamise programmi väljatöötamine ning meetme sihtgrupis programmi ellu viimine; 3) asutuste uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse arendamine asutuses loodud teadustulemusteteadus- ja arendustegevuse tulemuste innovatsiooniküpsuse taseme tõstmisekstõstmine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; 4) teadmussiirde võimekuse suurendamine vastavalt avaliku ja ettevõtlussektori ning ühiskonna vajadustest, sealhulgas teadmussiirdega seotud personali värbamine ja teadmiste ning oskuste täiendamine, vajalike tugiteenuste arendamine, teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine, sealhulgas digilahenduste ja infosüsteemide arendamine ning teenuste väljaarendamiseks vajalike materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine (kaasa arvatud sertifitseerimine) olemasoleva teadustaristu baasil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse ühte käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse kuni kahte erinevat käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli. Sama asutus saab osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutusel konsortsiumi nimel, mille juhtpartneriks asutus on, ning mille moodustavad partneritena käesoleva määruse § 10 lõikes 1 reguleeritud nõuetele vastavad asutused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste poolt esitatud taotlusi asutuse teadlaste innovaatiliste projektide rahastamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste taotlusi asutuse teadmussiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja -pakkumise arendamiseks. Nimetatud tegevused ei tohi dubleerida käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1–3 toodud tegevusi
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatule; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ning abikõlblikkuse perioodil tööle võetud töötajate personalikulu, lisaks on käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevustes personalikulu lubatud vaid seotult koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega; 3) konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud; 4) konverentsidel ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemise tasu; 5) välislähetuste kulud; 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” nimetatud kohustuste täitmisega; 7) sisseostetavate teenuste kulud; 8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kulud kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1; 9) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike andmebaaside litsentside soetamise kulud; 10) koolituskulud.
(3) Kaudsed kulud ühtse määra alusel 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21.
(4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: 1) asutuste püsikulud, sealhulgas töötajate, kes on asutuses enne abikõlblikkuse perioodi töötanud samade tööülesannetega ametikohal, personalikulud ning laboriteenuste osutamisega seotud püsikulud; 2) tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulu; 3) esinduskulud ja kingitused; 4) projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku, v.a väliseksperdi riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood võib alata enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vaid juhul, kui tehtud tegevused ja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on taotluses eraldi näidatud. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevused ja tehtud kulud abikõlblikud. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamine on abikõlblik alates taotluse rahuldamise otsusest. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuse projektide kestvus on kuni 12 kuud.
(1) Taotletava toetuse alampiir käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. (2) Taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on kuni 75 000 eurot, millele lisandub taotleja omaosalus projekti kohta. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud institutsionaalse toetuse taotlemiseks määrab rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel arvestatakse asutuse baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid toetuse taotlemisele eelnenud aastatel. Uutele alates 1. jaanuarist 2026. aastast toetusele kvalifitseeruvatele asutustele on taotletava toetuse ülempiir 200 000 eurot. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud seadmete soetamiseks ja täiendamiseks ning digilahenduste ja infosüsteemide arendamiseks eraldatakse kokku maksimaalselt kuni 15% asutusele antavast toetusest. (5) Toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 tegevuste puhul on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud abikõlblikkuse perioodil tööle võetud töötajate personalikulude toetuse maksimaalne määr on alates projekti abikõlblikkuse perioodi neljandast aastast 50% ja omafinantseering vähemalt 50% personalikuludest. (6) Toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on 100% abikõlblike kulude maksumusest. (7) Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklites 25, 26 või 26a toodud tingimustele.
(1) Taotleja ja partner võib olla: 1) avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019–2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust; 2) avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool või ettevõtlusõppe fookusega kõrgkool; 3) riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.
(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.
(2) Taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 9 sätestatule.
(3) Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevusteks, peab taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite koolitusvajaduste analüüs; 2) käesoleva lõike punktis 1 toodud koolitusvajadustest lähtuvalt oskuste koolitusmoodulite kirjeldused, sealhulgas erinevate moodulite nagu projektijuhtide-, teadusadministraatorite- ja tehnosiirde ekspertide arendus- ning koolitusprogrammid, teadusjuhtide motivatsiooniprogramm kombineerimise võimalused.
(4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 raames saab asutus esitada taotluse projektile, mis peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) projekti vastavuskommertsialiseerimisplaan, mis sisaldab tegevuskava uurimisrühma varasemalt loodud teadus- ja arendustegevuse tulemuste innovatsiooniküpsuse valmiduse tasemele vähemalt 1taseme tõstmiseks ja maksimaalselt 5 ning vastavus tehnoloogilisekommertsialiseerimiseks, sealhulgas varasema teadus- ja arendustegevuse tulemused peavad vastama vähemalt tehnoloogia valmiduse tasemele vähemalt 4,3 ning projekti eesmärgiks on tegevused teadustulemuse viimiseks projekti perioodi, mis on 12 kuud, jooksul turule lähemale (ehk tõstes innovatsiooniküpsuse
(1) KäesolevaRakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni, mille ülesandeks on käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjonihindamine, taotluste alusel projektide määratlemine ning rakendusüksusele rahastamisettepanekute tegemine. Ekspertkomisjon määratleb rahastamisettepanekus projekti tulemuse ning teeb ettepaneku projekti kestvuse ja kindlasummalise makse suuruse kohta vastavalt käesoleva määruse §-s 18 sätestatud kriteeriumitele. Vajadusel kaasataksevõib kaasata hindamisse täiendavaid eksperte.
(2) Hindamises osalevad ekspertkomisjoni ja juhtkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Taotluste hindamine toimub hindamisjuhendi alusel.
(3) Ekspertkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega.
(4) Ekspertkomisjoni ja juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus.
(5) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ASTRA+ juhtkomisjoni, mille ülesanneteks on käesoleva määruse § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine ja kinnitaminerakendusüksusele rahastamisettepanekute tegemine,
(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 kuni 4 tegevustes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (25% koondhindest); 2) projekti põhjendatus (30% koondhindest); 3) projekti kuluefektiivsus (15% koondhindest); 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (25% koondhindest); 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (5% koondhindest).
(2) Kriteeriumi „projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele” hinnatakse: 1) projekti kooskõla valdkondliku arenduskavagaarengukavaga ja panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, sealhulgas käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevustes eelistatakse pikemaaegseid ühisprojekte, millel on suurem mõju lõike 1 punktis 1 toodud kriteeriumi osas; 2) projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
(3) Kriteeriumi „projekti põhjendatuse” raames hinnatakse: 1) projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu; 2) projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi soosival viisil; 3) tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust; 4) projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust; 5)
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 5 lõikes 11 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägitaotlusvooru eelarvet ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave.
(4) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
(1) Toetuse saajaKäesoleva määruse § 5 lõike punktide 1, 2 ja 4 alusel rahastatud projektide puhul esitab toetuse saaja rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral sagedamini. Käesoleva määruse § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt neljaaastaseVähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul projekti lõppemisest.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, projektile seatud näitajate täitmine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele (lõpparuande puhul ka hinnangud projekti mõjule TAIE eesmärkide ning seotud „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ning kuidas on panustatud seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse); 5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.
(4) Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.