lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord

Märjamaa Vallavolikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 22.09.2024

§ 1.Määruse reguleerimisala ja eesmärk

(1)Käesolev määrus reguleerib avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (edaspidi ühiselt nimetatud rajatised) väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulutuste täieliku või osalise kandmise kokkuleppimist Märjamaa valla (edaspidi vald) ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel.

(2)Rajatised käesoleva määruse mõttes on tehniline taristu (tee, tänav, kergtee, truup, sild; vee- ja kanalisatsioonisüsteem; sademeveesüsteem; maaparandussüsteem; haljastus; välisvalgustus; tuletõrje veevõtukoht; elektri-, side- vms tehnovõrk, -rajatis või rajatisega seotud hoone jne) ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised nii detailplaneeringu alal kui detailplaneeringu alast väljajääval alal, mis on vajalikud planeeringuala toimimiseks.

(3)Määruse eesmärk on tagada, et kulude kandmiseks sõlmitavad kokkulepped on planeeringulahendusega otseselt seotud ja proportsionaalsed arenduse mahu ja tüübiga.

§ 2.Rajatiste väljaehitamise juhud

(1)Huvitatud isikul tekib rajatiste väljaehitamise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning valla arengukava, eelarvestrateegia või eelarve ei näe detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ette.

(2)Vallal on õigus kaaluda detailplaneeringu menetluse alustamist või jätkamist, kui huvitatud isikul ei teki rajatiste väljaehitamise kohustust ja rajatiste rajamist ei ole ette nähtud valla arengukavas, eelarvestrateegias või eelarves, kuid detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on majanduslikult kahjulik.

(3)Lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamiseks sõlmivad huvitatud isik ja vald planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu, milles on toodud vähemalt planeerimisseaduse § 131 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

(4)Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks.

(5)Põhjendatud juhul võib halduslepingus näha ette detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise etappide kaupa.

(6)Vallal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le ehitus- või kasutusloa andmisest, kui huvitatud isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.

§ 3.Halduslepingute sõlmimine

(1)Detailplaneeringu algatamise menetlemise käigus: 1) hinnatakse koostöös teiste asutustega taristu ehitamise vajadust; 2) kontrollitakse taristu ehitamise vajaduse korral detailplaneeringust huvitatud isiku vastavust halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele; 3) detailplaneeringu algatamiseks tehakse eelnevalt huvitatud isikule kirjalik ettepanek taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu sõlmimiseks esitades sõlmitava lepingu kavandi.

(2)Kui huvitatud isik ei vasta lepingu sõlmimiseks esitatud ettepanekule või avaldab, et ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut sõlmima, siis detailplaneeringut ei algatata.

(3)Kui huvitatud isik on nõusoleku lepingu sõlmimiseks andnud enne detailplaneeringu algatamist, kuid hiljem keeldub lepingu sõlmimisest, siis detailplaneeringut ei kehtestata.

(4)Lepingu täitmise üle teeb järelevalvet vallavalitsus või vastava valdkonna ametnik.

(5)Taristu ehitamise kohustus peab olema täidetud esimese detailplaneeringu kohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei väljastata ehitusluba enne taristule ehitusloa väljastamist või väljastatakse see koos taristu ehitusloaga.

(6)Kui valla omandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse see tasuta Märjamaa vallale.

(7)Kui arendusalal asuvale eraomandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, seatakse kinnistule valla kasuks taristu kasutamiseks tasuta isiklik kasutusõigus, kui taristu on vajalik avalikuks kasutamiseks.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise kohta võidakse põhjendatud vajadusel sõlmida notariaalne võlaõiguslik eelleping enne detailplaneeringu kehtestamist. Võlaõigusliku lepingu sõlmimisega kantakse kinnistusraamatusse vastav eelmärge.

(9)Isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast taristu nõuetekohast valmimist.

§ 4.Rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord ja tagatised

(1)Huvitatud isik on kohustatud ehitama omal kulul välja kõik detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud otstarbekohaselt kasutatavad ja toimivad rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2)Vald võib kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalise kandmise juhul, kui niisugused kulutused on ette nähtud eelarvestrateegiaga või jooksva aasta eelarvega vajalikes suurustes ja tähtaegades ning tegevused lähtuvad valla huvidest.

(3)Huvitatud isikul ei ole õigus nõuda vallalt tasu rajatiste väljaehitamise eest.

(4)Vallal on õigus huvitatud isikult nõuda enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist rajatiste väljaehitamise kohustuse tagamiseks detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste kinnistusregistri registriosa IV jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist valla kasuks. Hüpoteegi summa vastab üldjuhul detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste 1,3-kordsele eeldatavale kogumaksumusele. Eeldatavate kulude arvutamisel juhindutakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatust.

(5)Vallal on õigus nõuda huvitatud isikult enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist valla kasuks kinnistusregistri III jakku esimesele vabale järjekorrale isikliku kasutusõiguse hoidumisservituudina seadmist, mille sisuks on kinnistu omaniku kohustus mitte alustada või lubada detailplaneeringu ala kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni vastava kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad rajatised ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised.

(6)Kui kõik halduslepinguga võetud hoidumisservituudi ja hüpoteegi kustutamise eelduseks olevad kohustused ja tingimused on nõuetekohaselt täidetud, on vallal kohustus anda nõusolek vastava hoidumisservituudi või hüpoteegi kustutamiseks sellesisulise nõude saamisest nelja nädala jooksul. Enne vastava nõusoleku andmist kontrollib vald kohustuste nõuetekohast täitmist.

§ 5.Rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvutamise kord

(1)Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud ja proportsionaalsus lepitakse kokku halduslepingu sõlmimisel.

(2)Vajadusel rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse lähtuvalt huvitatud isiku poolt vallale esitatud hinnapakkumisest, mis kajastavad väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui vallal tekib kahtlus hinnapakkumises toodu õigsuses, on vallal õigus huvitatud isikult nõuda vähemalt ühe täiendava hinnapakkumise esitamist.

(3)Juhul, kui huvitatud isik ei esita rajatiste maksumuse osas omapoolseid hinnapakkumisi, lähtub vald rajatiste ühiku hinna arvutamisel valla poolt sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest.

(4)Eelarvestusega seotud kulud tasub huvitatud isik.

(5)Kui üheks osapooleks rajatiste väljaehitamisel on vald, hangitakse vajalike ehitustööde maksumus valla poolt riigihangete seaduse ja Märjamaa valla õigusaktide alusel.

(6)Mistahes juhul huvitatud isiku kohustuste ülekandumisel vallale jagab vald rajatiste väljaehitamise kulud detailplaneeringuala kruntide omanike vahel proportsionaalselt vastavalt krundile määratud maksimaalse hoonete ehitisealuse pinna suurusele.

§ 6.Detailplaneeringu koostamise lõpetamine ja kehtetuks tunnistamine

(1)Haldusleping sõlmitakse tingimusega, et juhul kui huvitatud isik ei täida lepingulisi kohustusi tähtaja jooksul, on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa või -teatise andmisest.

(2)Juhul, kui detailplaneering kehtestatakse osaliselt või tunnistatakse osaliselt kehtetuks, ei nõuta taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu täitmist osas, milles detailplaneering kehtetuks tunnistatakse või ei kehtestata.

§ 7.Määruse rakendamine ja jõustumine

(1)Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivuse lõpuni.

(2)Enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtestatud detailplaneeringutele, millel ei ole sõlmitud halduslepingut, ei kohusta käesolev määrus lepingut sõlmima.

(3)Määruse jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2024-09-22
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

(10)Vallavalitsus võtab valmisehitatud taristu valduse vastu tingimusel, et see on projektikohane, terviklikult välja ehitatud ja iseseisvalt kasutatav. Vallavalitsus võib kehtestada täpsemad taristu valduse vallale üleandmise tingimused.

(11)Vallavalitsusel on õigus mitte anda nõusolekut käesoleva määruse alusel sõlmitud lepingu üleandmiseks kolmandale isikule, kui leping soovitakse üle anda isikule, kes ei vasta halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele.