(1)Määrusega reguleeritakse Harku valla ametiasutuste (edaspidi asutuse) ametnike ja töötajate ning palgaliste Harku vallavalitsuse liikmete palga ja töötasu (edaspidi palk), puhkusetasu, asutuse poolt haigushüvitiste maksmise põhimõtted, tingimused ja korraldus ning asutuse poolt võimaldatavaid meetmeid tervise edendamiseks.
(2)Määruse eesmärk on tagada töö õiglane ning läbipaistev tasustamine ning kindlustada valla ametiasutused ametnikega ja töötajatega, kellel on tööks vajalikud oskused, teadmised ja motivatsioon.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ametnik – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu. Ametnik nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel; 2) töötaja - asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töökohal töölepingu alusel; 3) teenistuja – asutusega avalik- õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik ja eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja koos nimetatult; 4) palgaline vallavalitsuse liige - vallavanem ja abivallavanemad; 5) teenistuskoht - asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 6) palk - teenistujale makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ning muud seaduses sätestatud lisatasud või palgalisele vallavalitsuse liikmele makstav põhipalk, tulemuspalk ja preemia; 7) põhipalk - palga igakuine fikseeritud osa teenistuskoha ülesannete ja vastutuse, teenistuskohale esitatavate nõuete ning teenistuja teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal või volikogu poolt palgalisele vallavalitsuse liikmele määratud tasu; 8) muutuvpalk - palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 9) tulemuspalk - asutuse tööplaanis kavandatud ja kalendriaastaks kokkulepitud eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise eest aasta töötulemuste hindamise alusel määratav ja makstav täiendav tasu; 10) lisatasu täiendavate ülesannete eest - ametijuhendis või töölepingus nimetamata teenistusülesannete täitmise eest makstav või töömahu ajutisel olulisel määral suurenemise korral teenistujale makstav täiendav tasu; 11) preemia - erakordsete teenistusalaste saavutuste eest teenistujale täiendav tasu; 12) asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest, mida võib määrata ja maksta ajutiselt puuduva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha eest juhul, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist ning kui asendamine toob endaga kaasa teenistuja ametijuhendi tavapäraste töökohustustega võrreldes ettenähtud töökoormuse olulise suurenemise; 13) muud seaduses sätestatud lisatasud – seaduse alusel teenistujale makstav lisatasu valveaja, ületunnitöö, ööajal tehtava töö ja riigipühadel tehtava töö eest; 14) esindustasu - fikseeritud ja igakuiselt palgalisele vallavalitsuse liikmele makstav tasu, mis moodustab 20% tema põhipalgast, millest palgaline vallavalitsuse liige tasub enda mobiiltelefoniga seotud kulud ning isikliku sõiduauto kasutamise kulud; 15) teenistusgrupp – sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on jaotatud tasemeteks lähtudes töö tegijale esitatavatest nõuetest, töö keerukusest ja vastutuse ulatusest; 16) põhipalga astmestik – teenistuskohtade jaotus palgaastmetesse, lähtudes tööväärtuspunktidest, mis on teenistusgruppide tasemetele antud analüütilise hindamismeetodi järgi.
(1)Teenistujate ja palgaliste vallavalitsuse liikmete töö tasustamisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, käesolevast palgajuhendist ning palgaliste vallavalitsuse liikmete tasusid reguleerivatest Harku Vallavolikogu otsustest.
(2)Asutus maksab ametnikele ja töötajatele palka samadel alustel.
(3)Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja või palgaline vallavalitsuse liige täitis talle pandud ülesandeid. Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.
(4)Teenistujate ja palgaliste vallavalitsuse liikmete palgad määratakse ning makstakse valla tööjõukulude eelarves ettenähtud vahenditest.
(5)Rahandusosakond väljastab teenistujale ja palgalisele vallavalitsuse liikmele igakuiselt enne palga maksmist teatise arvestatud palga, esindustasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.
(6)Teenistuja või palgalise vallavalitsuse liikme palgalt peetakse kinni maksud ja maksed vastavalt käesoleva määruse lisale.
(1)Teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga määr või põhipalga vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Palgaastmete vahemike kujundamisel lähtutakse põhipalkade konkurentsivõimest ja asutuse eelarvelistest võimalustest.
(2)Teenistuskohtade hindamisel kasutatakse avaliku teenistuse seadusega kehtestatud teenistusgruppidesse klassifitseerimise metoodikat. Ühte teenistusgruppi paigutatakse sarnase funktsiooni või töö sisuga teenistuskohad, mis teenistusgrupi sees jaotuvad eri tasemetele, lähtudes töö tegijale esitatavatest nõuetest, töö keerukusest ja vastutuse ulatusest. Teenistusgrupi tasemetele määratakse tööväärtuspunktid tööde hindamise analüütilise hindamismeetodi alusel, mis teeb erineva sisu ja vastutusega tööd omavahel võrreldavaks nii asutuse siseselt kui asutustega, kes avalikus sektoris analoogset metoodikat kasutavad.
(3)Põhipalga astmed on: 1) I palgaaste, kuhu kuuluvad palgalised vallavalitsuse liikmed; 2) II palgaaste, kuhu kuuluvad volikogu kantselei juhataja ning vallasekretäri, valdkondlike juhtide ja asutuse struktuuriüksuste juhtide teenistuskohad; 3) III palgaaste, kuhu kuuluvad ülejäänud teenistuskohad.
(4)Põhipalga vahemikud on: 1) I palgaaste määratakse Harku Vallavolikogu vastava otsusega; 2) II palgaastmel 2700-5000 eurot; 3) III palgaastmel kuni 4500 eurot.
(1)Teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel ning põhipalkade diferentseerimisel põhipalga astme sees võetakse arvesse: 1) töö keerukuse taset ja vastutuse ulatust sh töö reguleeritust, mõtlemisülesande keerukust, juhtimise ja koostöö ulatust, vastutust tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatust (erinevad teenistusgrupid ja nende tasemed); 2) teenistuja kvalifikatsiooni, tööalaseid oskusi ja pädevust; 3) teenistuja töötulemusi, sealhulgas stabiilset tulemuslikku tööd ja pädevuse suurenemist; 4) panust oma struktuuriüksuse ja kogu asutuse eesmärkide saavutamisse ning arengusse; 5) olulisust asutuse jaoks, sealhulgas seda, kas teenistuja teadmised, oskused ja kogemused on asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kriitilise tähtsusega ja missugused on võimalused tööturul sama kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks; 6) teisi asjaolusid, mis on põhipalga määramisel olulised.
(2)Katseajal võib teenistujale rakendada kuni 10% tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast madalama põhipalga.
(3)Teenistuja põhipalga muutmise vajadus vaadatakse üldjuhul üle üks kord aastas enne järgmise aasta eelarve eelnõu esitamist volikogule.
(4)Palgaliste vallavalitsuse liikmete põhipalk muutub vastavalt volikogu otsusele.
(5)Vastavale teenistuskohale ettenähtud põhipalgavahemiku maksimummäärast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht, volikogu kantselei juhataja puhul vallavolikogu esimees, eelkõige juhul, kui on vajadus täita asutuse jaoks oluline ametikoht või säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi.
(1)Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(2)Samade tööülesannete täitmise eest võib samaaegselt maksta ainult ühte muutuvpalga liiki.
(1)Tulemuspalka võib maksta eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidest lähtuvalt asutuse tööplaanis kavandatud ja kalendriaastaks kokku lepitud eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise või ületamise eest. Tulemuspalk määratakse ühekordse tasuna kalendriaasta töötulemuste hindamise alusel.
(2)Kui tulemuspalga maksmise kriteeriumiks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(3)Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal teenistujatele tulemuspalka ei maksta.
(1)Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse teenistujale ühekordse või perioodilise tähtaegse tasuna: 1) olulises mahus erakorraliste ülesannete, mis ei tulene teenistuskoha eesmärgist ja ametijuhendist, täitmise eest; 2) oma teenistusülesannete pikema perioodi jooksul tavapärasest olulisest suuremas mahus täitmise eest.
(2)Ühes kalendrikuus võib maksta lisatasu kuni 30% põhipalgast, arvestades seejuures ka käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud piiranguga.
(1)Preemiat võib maksta järgmiste teenistusalaste saavutuste eest: 1) oluline panus asutuse tegevusse või arengusse; 2) teenistusülesannete väga edukas täitmine; 3) tulemuste saavutamine valla või asutuse jaoks olulistes arendustegevustes; 4) eriti heade ideede või lahenduste leidmine; 5) töögrupi või projekti edukas juhtimine; 6) kauaaegne laitmatu teenistus või töötamine; 7) mõni muu märkimisväärne tööalane saavutus.
(2)3
(3)Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal teenistujatele preemiat ei maksta.
(1)Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu.
(2)Kirjaliku ettepaneku teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale ja lisatasu määramiseks teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab asutuse juht, volikogu kantselei juhataja puhul vallavolikogu esimees, käskkirjaga.
(3)Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstava lisatasu korral ei rakendu käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud muutuvpalga ülempiir.
(1)Ettepaneku teenistuja põhipalga, muutuvpalga või lisatasude määramiseks teeb teenistuja vahetu juht. Ettepanek peab olema põhjendatud.
(2)Ametniku palk määratakse asutuse juhi käskkirjaga, volikogu kantselei juhataja puhul vallavolikogu esimehe käskkirjaga.
(3)Töötaja palk lepitakse kokku asutuse juhi ja töötaja vahel sõlmitava töölepinguga või poolte eelneval kirjalikul töölepingus sisalduval kokkuleppel asutuse juhi käskkirjaga. Töötaja muutuvpalk, asendustasu ja muud seaduses sätestatud lisatasud määratakse asutuse juhi käskkirjaga.
(4)Palgalise vallavalitsuse liikme palk määratakse volikogu otsusega.
(5)Muutuvpalga või lisatasu maksmise käskkiri peab olema põhjendatud.
(6)Põhipalka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja või palgalise vallavalitsuse liikme poolt nimetatud pangakontole, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Arveldusarve muutumisest tuleb personalitöötajat kirjalikult teavitada.
Teenistujale ja palgalisele vallavalitsuse liikmele makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral töövõimetuslehe alusel teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest keskmise töötasu ulatuses.
Teenistujale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele hüvitatakse kvartalis kuni 100 euro ulatuses tervise edendamiseks tehtavad tervise ja sordikulud, vastavalt nende tehtud valikule.
Teenistujad ja palgalised vallavalitsuse liikmed võivad kasutada kuni viis
(5)tervisepäeva kalendriaastas keskmise palga säilitamisega. Kasutamata tervisepäevi järgmisesse kalendriaastasse üle ei kanta ning kasutamata jätmisel need kaotavad kehtivuse.
(1)Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem määratud või kokkulepitud palgast, mida teenistuja või palgaline vallavalitsuse liige saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, säilitatakse puhkuse ajaks põhipalk.
(2)Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui asutus ja teenistuja või palgaline vallavalitsuse liige ei ole leppinud kokku teisiti. Puhkusetasu maksmise soovist koos palgaga annab teenistuja või palgaline vallavalitsuse liige teada vastava märke tegemisega puhkuseavalduses. Ajakavajärgse puhkuse korral teeb teenistuja või palgaline vallavalitsuse liige oma valiku kalendriaasta alguses.
(3)Juhul, kui puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus haiguse tõttu ning puhkusetasu on juba üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2)[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.