Redaktsioonide võrdlus

(1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord. (2) Valdkondlikud programmid on järgmised: 1) sõltuvushäiredsõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse; 2) vaimse tervise huvikaitse; 3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine; 4) tervislik toitumine ja liikumine; 5) elanikkonna esmaabioskused; 6) toiduabi; 7) lastelapsed ja perede heaolu ning vanemluse toetaminepered; 8) laste õiguste ja kaasatuse edendamine; 9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendaminesotsiaaltöö edendamine; 10) vanemaealiste huvikaitse; 11) suitsiidiennetus; 12) puudega ja krooniliste haigustega inimeste huvikaitse. (3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks.

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus, välja arvatud otsetoetuse andmise otsustamisel, mil toetuse andmise otsuse ja selle muutmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister ning otsuse täitmisega seotud §-s 363 nimetatud toiminguid ja otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus; 3) toetuse saaja – taotleja, kelle toetuse taotluse suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus; 4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 6) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt.

(1) SõltuvushäireteSõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi eesmärk on toetada hasartmängu-tugevdada sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitset ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega ningtugisüsteeme, ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnasvähendada käitumuslike sõltuvuste ja toetada tõenduspõhiseuimastitarvitamise, sealhulgas alkoholi, narkootikumide, tubaka ja nikotiini, levimust ning toetada tõenduspõhiste ja inimeste tervisest janing heaolust lähtuva alkoholipoliitika ja tubaka-, sealhulgas nikotiinipoliitika (edaspidi koos ka uimastid)lähtuvate poliitikate

(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes mängu-vaimse tervise ja digisõltlane ning tema lähedanesõltuvuskäitumise valdkonna organisatsioonid; 2) punkti 2 tegevustes uimasteid tarbiv inimene ja tema lähedane ning uimastite tarbimise kahjudega kokkupuutuvad osapooledpoliitikakujundajad; 3) punktide 3 ja 45 tegevustes laiem avalikkussõltuvuskäitumise või selle riskiga inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna; 4) punkti 5 tegevustes poliitikakujundajad; 5) punkti 6 tegevustes punktides 1–4 nimetatud isikudtegevustes Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) ProjektisProjekt peab

(1) Vaimse tervise huvikaitse programmiProgrammi eesmärk on tugevdada vaimse tervise, sealhulgas psüühikahäiretega inimeste huvikaitset ja tugisüsteeme, vähendada ühiskonnas häbimärgistamist ning edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitsetkirjaoskust. (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2) valdkonnas tegutsevate osapoolte teadlikkuse suurendamine tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe tõhusaks levitamiseks; 3) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 4) valdkonna arendamisekspoliitikakujunduses osalemine läbi Sotsiaalministeeriumile tõendusmaterjalilettepanekute tegemise tuginedes tõendusmaterjalile, valdkonna poliitikadokumentidelpoliitikadokumentidele, eksperthinnangutel

(1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punktidepunkti 1 ja 2 tegevustestegevuses vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioontegutsevad organisatsioonid; 2) punkti 32 tegevuses Eesti elanikkond tervikunapoliitikakujundajad; 3) punkti 4 tegevuses poliitikakujundajadpunktide 3–5 tegevustes vaimse tervise raskustega ja psüühikahäirega inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–45 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 56 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal

(1) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega ja vaimse tervise raskustega seotud häbimärgistamist. (2) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) psüühikahäireid ja vaimse tervise raskusi kogenud inimeste seast valitud eestkõnelejate kontseptsiooni ja tegevusmudeli koostamine eestkõnelejate ettevalmistamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks; 2) punktis 1 nimetatud kontseptsiooni ja tegevusmudeli rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusmudel peab sisaldama järgmist: 1) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias; 2) tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele.

(1) Paragrahvi 17 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on psüühikahäirega inimene ja tema lähedane. (2) Projekt hõlmab kõiki § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt üheaastane kogemus psüühikahäirega inimeste või nende lähedaste huvikaitses ning taotlejal või partneril peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas.

(1) Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tõenduspõhist tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonna hulgas. (2) Tervisliku toitumise ja liikumise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tegevused ja arutelud koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, kaasates olulisemaid osapooli, et leida ja jagada kogemusi ja meetodeid selle kohta, kuidas muuta pakutav toit, tegevused, õppekorraldus ja õpikeskkond tõenduspõhiselt tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist toetavamaks ning tutvustada nende rakendamise võimalusi; 2) tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise võimaluste loomiseks sihtrühmade koondamine, koostöö tugevdamine, ühiste algatuste käivitamine ja toetamine ning nende kajastamine meediakanalites; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas Tervise Arengu Instituudi veebilehel avaldatud riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega ning rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide ja suundadega. (4) Toetusest ei rahastata tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.

(1) Paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusest kasusaajad on lapsed ja noored, koolieelsete lasteasutuste ja koolide pidajad ning lapsevanemad. Ülejäänud tegevustest kasusaajateks on ka teised tasakaalustatud toitumise edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 3 nimetatud tegevusi. (3) Projektil peavad olema järgmised väljundnäitajad: 1) heade kogemuste ja meetodite rakendamise aruteludele on kutsutud vähemalt 50% üldhariduskoolidest; 2) koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele on antud võimalus osaleda vähemalt kolmes arutelus, mis toetavad koole tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise edendamisel; 3) osapoolte koostöös on algatatud vähemalt kaks tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise teemalist ühistegevust ja neid on kajastatud meediakanalites. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toitumise ja liikumise edendamise valdkonnas. (5) Partner võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei esinda ühegi ettevõtte ärihuve. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Toetuse saaja kohustub kooskõlastama projekti käigus valmivad materjalid ja muul viisil avalikkusele suunatud põhisõnumid eelnevalt Sotsiaalministeeriumiga, välja arvatud juhul, kui Sotsiaalministeeriumiga on kokku lepitud teisiti.

(1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise terviklik süsteem on välja arendatudkaasaegne ja toimib; 2) võimekus kriisiolukordades elanikkonnale kiirelt esmaabioskusi anda on välja arendatud; 3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustikkoostöövõrgustiku eesmärgid ja tegevused on välja arendatudkokku lepitud, ajakohased ja toimib; 4) koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisegakoostöö toimimine on arendatudtagatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis kinnitatud esmaabioskuste õppeesmaabiõppe

(1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 54 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 23 punktides 1–74 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 85 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) koostatud on tegevuskava aastateks 2024–2030. Tegevuskavas on kirjeldatud kavandatudesmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamise tegevuste sisu, esitatud eesmärk ja oodatav tulemus ning välja toodud vastutaja ja kaasatavad osapooled, samuti ajakava ja vaheetapid iga tegevuse elluviimiseltulemuste kohta on esitatud aruanded Sotsiaalministeeriumile vähemalt korra aastas; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustik toimibkoostöövõrgustiku arendusettepanekud on Sotsiaalministeeriumile esitatud ning lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi suunistest ellu viidud

(1) Toiduabi programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et Eesti eri piirkondades toetada eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. (2) Toiduabi programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toidukao vähendamise või päästetud toidu ärakasutamise eesmärgil võrgustikutöö algatamine või edendamine; 2) arenguvisiooni loomine ning selle elluviimiseks koostöös punktis 1 nimetatud võrgustikuga tegevuskava koostamine; 3) punktis 2 nimetatud tegevuskava rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud arenguvisioon peab olema kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning sisaldama oodatavaid tulemusi ja nende mõju, sealhulgas rohelise jalajälje vähendamisele ja puudust kannatavatele inimestele. (4) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava võib sisaldada muu hulgas tegevusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade aktiveerimiseks ja võimestamiseks, puudust kannatavate ja abivajavate inimeste ülesleidmiseks, toidukao vähendamiseks, toidu päästmiseks või innovaatiliselt päästetud toidu ärakasutamiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste elluviimise ajakava.

(1) Paragrahvi 23 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punktide 1 ja 2 tegevustes toidupäästmise ja toiduabi korraldamisega tegelevad organisatsioonid, kogukonnad või kohalikud omavalitsused; 2) punkti 3 tegevuses laiem avalikkus, sealhulgas puudust kannatavad inimesed. (2) Projekt hõlmab kõiki § 23 lõikes 2 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) võrgustikutöö toimib; 2) koostöövõrgustik on igal aastal laienenud selliselt, et tegevused lisanduvad ka teistesse piirkondadesse; 3) lahendus päästetud toidu innovaatiliselt ärakasutamiseks või toidukao vähendamiseks võimalikult tarbija kodu lähedal toimib. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toidupäästmise või toiduabi korraldamisel. (5) Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel.

(1) Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programmi eesmärk on väärtustada lastega peresidparandada laste ja perede heaolu ning toimetulekut, toetada positiivset vanemlust ja edendada positiivseid jätkusuutlikketurvalisi peresuhteid, suurendada laste osalust ja kaasatust ning tugevdada laste õiguste kaitset ennetus-, huvikaitse ja tugitegevuste kaudu, samuti laiendada laste kaasatust ühiskonnas, andes võimalust kuulda rohkem laste häält. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste kasvatamistperede heaolu ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundaminevanemlike oskuste ja turvaliste peresuhete toetamisele suunatud nõustamis-, tugi-, koolitus- ja kogukonnategevusi; 2) lastega perede vajaduste koondaminelaste õiguste teadlikkust, osalust otsustusprotsessides ja huvikaitseühiskondlikku kaasatust suurendavaid tegevusi

(1) Paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on lastega pered, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolmekahte § 25 lõikeslõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevust ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (32) Taotluse esitamise hetkeksTaotlejal peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav varasem kogemus valdkondadeslaste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel,

(1) Programmi eesmärk on edendada laste, sealhulgas haavatavas olukorras olevate laste õigusi ja kaasatust ning arendada laste ja lastekaitsetöö huvikaitset. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustööga; 2) laste, sealhulgas haavatavate sihtrühmade arvamuse ja vajaduste koondamine ning huvikaitse; 3) laste väärkohtlemist, sealhulgas kehalist karistamist ennetavad tegevused täiskasvanute ja laste teadlikkuse ja hoiakute kujundamiseks; 4) laste turvalise internetikasutuse edendamine, sealhulgas laste õiguste kaitse ja väärkohtlemise ennetamine digimaailmas; 5) lastekaitsetöötajate huvikaitse.

(1) Paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud tegevustest kasusaajad on lapsed, sealhulgas haavatavas olukorras või selle riskis olevad lapsed, last kasvatavad vanemad või muud isikud, lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Laste õiguste ja kaasatuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad võivad olla ka riigiasutused, kelle tegevus on seotud laste heaolu ja õiguste tagamisega oma haldusalas. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolme § 27 lõikes 2 nimetatud tegevust. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamise eesmärgil toetust taotletakse. (4) Paragrahvi 27 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul ei kohaldu partnerile lõikes 3 sätestatud valdkondliku kogemuse nõuet juhul, kui partneri põhikirja kohaseks tegevuseks on lastekaitsetöö- ja lastekaitsetöötajate huvikaitse ning partner on asutatud aasta jooksul taotluse esitamise tähtajast.

(1) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmiProgrammi eesmärk on parandadaedendada sotsiaalvaldkonna töötajate oskusi ja toetada nende arengut, edendada huvikaitset janing parandada sotsiaaltöö ja valdkonnas töötamise mainet ja väärtustamist ühiskonnas. (2) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmisProgrammis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalvaldkonnas tegutsevate töötajaid esindavate organisatsioonidesotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamineesindamise tegevused, sealhulgas liikmete ja võrgustiku kaasamine, info vahendamine, seisukohtade kujundamine ning analüüsitud ja põhjendatud ettepanekute esitamine poliitikakujundamise toetamiseks

(1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktispunktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ja punktides 2–4 nimetatud tegevustest kasusaajad onning sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 29 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus programmi eesmärkide täitmist toetavates tegevustes. (4) Määruse § 29 lõike 2 punktis 32 nimetatud põhikutsealade tunnustuspreemiadpreemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest.

(1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas ja, toetada vanemaealiste huvikaitsethuvide esindatust ning soodustada nende kaasamist otsustusprotsessidesse ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. (2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine ning vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine, sealhulgas vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine; 2) vanemaealiste huvikaitse ja osaluse edendamine, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste ning aktiivsena vananemise ja ennetuse teemadel; 3) kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude ja nende piirkondlike kogude loomine ningloomise toetamine, loodud kogude nõustamine ning nende

(1) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1 ja, 2 ja 3 nimetatud tegevusi janing võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi. (3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. (4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus ning valdkondlike probleemide ja vajaduste pidev jälgimine ja varajane tõstatamine, sealhulgas vähemalt kolm meediakajastust aastas vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse teemadel. (5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on uute loodud piirkondlike vanemaealiste kogude arv ja kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude arvtoimimise ja koordineerimise tagamine, sh loodud ja olemasolevate kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine ning vajadusel uute piirkondlike kogude loomise toetamine

(1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. (2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile ekspertarvamusteeksperdiarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine; 2) suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3) suitsiidi sooritanuteenesetapu läbi surnud inimese lähedaste tugivõrgustiku väljaarendamineedendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning suitsiidigaenesetapuga kokku puutunud laste toetamine; 4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, suitsiiditeema vastutustundliku käsitlemise meediajuhiste uuendamine ja problemaatilistele meediakajastustele reageerimise juhiste väljatöötamine koostöös asjaomaste osapooltega

(1) Paragrahvi 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1) puudega ja kroonilise haigusega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2) puudega ja kroonilise haigusega inimeste heaolusse panustavad esindusorganisatsioonid; 3) poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundnäitajad on järgmised: 1) üle-eestilineeestilise võrgustikutöö on toetatudkaudu tagatakse puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindatus ning sisendi koondamine poliitikakujundamisse, arvestades programmi mahtu ja fookust; 2) osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning esitatakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3) avaldatud on vähemalt 12 arvamusartiklitmeedikajastust aastas; 4) osaletakse töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel; 5) võrgustikutöösse kaasatakse vähemalt 3527 puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsiooni, sealhulgas eri maakondadest ja sihtrühmadest, et tagada regionaalne ja temaatiline esindatus; 6) vähemalt 6560% projekti eelarvest suunatakse sisuliste tegevuste elluviimiseks koostöös puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonidega, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse. (4) Taotluse esitamise ajaks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav üle-eestilises puudega inimeste huvikaitse võrgustikutöös osalemise kogemus ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.

(1) Taotleja esitab toetuse andjale taotluse koos taotlemisega seotud dokumentidega taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnasOtsetoetuse kasutamisel, lähtudes selles esitatud andmeväljadestväljamaksmisel ja tagasinõudmisel kohaldatakse määruse peatükke 8 ja 9. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (3) Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse. (4) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(1) Toetuse andjal on õigus: lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetust osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse §-s 551 sätestatud alustel, sealhulgas juhul, kui 1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. (2) Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1) toetuse andja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 2) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tegevus on tähtajaks ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ei ole tähtajaks saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4) ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5) toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid; 6) toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 7) toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt toetuse kasutamise üle kontrolli tegemist; 8) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsusest tulenevat kohustust; 9) toetuse saaja või partner kaldub muul viisil kõrvale taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 10) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 11) toetuse saaja või partner rikub §-s 46 nimetatud kohustust. (3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) tagasinõutav summa on väiksem kui 20 eurot; 2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks; 3) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult ning tagastas selles osas toetuse; 4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu.[Kehtetu] (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.