Muhu Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Muhu Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.

(2)Ametiasutuses kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) sätestatud nõuetega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (edaspidi RTJ). Lisaks on raamatupidamise korraldamisel aluseks „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis“ (edaspidi juhend) sätestatud erisused, mis võimaldavad esitada andmeid riigi konsolideeritud aruande koostamiseks.

(3)Ametiasutuse raamatupidamine tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Ametiasutus kasutab raamatupidamistarkvara PMen.

(4)Majandustehinguid kajastatakse tekkepõhiselt. Tekkepõhist arvestust kasutatakse ka eelarve täitmise aruande kajastamiseks eelarveklassifikaatorite abil. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud ametiasutuses esinevat sündmust, lähtutakse RPS-st, RTJ-st ja teistest õigusaktidest.

(5)Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(6)Muhu valla raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem. Hallatavate asutuste igapäevast majandustegevust juhib hallatava asutuse direktor või juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse asutuse põhimääruses, töölepingus, ametijuhendis.

(7)Ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutus) raamatupidamist ja aruandlust korraldab vahetult finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(8)Pangatehinguid teostavad finantsjuht ja vanemraamatupidaja internetipõhiste pangakanalite vahendusel. Sularahatehinguid teostab vanemraamatupidaja ja tehinguid kontrollib finantsjuht.

(9)Ametiasutusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.

(10)Eeskiri kinnitatakse Muhu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) määrusega. Eeskirju muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust või muul põhjusel. Juhul kui eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada eeskirjadele.

(1)Eeskirjas kasutatavate lühendite tähendused: 1) RPS – raamatupidamise seadus; 2) RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid; 3) RPK – raamatupidamiskohustuslane; 4) RRK – riigiraamatupidamiskohustuslane RPS § 2 lõige 4 alusel, samuti ametiasutuse osas, mis on seotud riigi konsolideeritud aruande esitamisega.

(2)Eeskirjas kasutatavad mõisted: 1) vara – RPK valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu; 2) kohustis – RPK eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse; 3) netovara – jääkosalus RPK varadest pärast tema kõikide kohustiste mahaarvamist; 4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasnevad varade suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad RPK netovara; 5) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad RPK netovara; 6) tulem – aruandeperioodi tekkepõhised tulud, millest on maha arvatud sama perioodi kulud; 7) varud – varad, mida tarbitakse asutuse omatarbeks; 8) materiaalne põhivara – materiaalne vara, mida kasutatakse halduseesmärkide, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 10 000 € ja enam; 9) immateriaalne põhivara – füüsilise vormita vara, mida kasutatakse halduseesmärkidel, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 10 000 € ja enam; 10) soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; 11) lõppväärtus – summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus; 12) amortisatsioon – vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul; 13) kasulik eluiga – periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse; 14) akumuleeritud kulum – juba kulusse kantud vara amortiseeritav osa; 15) Riigi konsolideerimisgruppi kuuluv üksus – RRK asutus ja isik, kes on riigi konsolideeritud aruannete ning avaliku sektori raamatupidamisaruannete koostamiseks kohustatud esitama oma raamatupidamiskontode saldoandmikke; 16) konsolideeriv üksus – riigi konsolideeritud aruannete koostamisel on riik konsolideerivaks üksuseks; 17) konsolideeritav üksus – riigi valitseva mõju all olevad üksused, sh Muhu Vallavalitsus; 18) konsolideeritud raamatupidamiskontode saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod on liidetud rida-realt meetodil ning omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud; 19) kontokombinatsioon – riigi kontoplaani iga erinev kombinatsioon, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist; 20) kontoplaan – kontode, tehingupartnerite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodide loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete tekkepõhiseks kirjendamiseks. Ametiasutuses on kasutusel rahandusministri poolt kinnitatud kontoplaan; 21) eelarveklassifikaator – eelarve koostamiseks ja täitmise jälgimiseks kasutatav rahaliste maksete ja laekumiste klassifitseerimise tunnuste kogumik vastavalt rahandusministri määrusele; 22) raamatupidamise aastaaruanne – majandusaasta aruanne, mis koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovara liikumise aruandest ning lisadest; 23) majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum; 24) bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit (vara, kohustisi ja netovara); 25) tulemiaruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab RPK aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja tulemit); 26) rahavoogude aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab RPK aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid); 27) netovara muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi RPK netovaras; 28) tegevusaruanne – tegevjuhtkonna poolt koostatav dokument, mis esitatakse koos raamatupidamise aastaaruandega kõrgemale juhtkonnale; 29) kõrgem juhtkond – Muhu Vallavolikogu (edaspidi volikogu); 30) tegevjuhtkond – vallavalitsus ; 31) tegevjuht – vallavanem, tema äraolekul vallavanema poolt määratud isik; 32) asutus – valla hallatav asutus, mis ei oma iseseisvat raamatupidamist; 33) asutuse juht - valla hallatava asutuse juht, kes tegutseb vastavalt asutuse põhikirjale ja tegevjuhi poolt sõlmitud töölepingule; 34) aruandev isik – isik, kes on kohustatud oma ameti- või tööülesannete tõttu esitama raamatupidamisele dokumente vastavalt dokumendikäibele; 35) volitatud isik – isik, kes vastutab oma allüksuse majandustehingute õiguspärasuse eest ja on allkirjaõiguslikuks isikuks algdokumentide ringluses.

(1)Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(2)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

(3)Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.

(4)Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (arvelduste kanded) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi –PMen - alusel.

(5)Kasutusel on koondandmikena memoriaalorderid järgmises numeratsioonis: 1) L01 – kassaoperatsioonide kogumisandmik; 2) L02 – arvelduskontodel toimuvate operatsioonide kogumisandmik; 3) L05 – töötasu arvestuse kogumisandmik; 4) L06 – ostjate kogumisandmik; 5) L07 – hankijate kogumisandmik; 6) L08 – arveldused aruandvate isikutega; 7) L09 - põhivara liikumise ja kulumi arvestuse kogumisandmik; 8) L12 – paranduskannete kogumisandmik; 9) L16 – pearaamatu kanded.

(6)Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend või digitaalselt säilitatav fail, mida on võimalik igal ajal taasesitada.

(7)Algdokumendil peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid.

(8)Ametiasutuse majandustehingute tõendamise algdokumendid on: 1) arved (ostuarved, müügiarved); 2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid; 3) sularaha kviitungid, tšekid; 4) kassa sissetuleku- ja kassa väljamineku orderid; 5) avansi- ja lähetusaruanded; 6) tööaja arvestuse tabelid; 7) kahe- ja kolmepoolsed lepingud; 8) palga dokumendid (palgalehed, nimekirjad palkade ülekandmiseks panka); 9) panga konto väljavõtted; 10) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad); 11) raamatupidamisõiendid; 12) inventuurilehed; 13) isiklikud avaldused; 14) käskkirjad, korraldused, määrused; 15) sõidukulude aruanded.

(1)Pankades esimese allkirjaõigusega isikuks on vallavanem, teise allkirjaõigusega isikuteks finantsjuht või vanemraamatupidaja (edaspidi ühiselt raamatupidaja).

(2)Algdokumentide kontrolli juures on vastutavateks isikuteks ametijuhendiga määratud isikud, kes vastutavad selle eest, et: 1) algdokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) tehingu teostamine on kooskõlas eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 8) tagatud on eelarve klassifikaatori koodide õigsus.

(3)Raamatupidaja kontrollib: 1) saaja andmeid, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja arve vormistust vastavalt seaduses sätestatud nõuetele; 2) kas kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole varem tasutud.

(4)Elektroonilised ülekanded valmistab ette ja teostab finantsjuht.

(5)Kui algdokumendil, mis jäävad kassa väljamineku orderi juurde, on volitatud isiku ja kontrollija allkirjad, siis orderil ei pea olema tegevjuhi allkirja. Kui kassa väljamineku orderi juurde ei ole võimalik jätta algdokumente (nt. palgalehed jm.), peavad orderil olema tegevjuhi ja ametijuhendiga määratud isiku allkirjad. Ametijuhendiga määratud kassa eest vastutav isik kinnitab oma allkirjaga sularahaoperatsiooni teostumist.

(6)Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse: 1) omakäelist allkirja; 2) digitaalallkirja; 3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

(7)Elektrooniliste algdokumentide menetluse juures kinnitab tehingu majandusliku sisu õigsust volitatud isik.

(1)Raamatupidamise algdokumente peab RPK säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati.

(2)Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab RPK säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3)Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4)Raamatupidamise eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

(5)Töölepinguid säilitatakse 10 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest.

(6)Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele. Ametiasutuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul annab tööandja dokumendid üle enda õigusjärglasele.

(7)Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab ametijuhendiga määratud isik. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht.

Dokumentide liikumine kirjeldatud alljärgnevas tabeli: Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid Iga päev, kuid hiljemalt kolmandal tööpäeval peale tehingu allkirjastamist Asutuse juht, aruandev isik Tarnijate arved, ostu lepingud Iga päev Asutuse juht, aruandev isik Lähetusaruanne Hiljemalt kolmandal tööpäeval peale lähetuse lõpptähtaega Aruandev isik Sõidupäevikud Järgneva kuu hiljemalt viiendal tööpäeval Aruandev isik Toiduainete kuluaruanne Järgneva kuu esimesel tööpäeval Aruandev isik Palgaarvestuse algandmed Hiljemalt neli tööpäeva enne kuu lõppu Asutuse juht Puhkuste ajakava 31. märts Asutuse juht Puhkuseavaldus Vähemalt kaks nädalat enne puhkuste ajakava muudatust Asutuse juht Materjalide kuluaruanded Hiljemalt kolmandal tööpäeval peale tehingu toimumist Aruandev isik Lastevanemate poolt makstavad tasud Järgneva kuu esimesel tööpäeval Aruandev isik Piletitulud, muude teenuste tulud Hiljemalt jooksva kuu viimaseks tööpäevaks Aruandev isik Raamatupidamisele määratud korraldused, määrused, käskkirjad Hiljemalt jõustumisele eelneval päeval Asutuse juht, vallasekretär

(1)Asutuses viiakse läbi korralisi ja erakorralisi inventuure.

(2)Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmisteks tähtaegadeks: 1) sularahakassa inventuur – ootamatu kontroll vähemalt 2 korda aastas ja inventuur aasta lõpus; 2) pangakontode inventeerimine – tehingute toimumise päevadel või kord kuus; 3) maksunõuded ja –kohustused – bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine; 4) nõuete ja tehtud ettemaksete inventuur – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt iga kvartali lõpul aegunud nõuete allahindlused ning aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt; 5) varude inventuur – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta; toiduainete füüsiline inventuur seoses tarbimisperioodi erisusega viia läbi enne uue tarbimisperioodi algust; 6) materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga (hooned ja rajatised inventeeritakse 2 aastase perioodi jooksul) või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu; 7) muud varad – inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning kajastatud väärtuse õigsust; 8) kohustised ja saadud ettemaksed – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt; 9) riigi konsolideerimisgrupi üksuste omavahelised saldod – erinevuste võrdlus e-posti teel.

(3)Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju (viivitamata) ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel.

(4)Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga. Ametijuhendiga määratud isik edastab käskkirja inventeerimiskomisjoni esimehele ja juhendab teda inventuuri läbiviimisele esitatud nõuetest. Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise.

(5)Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava ametniku teenistussuhte või töötaja töölepingu (edaspidi ühiselt teenistuja) ja materiaalse vastutuse lõppemisel.

(1)Ametiasutus on kohustatud iga kvartali lõpu seisuga võrdlema oma saldosid ja käibeid teiste RRK asutustega ning teiste riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksustega, kellega neil aruandeperioodil toimus käibeid või jäi aruandeperioodi lõpuks saldosid bilansikontode osas.

(2)Saldode võrdlemiseks saadab osapool, kes omab nõudeid teisele osapoolele ja/või tulusid teiselt osapoolelt, tehingupartnerile kõik oma saldod ja käibed (nii nõudeid, kohustused, tulud kui ka kulud) e-posti teel ning jääb ootama teise poole vastust. Saldode võrdluseks koostatakse võrdlusandmik. Saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Juhul, kui omavahelistes saldodes on erinevusi, tuleb vahed välja selgitada ja parandamine omavahel kokku leppida.

(3)Kui riigi konsolideerimisgrupi üksuste ametijuhendiga määratud isikud jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, tuleb sellest teatada Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK). RTK on kohustatud pakkuma tekkinud probleemile lahenduse, mille tulemusena vahe parandatakse.

(4)Maksude saldosid ei võrrelda, kuna need peavad vastama Maksuameti väljavõtetele.

(1)Kontoplaan koosneb kontode, tehingupartnerite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodidest.

(2)Ametiasutuses on kasutusel rahandusministri poolt kinnitatud kontoplaan ja kõik kontoplaani tehtavad muudatused kehtivad ametiasutusele ilma käesolevat eeskirju muutmata.

(3)Konto koodile võib vastavalt vajadusele lisada täiendavad kohad, mida käesolevas eeskirjas ei ole vajalik ära näidata. Valitud kontole tuleb lisada tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontoplaanis on kontol vastavas veerus märge “nõutav”.

(4)Tehingupartneri kood on nõutav eelkõige RRK siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete koostamiseks, aga ka muu analüütilise informatsiooni saamiseks (tehingud residentidega ja mitteresidentidega jms.).

(5)Tegevusala kood on nõutav kõikide tulemiaruande kontode korral, mille tulemusena on võimalik saada informatsiooni tulude ja kulude kohta nii tulu- ja kululiikide kui ka tegevusalade kaupa.

(6)Allika koodi abil eraldatakse tehingud, mis on seotud reservide moodustamise või kulutamisega, võimaldatakse aruandlust saadud ja antud välisabi ning muu sihtfinantseerimise ja nende kaasfinantseerimise kohta, samuti laenude ja laenude kaasfinantseerimise kohta.

(7)Rahavoo kood on nõutav finantseerimistehingute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks.

(1)Ametiasutuses on kasutusel rahandusministri poolt kinnitatud riigieelarve klassifikaator. Kõik eelarveklassifikaatoris tehtavad muudatused kehtivad ametiasutusele ilma käesolevat eeskirju muutmata.

(2)Vastavalt riigieelarve seadusele koostatakse Eesti riigieelarve ja jälgitakse selle täitmist, lähtudes tekkepõhisest arvestusest. Kuna ametiasutus on RRK, siis on kasutusel aruannete ühtlustamiseks rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorid, mis sätestavad eelarve detailse liigenduse tulude, kulude ning finantseerimistehingute lõikes, samuti tegevusalade ja muude vastava ministri poolt kehtestatud tunnuste lõikes.

(3)Eelarveklassifikaatorit kasutatakse kõikide rahaliste majandustehingute juures, mis on vajalikud eelarve täitmise aruande saamiseks.

(1)Kõikide riigi konsolideerimisgrupi siseste majandustehingute kajastamisel on nõutav tehingupartneri koodi lisamine. Uute üksuste lisandumisel, ühinemisel jms. juhtudel on kontrolliv üksus kohustatud informeerima RTK-d muudatuste tegemiseks tehingupartnerite nimekirjas.

(2)Riigi konsolideerimisgrupi sisesed tehingud toimuvad üldjuhul tavatingimustel, mis kehtivad ka konsolideerimisvälistele tehingutele.

(3)Konsolideerimiseks on vajalik, et arved vms. algdokumendid oleksid vormistatud nii, et tehingu vastaspool saaks aru, millistel kontodel ja millises aruandeperioodis on dokumendi koostaja tehingut kajastanud.

(1)Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontodel ja sularaha kassas. Arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Kassa/pank.

(2)Kassaoperatsioonide arvestust peab ametijuhendiga kassa eest vastutav isik (edaspidi kassapidaja).

(3)Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja RPK-le tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja.

(4)Kassale kehtestatakse sularaha limiidiks 500 €.

(5)Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi.

(6)Tulude laekumine kassasse vormistatakse kassa sissetuleku orderiga. Sularahas tulude vastuvõtmiseks võib kasutada kviitungeid, millest esimene eksemplar antakse maksjale, teine jääb vastuvõtjale, kes vähemalt kord kuus annab laekunud tulud üle kassapidajale koos kviitungite teiste pooltega.

(7)Sularaha võib vastu võtta ka vabalt vormistatud nimekirjadega, kus peab olema märgitud mille eest raha laekub, maksja nimi ja maksja allkiri.

(8)Nimekirjad tuleb kassapidajale üle anda vähemalt kord kuus.

(9)Sularaha makstakse kassast välja kassa väljamineku orderiga algdokumendi alusel.

(10)Kassa väljamineku orderil on kohustuslik sularaha saava isiku allkiri. Kui algdokumendil on sularaha saava isiku andmed, siis orderil neid olema ei pea. Orderil ei pea olema ka valla asutustega töövahekorras olevate isikute andmed.

(11)Kassa sissetuleku ja väljamineku orderitena on kasutuses PMen-i vastav väljatrükk.

(12)Aruandekuu viimasel tööpäeval vormistatakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab ametijuhendiga määratud isik oma allkirjaga.

(13)Kassas on keelatud hoida välisvaluutat.

(1)Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete arvestus toimub raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Arveldused.

(2)Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks.

(3)Lühiajaliste nõuete all arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal või sellele järgneval majandusaastal. Arvestatakse veel viitlaekumisi, nõudeid toetuste ja siirete eest, muid nõudeid. Lisaks sellele maksude, lõivude, trahvide ettemakseid ja tagasinõudeid, ettemakstud toetusi ning ettemakstud tulevaste perioodide kulusid.

(4)Nõudeid arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes.

(5)Ettemaksuarve korral krediteeritakse ostjate ettemaksete kontosid.

(6)Välisvaluutas fikseeritud nõuded tuleb raamatupidamises ümber arvestada eurodesse operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning nende nõuete arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka muus välisvaluutas.

(7)Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud nõuete jääk ümber hinnata bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kahjum või kasum valuutakursi muutusest kajastatakse muudes ärikuludes või -tuludes.

(1)Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse vähemalt iga kvartali lõpus, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest.

(2)Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt.

(3)Nõuete hindamisel tuleb kasutada järgmist ligikaudset meetodit: 1) nõude maksetähtaeg on ületatud 90 – 180 päeva võrra, hinnatakse alla 50% ulatuses; 2) nõude maksetähtaeg on ületatud üle 180 päeva võrra, hinnatakse alla 100% ulatuses.

(4)Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärimise kirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks.

(5)Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist.

(6)Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse nii nõue ise kui ka selle jaoks moodustatud allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja vallavalitsuse korraldusega. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(7)Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, tuleb see kajastada hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena ning mitte korrigeerida tagasiulatuvalt eelmist perioodi.

(8)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel tuleb näidata varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendada nii nõude kui selle kontrakonto saldot.

(9)Varasid ja kohustusi ei tasaarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.

(10)Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse kirjalik tasaarveldamise kokkulepe rekvisiitide, arve numbrite, summade ja kahe poole allkirjadega kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. Kokkulepe võib olla sõlmitud ka meilide vahetuse teel.

(1)Teenistujatel on õigus saada enne lähetusse minekut avansilist makset. Avansilise makse saamisel muutub töövõtja automaatselt aruandvaks isikuks. Aruandvate isikute lõikes peetakse analüütilist arvestust.

(2)Lähetusavanssi antakse teenistujatele vastavalt tema soovile ja makstakse välja kassast või ülekandega isiku pangakontole enne lähetusse minekut.

(3)Iga aruandev isik on kohustatud esitama 3 tööpäeva möödudes lähetuskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud algdokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele tegevjuhi või asutuse juhi poolt.

(4)Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis makstakse avanssi ületava summa osa välja kassast või ülekandega isiku pangakontole.

(5)Lähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Üle Eesti Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse erisoodustusena.

(6)Lähetuskulude ülejääk kuulub teenistuja poolt tagastamisele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale aruande esitamist, kasutamata jäänud summa ulatuses.

(1)Varude arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Materjalid. Varude arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellele see on ametijuhendiga ülesandeks pandud.

(2)Varudena võetakse arvele toiduained ja kütteõlid soetusmaksumuses ilma käibemaksuta nii koguseliselt kui ka summaliselt.

(3)Varude analüütilist arvestust peetakse hallatavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide lõikes.

(4)Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema volitatud isiku kinnitus. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse ostudokumentide alusel.

(5)Soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele, kusjuures algdokumendil peab olema materiaalselt vastutava isiku allkiri materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta.

(6)Materjalide ja kaupade mahakandmine toimub vastavalt tegelikule kulule materiaalselt vastutava isiku poolt raamatupidamisele esitatud kuluaruande alusel. Kuluaruande kinnitab volitatud isik.

(7)Bilansis kajastatakse arvele võetud varude jääke summaliselt kaalutud keskmise väärtusega, mis tuuakse välja aasta lõpul. Bilansiväliselt peetakse arvestust varude üle, mille kohta seda peetakse vajalikuks. Arvestust peetakse materiaalselt vastutavate isikute ja asutuste lõikes.

(8)Väikevara on vara, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on kuni 9999 €. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(9)Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, asutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Väikevara võetakse arvele maksumusega alates 200 € materiaalselt vastutava isiku allkirjastatud nõudelehe alusel või vastava sisulise märkega arvel, mille on kinnitanud volitatud isik.

(1)Põhivara arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis - Põhivahendid.

(2)Materiaalset põhivara ja selle liikumist arvestatakse põhivarade (vastavalt kontoplaanile) kontodel.

(3)Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 10 000 € ühiku kohta.

(4)Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus ilma käibemaksuta kokku on alates 10 000 €. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, tuleb komponendid võtta raamatupidamises arvele eraldi varadena.

(5)Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega (transport, paigaldamine) seotud kulutustest. RRK ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.

(6)Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa.

(7)Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata maksumusest. Maa, mis antakse munitsipaalvaldusesse, võetakse arvele maamaksustamishinnaga.

(8)Ehitatud ja aruandeaasta jooksul valminud materiaalne põhivara võetakse arvele ehituse lõppedes, kusjuures hinnaks kujuneb ehitusega seotud kulude kogusumma (ilma käibemaksuta). Ehitusega seotud kulud kogutakse vastavale varade kontole.

(9)Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi hallatavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvele võtmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt allkirjastatud dokumendi alusel.

(1)Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet, mida renditakse välja või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata põhitegevuseks.

(2)Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid.

(3)Kui kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, tuleb bilansis kajastada investeeringuobjekte soetusmaksumuse meetodil, maha arvates akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.

(4)Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis (näiteks kinnisvarainvesteeringust saab asutuse poolt kasutatav põhivara või vastupidi). Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeritakse.

(1)Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga ning nende maksumus on vähemalt 10 000 € ilma käibemaksuta.

(2)Kulutused, mis taastavad vara esialgset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused) ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(3)Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimistööd tuleb kanda kuluks.

(4)Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele tuleb hinnata võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral viia see sisse põhivara registrisse. Samuti tuleb hinnata, kas parendustega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine. Viimasel juhul tuleb väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha kanda.

(1)Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 10 000 € ilma käibemaksuta ühiku kohta.

(2)Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.

(3)Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(4)Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul.

(1)Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil.

(2)Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest.

(3)Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

(4)Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimääradest: 1) hooned 2 – 5 % aastas; 2) rajatised 2 - 10% aastas; 3) masinad ja seadmed 10 - 20% aastas; 4) arvutustehnika 20 - 50% aastas; 5) muu materiaalne põhivara 10 - 50% aastas; 6) immateriaalne põhivara 5 - 50% aastas.

(5)Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.

(6)Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab tegevjuht ametijuhendiga määratud isikule üldjuhul 1. jaanuariks.

(7)Kulumit hakatakse arvestama alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(8)Kui selgub, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Selleks tuleb vara järelejäänud kasulikku eluiga hinnata vähemalt aastainventuuri ajal. Samuti tuleb olemasolevate varade eluiga üle vaadata investeeringu-(renoveerimis-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele.

(9)Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(10)Kui vara on lõplikult kasutusest eemaldatud, tuleb: 1) otsida võimalus vara müügiks; 2) hävitada/likvideerida ja maha kanda, kui vara ei ole võimalik edasi kasutada ega müüa.

(1)Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisakti alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmine toimub Muhu vallavara valitsemise korras sätestatud nõudeid järgides.

(2)Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot.

(3)Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu maha kirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest.

(1)Põhivara võib müüa vastavalt Muhu vallavara valitsemise korras sätestatud nõudeid järgides.

(2)Müügist tulenev kasum või kahjum kajastatakse vastaval tulemi kontol.

(3)Põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse juhul, kui seda ei saa lugeda osaluseks või finantsinvesteeringuks, mitterahalise sihtfinantseerimisena eemaldades vara bilansist.

(4)Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist ning kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.

(1)Asutuse kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks.

(2)Kohustuste arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Arveldused.

(3)Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on alla ühe aasta.

(4)Materiaalselt fikseeritavaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes.

(5)Välisvaluutas fikseeritud kohustused võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ja hinnatakse ümber raamatupidamise aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga.

(6)Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. derivatiivid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainsaks erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.

(1)Palkade arvestus toimub raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Palgaarvestus.

(2)Töötasu maksmise kord ja tähtajad on kehtestatud volikogu määrusega.

(3)Töötasu makstakse töökohas ja tööajal teenistuja poolt soovitud pangakontole. Töötasust muude tehingute kinnipidamine ja ülekandmine toimub teenistuja kirjaliku avalduse alusel.

(4)Teenistussuhte lõppemise päeval makstakse teenistujatele kõik saada olevad summad. Töötasude ja maksude õigeaegse maksmise eest vastutab ametijuhendiga määratud isik.

(5)Kui ametiasutuse finantsolukord ei võimalda teha väljamakseid ettenähtud tähtaegadel, on ametijuhendiga määratud isik kohustatud sellest aegsasti tegevjuhti teavitama.

(6)Igakuise töötasu arvestamise aluseks on esitatud tööaja tabelid, töövõtulepingud, käsunduslepingud jm. algdokumendid.

(7)Töötasu arvestaja annab (või saadab e-posti teel) teenistujale palgalipiku. Palgalipikul on andmed teenistujale arvutatud töötasu koostisosade (põhitöötasu, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed), samuti tema töötasust kinnipeetud summade ning arvestatud sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete summad.

(1)Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse teenistujale puhkusetasu, mille arvutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega.

(2)Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja avalduse alusel esimesel puhkusejärgsel palgapäeval.

(3)Puhkusetasude arvutamise aluseks on puhkuste ajakava. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta I kvartalis ja esitatakse raamatupidamisse töötasu arvestajale hiljemalt 31. märtsiks.

(4)Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude kohta esitatakse raamatupidamisse töötasu arvestajale asjaolude tõendamise dokumendid.

(5)Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Muudatuse tegemiseks esitatakse raamatupidamisse puhkuseavaldus või käskkiri puhkuse muutmise kohta.

(6)Lapsepuhkusele lubamine toimub poolte kokkuleppel. Poolte kokkuleppe kohta vormistatakse lapsepuhkusele lubamise käskkiri ja esitatakse raamatupidamisse töötasu arvestajale.

(7)Tasustamata puhkuse kohta edastatakse töötasu arvestajale käskkiri tasustamata puhkuse kohta.

(8)Teenistussuhte lõppemisel makstakse teenistujale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust.

(9)Puhkusekohustuste inventuur koostatakse aasta lõpus 31. detsembri seisuga.

(1)Kapitalirendiga arvestatakse vara, mille omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule ja mis on asutuse majandustegevuses kasutusel rohkem kui 75% oma kasulikust elueast.

(2)Asutuse poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuses.

(3)Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortisatsioonikulu ja finantskulu.

(4)Rendimaksed jagatakse finantskuludeks ja kohustuste jääkväärtuse vähendamiseks.

(5)Kapitalirendiga seotud intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real intressikulud.

(6)Ametiasutus kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses juhul, kui see on madalam. Rendi jõustumise hetkel, on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentnikule bilansis ühesuurused.

(7)Renditavat vara amortiseeritakse sama amortisatsioonimääraga, mida rakendatakse teiste sama tüüpi varade osas.

(8)Kui ei ole piisavalt kindel, et vara omandiõigus omandatakse rendiperioodi lõpuks, siis amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.

(9)Kasutusrendi puhul renditud vara bilansis arvele ei võeta ja amortisatsiooni ei arvestata. Rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad.

(1)Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena.

(2)Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. Sealhulgas eristatakse arvelduskrediidid, lühi- ja pikaajalised laenud, kapitalirendikohustused, faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad.

(3)Laenude ja võlakirjade kajastamisel tuleb lähtuda korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist.

(4)Laenude puhul võivad erinevusi laenulepingus fikseeritud lepingujärgse intressimäära ja sisemise intressimäära vahel tekitada suured tehingukulud. Juhul, kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse.

(1)Arvestust maksutulude üle peetakse tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.

(2)Tulu lõivudest võetakse tekkepõhiselt arvele teenuse osutamise kuupäeval.

(3)Tulu kaupade (teenuste) müügil kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhises perioodis.

(4)Kui tasu kaupade eest laekub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga (kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu).

(5)Kuludena kajastatakse kõiki majandustehinguid, mis tehakse oma haldustegevuseks, tulude saamiseks jms. tekkepõhiselt koheselt peale tehingu teostumist või koheselt, kui selleks avaneb võimalus (kolmandatele osapooltele ülekantavad kogutud summad ei ole kulu).

(1)Toetustena käsitletakse RPK poolt saadud või antud vahendeid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.

(2)Asutuste vahel sisemist vahendite liikumist ei loeta toetuseks.

(3)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) õigusaktidest tulenevad sotsiaaltoetused – regulaarsed toetused, mille suurus ja saajad määratakse volikogu määrusega või vallavalitsuse korraldusega või vastavalt kehtivale seadusandlusele; 2) kodumaine sihtfinantseerimine – sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral sihtfinantseerimist tohib kasutada ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist; 3) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt s.h. rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine; 4) välismaine kaasfinantseerimine – sihtfinantseerimise eriliik, mida annab Eesti avaliku sektori subjekt lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välisabile, kuna välisabi saamise tingimused näevad ette nii abisaaja kui ka Eesti avaliku sektori üksuse kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust; 5) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata antud ja saadud toetused, mille sihipärast kasutamist ei saa või ei ole ette nähtud kontrollida.

(4)Kodumaine sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

(5)Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel veel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Vahendamine on siis, kui sihtfinantseerimine saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskuludeks või varade soetuseks.

(1)Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest, kusjuures kasutatakse brutomeetodit.

(2)Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud toetus kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil.

(3)Toetusi kajastatakse bilansis üldjuhul kas raha ülekandmisel või laekumisel või toetuste tekkepõhisel kuupäeval.

(4)Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuse saamise aluseks olevaid tingimusi täidetud. Toetuste andmiseks võetud kohustusi kajastatakse bilansiväliste kohustustena ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena.

(5)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sama printsiipi tuleb jälgida ka vahendajana, siis kajastatakse vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad (lõppkasutajad).

(6)Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeva.

(7)Kui kaasfinantseerija on ühtlasi abi saaja, siis ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid tegelike kuludena või põhivara soetusena. Kui kaasfinantseerija ei kanna abi saajale üle raha, vaid kaasfinantseerimiseks loetakse tema poolt tehtud teatud kulutused, siis ei kajasta kaasfinantseerija seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.

(8)Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad RRK üksused, siis tuleb kokku leppida toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad.

(9)Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastab toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.

(1)Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.

(2)Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontoklassis – Saadud sihtfinantseerimised – hetkel, kui selle laekumine on kindel, üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(3)Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansi kontol – Toetusteks saadud ettemaksed.

(4)Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

(5)Kui kulutused on tehtud, kuid need on toetuse andja poolt veel aktsepteerimata, võib kulutusi kapitaliseerida, kui saaja hinnangul on sihtfinantseerimise laekumine tõenäoline.

(1)Toetus loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine.

(2)Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse esialgselt bilansis kas raha laekumisel – Toetusteks saadud ettemaksed – või sihtfinantseerimise maksetaotluse aktsepteerimisel toetuse andja või vahendaja poolt kontol – Sihtfinantseerimine.

(1)Mittesihtotstarbeliseks finantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamine ei ole seotud mingite piiravate tingimustega ning toetuse andja ei nõua saajalt täiendavaid aruandeid tingimuste täitmise kohta.

(2)Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna kontorühmas – Saadud mittesihtotstarbeline toetus – hetkel, kui toetus on laekunud.

(1)Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogselt rahalise sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Juhul, kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta rahalisi kandeid ei tehta.

(2)Mitterahaline sihtfinantseerimine võib kaasneda välisabi saamisega juhul, kui toetus kantakse otse üle hankijale. Sel juhul võetakse sihtfinantseerimine arvele vahendaja või toetuse andja teatise alusel maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval.

(3)Riigivaraseaduse alusel toimuvat põhivara tasuta võõrandamist, samuti põhivara tasuta kasutusse andmist, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.

(1)Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.

(2)Saldoandmik esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina. Saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas.

(3)Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks on RTK poolt ametiasutuse vastavatele teenistujatele väljastatud vajalikud õigused ja paroolid.

(4)Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaani koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid.

(5)Ametiasutus on kohustatud esitama saldoandmiku iga kuu kohta.

(6)Saldoandmikud esitatakse aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandeid saab kontrollida ja korrigeerida kuni eelviimase tööpäevani, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mida saab korrigeerida kuni järgmise aasta 27. veebruarini.

(7)Kui raamatupidamisaruandesse tehakse pärast järgmise aasta 27. veebruari ebaolulisi parandusi või pärast 31. märtsi olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused saldoandmikes juba järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.

(1)Ametiasutus koostab ja esitab raamatupidamise aruanded riiklikele ametkondadele ning isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks.

(2)Aruandeid võib esitada elektroonselt.

(3)Eelarve tulude ja kulude täitmise aruandest antakse ülevaade volikogule.

(4)Lõppenud majandusaasta kohta koostatakse majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

(5)Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovara muutuste aruandest ning eelarve täitmise aruandest) ning lisadest.

(6)Tegevusaruandes antakse ülevaade ametiasutuse tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(7)Ametiasutuse raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: 1) raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest lähtuvalt ning kasutades majandusaasta aruande taksonoomiat; 2) aastaaruande lisad koostatakse vastavalt üldeeskirjale; 3) täiendav liigendus tehakse volikogu nõudel, kui see on vajalik olulise informatsiooni saamiseks.

(8)Aruandeaasta lõpetamisel on vajalikud alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1) läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2) teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3) monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega; 4) tulu- ja kulukontode sulgemine; 5) majandusaasta aruande ja lisade koostamine.

(9)Kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes.

(10)Majandusaasta aruanne kuulub kohustuslikule auditeerimisele.

(1)Tunnistada kehtetuks Muhu Vallavalitsuse 7.03.2018. a määrus nr 2 „Muhu valla raamatupidamise sise-eeskiri“.

(2)Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2025. a.

(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.