(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 või § 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtjale antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 17 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja üldise grupirandi määruse artikli 14 puhul artiklis 13 sätestatud juhtudel.
(1) Käesoleva määruse tähenduses: 1) alginvesteering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja või ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõtjas toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; 1¹) eelisarendatava tehnoloogia projekt on projekt, mille põhitegevus vastab vähemalt ühele lõikes 2 toodud tingimustest; 2) ettevõte on majandusüksus, mis toimib ettevõtja olemasolevast majandusüksusest iseseisvalt ning millel on eraldiseisev tootmisprotsess; 3) immateriaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses, mida ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat; 3¹) kaitsetööstus on valdkond, mis on seotud strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja 8 märgitud kauba tootmisega või sama seaduse § 4 lõikes 1 märgitud tegevusega; 4) materiaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses, mida ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat; 5) projektiplaan on ettevõtja tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus; 6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. (2) Lõike 1 punktis 11 nimetatud projekt peab vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) netonulltehnoloogiate tootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024) tähenduses, mis hõlmab selliste tehnoloogiate, nende komponentide, materjalide, seadmete või tootmissüsteemide arendamist või tootmist; 2) energiamahuka tööstuse dekarboniseerimine tootmisprotsesside ümberkujundamise kaudu, kui projekt vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmab netonulltehnoloogiate kasutuselevõttu või tootmissüsteeme, mis on otseselt ja spetsiifiliselt vajalikud netonulltehnoloogiate tootmiseks; 3) kriitiliste ja strateegiliste toormete kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt või asendamine, kui asjaomased toormed on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 03.05.2024), lisades I ja II; 4) strateegilised digitehnoloogiad, mis hõlmavad pooljuhte, mikroelektroonikat, tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötlust, kvanttehnoloogiaid, küberturvalisust ning pilve- ja servataristut, samuti nendega otseselt seotud komponente, seadmeid, tootmissüsteeme või andmetöötlustaristut, mis on spetsiifiliselt projekteeritud nimetatud tehnoloogiate arendamiseks või tootmiseks või mille põhieesmärk on tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilve- või servateenuste pakkumine strateegilistes väärtusahelates; 5) biotehnoloogiad, mis hõlmavad kriitiliste ravimite, nende toimeainete, komponentide või tootmissüsteemide arendamist või tootmist või on otseselt seotud tervisejulgeoleku tagamisega; 6) toiduainete tootmine ja joogitootmine (EMTAK jagu C osad 10 ja 11).
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.
(2) Toetuse andmise tulemusel loob iga toetuse saaja Eestis vähemalt 3020 töökohta, mille keskmine brutokuupalk on võrdne või suurem justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega esitatud tegevusala, millel või mille alla liigitatud tegevusalal projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lähtutakse toetuse saaja valitud 3020 töökoha keskmisest brutokuupalgast.
(1) Toetust antakse lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 10070 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust.
(1¹) Kui taotleja projekt on eelisarendatava tehnoloogia projekt, antakse toetust lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 35 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust.
(1²) Kui taotleja projekt kuulub kaitsetööstuse valdkonda, antakse toetust lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 20 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust.
(2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel alginvesteeringuks või artikli 17 alusel nimetatud artikli lõikes 3 sätestatud investeeringuks.
(3) Kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust investeeringuks üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 tähenduses.
(4) Kinnisasi, millele investeering tehakse, peab olema taotleja omandis või taotleja on sõlminud selle kasutamiseks rendilepingu või tema kasuks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus või taotleja on sõlminud notariaalselt tõestatud eellepingu kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või eellepingu rentimiseks. Kui kinnisasi, millele investeering tehti, ei ole taotleja omandis, peab kinnisasja kasutamiseks sõlmitud rendileping või piiratud asjaõigus olema seatud kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks ja vähemalt viieks aastaks nimetatud perioodi lõppemisest.
(1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus ning selle peab olema tasunud toetuse saaja. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 4 sätestatud tulemuse saavutamiseks. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel pangaülekandega tasutud kulusid. (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning kohtu- ja õigusabikulusid, amortisatsiooni ega kulu, mille katteks on toetust makstud teistest riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. (4) Abikõlblikud on järgmised turutingimustel § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuse kulud: 1) materiaalse vara omandamise kulu; 2) ehitise ehitamise ja rekonstrueerimise kulu; 3) materiaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 või artikli 17 lõikes 3a sätestatud tingimustel; 4) materiaalse vara seadistamise, transpordi ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see sisaldub vara soetusmaksumuses; 5) immateriaalse vara omandamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 või artikli 17 lõikes 4 sätestatud tingimustel. (5) Suurettevõtjast toetuse saaja puhul peab omandatav või renditav vara olema uus. Vara loetakse uueks, kui seda ei ole varem majandustegevuses kasutatud. (6) Ostetud vara omandiõigus peab toetuse saajale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse periood, kui lepingu kohaselt läheb vara omandiõigustoetuse saajale üle pärast kõigi liisingumaksete tasumist. (7) Kui toetatava tegevuse raames toodetakse uut toodet, peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsendi ulatuses uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust tööde algusele eelnenud majandusaasta seisuga. (8) Uus toode on toode, mida taotleja ei ole varem tootnud või mida suurettevõtjast taotleja toodab tegevusalal, mis ei ole tema põhitegevusalaga sama ega sarnane tegevusala üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses.
(1) Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 10 protsenti. Toetuse maksimaalne osakaal on 15 protsenti juhul, kui loodavate töökohtade keskmine brutokuupalk ületab 1,5 korda § 4 lõikes 2 sätestatud keskmisest brutokuupalgast ja investeeringu asukoht asub väljaspool Harjumaad. Töötajatena käsitletakse toetuse andmise tulemusel loodud töökohtadel töötavaid isikuid. (2¹) Kui üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetatava projekti maksimaalne lubatud toetuse summa on üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 20 alusel arvutatuna väiksem lõike 2 alusel arvutatud toetuse maksimaalsest summast, kohaldatakse projektile üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 20 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat. (3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest, kui taotleja tegevuskoht asub Harjumaal, on kümme protsenti. (3¹) Üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel toetuse andmisel ei ületata sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud maksimaalset lubatud toetuse summat ning üldise grupieriandi määruse I lisa artikli 2 lõike 1 tähenduses keskmise suurusega ettevõtja puhul on toetuse maksimaalne osakaal kümme protsenti. (4) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.
(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse andmisega seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta.
(2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti tegevused korrektselt ellu, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 3020 uut töökohta, mis vastavad § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ja säilitama neid töökohti vähemalt kolme aasta jooksul projekti lõppemisest; 4) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 5) säilitama toetuse eest soetatud vara vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 6) esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates, kui EIS ei ole määranud teistsugust tähtaega; 7) teavitama EIS-i kirjalikult, kui toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige muutub, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist; 8) võimaldama toetuse kasutamise üle kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud kinnistule ja ruumidesse; 9) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi määratud tähtajaks; 10) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates viimase toetuse makse tegemisest; 12) viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti tegevuste elluviimisega jätkamist; 13) pidama kinni projekti eelarvest; 14) tagama projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustiku nõuete täitmise; 15) näitama toetust kasutades EIS-i veebilehel avaldatud viisil, et tegemist on toetusega.