(1) Kose valla hankekord (edaspidi hankekord) reguleerib riigihangete kavandamist, korraldamist, hankelepingu- sõlmimist, täitmise kontrollimist ja vastutust täitmise eest, hanke aruannete esitamist, riigihangetega seotud andmete säilitamist ning riigihangete üle järelevalve teostamist Kose Vallavalitsuses (edaspidi vallavalitsus) ja Kose Vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi asutus). (2) Riigihange (edaspidi riigihange) on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustööde tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. (3) Hankekorda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse, teiste riigi ja Kose valla õigusaktide ning muude valla asutuse töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Välisvahenditest rahastatavate riigihangete korral tuleb lähtuda ka teistest asjaomastest õigusaktidest ja toetuslepingu tingimustest. (4) Riigihanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga eirata riigihangete seaduses ja hankekorras kehtestatud korda ning nõudeid, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida ja korraldada riigihange või riigihanked summeeritud maksumusest lähtuvalt. (5) Riigihanke menetluses rakendatakse keskkonnahoidlikke kriteeriume ja tingimusi, mis on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses kohustuslikena ning võimalusel keskkonnahoidlikke kriteeriume ja tingimusi, mille rakendamine riigihangetes ei ole valdkonna eest vastutava ministri määruse järgi kohustuslik, kuid aitavad säästa keskkonda. (6) Riigihangete planeerimisel ja ettevalmistamisel tuleb arvestada sotsiaalsete kaalutlustega ja innovatsiooni rakendamise võimalustega. (7) Vallvalitsus ja asutus korraldavad riigihanke üldjuhul ise. Põhjendatud vajaduse korral võib riigihanke korraldamise teenuse tellida kolmandalt isikult, lähtudes teenuse tellimiseks läbiviidava riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, hankekorrast, menetlustoimingute juhendist ja asutusesisesest korrast, kui see on kehtestatud. Asutus peab riigihangete korraldamise teenuse tellimise kooskõlastama eelnevalt vallavalitsusega. (8) Vallavalitsus koostab ja kinnitab vajadusel riigihangete menetluses kasutatavate dokumentide vormid (ostumenetluse kutse vorm, pakkumuse vorm jms).
Hankekorras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hankeleping – vallavalitsuse või asutuse ja eduka pakkuja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd; 2) huvide konflikt – olukord, kus vallavalitsuse või asutuse või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või sõltumatust kahjustavatena; 3) huvide konflikti vältimise deklaratsioon – Kose Vallavalitsus koostatud ja kinnitatud vormil antud kinnitus huvide konflikti puudumise kohta; 4) keskkonnahoidlik riigihange – riigihange, kus on lisaks muudele tingimustele kehtestatud keskkonnanõuded ja -kriteeriumid, mille rakendamise eesmärk on vähendada negatiivset keskkonnamõju keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja ehitustööde hankimise kaudu; 5) keskne riigihange – vallavalitsuse poolt asutustele asjade ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine või raamlepingu sõlmimine asutustele asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks; 6) korruptsiooni vältimise standardklauslid – lepingusse lisatavad või lepingus sisalduvad tingimused, mis hõlmavad lepingupoolte kohustusi, mis on seotud korruptsiooni vältimisega ja vastutust korruptsioonivastaste meetmete rikkumise eest; 7) kirjalik vorm – tehingudokumendi vormistamine paberkandjal või elektrooniliselt, tehingu teinud isikute omakäelise või elektroonilise allkirjaga; 8) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – tahteavalduse vormistamine või teabe esitamine selliselt, et see on hiljem loetavalt esitatav ja sisaldab tehingu teinud isikute nimesid või teabe esitaja nime; 9) lepingu täitmise eest vastutav isik – teenistuja, kes jälgib ja vajadusel korraldab, et lepingut täidetakse selles kokku lepitud tingimustel; 10) ostumenetlus – asjade ostmine, teenuste (sh sotsiaal- ja eriteenused) ning ehitustööde tellimine või muu riigihange, millega ei kaasne riigihangete seaduse kohaselt nõutavaid toiminguid riigihangete registris ning mille korraldamisel lähtutakse hankekorras kehtestatud nõuetest; 11) raamleping – ühe või mitme eduka pakkuja ja ühe või mitme asutuse vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 12) riigihange – maksumusest olenemata asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine asutuse poolt; 13) riigihanke alusdokumendid – hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik asutuse koostatud või viidatud muud riigihanke menetlusega seotud dokumendid (välja arvatud riigihanke otsused), milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ning dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, lepingu tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid; 14) riigihanke eest vastutav isik – vallavalitsuse või asutuse juhi või tema volitatud isiku määratud isik, kes viib läbi riigihanke menetluse või ostumenetluse ja vastutab riigihanke menetluse või ostumenetluse läbiviimise õiguspärasuse eest; 15) riigihanke menetlus – riigihangete seaduse alusel läbiviidav menetlus, millega kaasneb kohustus teha riigihangete seaduse kohaselt riigihangete registris toiminguid ja mille eesmärk on lepingu sõlmimine või ideekavandi saamine; 16) riigihanke otsused – riigihangete seaduse või riigihanke alusdokumentide alusel vastuvõetavad otsused, mis vormistatakse käskkirja või korraldusena; 17) riigihanke tehniline kirjeldus – asjade või teenuste lepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu ning ehitustööde lepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum. Lepingu eseme kirjeldamiseks kasutatakse vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet; 18) seotud isik – korruptsioonivastase seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isik; 19) teenistuja – asutusega töö- või teenistussuhtes olev töötaja või ametnik; 20) tehnilise kirjelduse eest vastutav isik – asutuse juhi või tema volitatud isiku määratud isik, kes vastutab riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise eest ja kellel on riigihanke esemele vastavas valdkonnas sisulised eriteadmised; 21) turu-uuring – riigihanke ettevalmistamiseks riigihanke esemele vastavas valdkonnas tehtav analüüs või ettevõtjate või erialaliitudega konsulteerimine. Turu-uuringu eesmärk on välja selgitada, milliseid tingimusi on riigihanke tulemuslikuks läbiviimiseks võimalik ja otstarbekas esitada, võttes arvesse turul pakutavat, ettevõtjate võimalusi ja võimekust ning hinnataset.
(1) Riigihanke eest vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke menetluse või ostumenetluse ettevalmistamises ja läbiviimises osalevad isikud on kohustatud riigihanke ettevalmistamisel ja korraldamisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid. (2) Riigihanke eest vastutav isik, kellel on õigus läbi viia ostumenetlusi, allkirjastab vähemalt üks kord aastas huvide konflikti vältimise deklaratsiooni ja registreerib selle asutuse dokumendihaldussüsteemis. (3) Riigihanke menetluse või ostumenetluse tulemusena kirjalikus vormis sõlmitav leping peab sisaldama korruptsiooni vältimise standardklausleid.
(1) Vallavalitsus on asutustele keskne hankija riigihangete seaduse mõistes. (2) Keskse riigihanke valmistab ette ja viib läbi vallavalitsuse vastav osakond, kes kaasab vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisse asutuste vastava valdkonna spetsialiste. (3) Vallavalitsus koostab iga aasta detsembris kesksete riigihangete plaani kavandi, kuhu kannab info kesksete riigihangete kohta, mille plaanib ette valmistada ja läbi viia järgmisel eelarveaastal. (4) Asutus ostab asju või tellib teenuseid keskse riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingu alusel. Väljaspool raamlepingut asjade ostmine või teenuste tellimine toimub raamlepingus, riigihangete seaduses ja hankekorras sätestatud tingimustel. (5) Vallavalitsus kinnitab kesksete riigihangete plaani hiljemalt 31. jaanuaril. Kinnitatud kesksete riigihangete plaan avaldatakse Kose valla kodulehel ja edastatakse asutustele teadmiseks. (6) Keskse riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingut on õigus muuta üksnes kesksel hankijal. Asutus teavitab vallavalitsust raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankelepingut on lubatud muuta üksnes juhul, kui vallavalitsus on andnud selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastuse. (7) Asutus teavitab vallavalitsust viivitamata nii sellest, kui ta on rakendanud keskse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus õiguskaitsevahendeid, kui ka sellest, et lepingupartner on rakendatud õiguskaitsevahendid vaidlustanud. Asutus edastab vallavalitsusele andmed kohaldatud õiguskaitsevahendite ja nende vaidlustamise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Vallavalitsus koostab hankeplaani, mis avalikustatakse vallavalitsuse kodulehel. (2) Asutus koostab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 igal aastal hankeplaani ja esitab selle nelja nädala jooksul pärast aasta eelarve vastuvõtmist vallavalitsusele kinnitamiseks. (3) Asutus kooskõlastab hankeplaani enne selle kinnitamist vajadusel ka ametiasutusega. (4) Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi alusel läbiviidavad riigihanked, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on järgmine: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu korral alates 30 000 eurost; 2) ehitustööde ja muude lepingu korral alates 60 000 eurost; (5) Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatud reeglitest ja käesoleva hankekorra § 1 lõikest 4 ning arvestada muu hulgas turul kehtiva hinnatasemega, tehes vajadusel turu-uuringu kooskõlas riigihangete seadusega. (6) Hankeplaan peab sisaldama planeeritavate riigihangete kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) riigihanke eseme nimetus; 2) riigihanke menetluse liik; 3) riigihanke korraldamise eeldatav aeg vähemalt kvartali täpsusega; 4) riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta; 5) sõlmitava lepingu kehtivusaeg; 6) riigihanke eest vastutav isik, asutus või osakond; 7) vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik, asutus või osakond. (7) Riigihangete menetlusi üldjuhul teostatakse hankeplaani alusel. Riigihanke menetluse võib hankeplaaniväliselt läbi viia üksnes juhul, kui vallavalitsus annab selleks kirjalikus taasesitatavas vormis nõusoleku. (8) Riigihanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta vallavalitsust või asutust riigihanget läbi viima ega riigihanget korraldama hankeplaanis kinnitatud andmete kohaselt. (9) Riigihankeid teostatakse vastavalt kujunenud vajadusele ning eelarvelistele võimalustele. (10) Ostumenetlused alates 3000.- eurost ja väikehanked alates 5000.- eurost alates avaldatakse vähemalt 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamist eelnevalt asutuse või vallavalitsuse kodulehel.
(1) Hankekorda kohaldatakse vallavalitsuses ja asutuses: 1) riigihanke menetlusele, sealhulgas raamlepingu alusel läbiviidavale minikonkursile, mis tuleb riigihangete seaduse kohaselt läbi viia riigihangete registris; 2) dünaamilise hankesüsteemi alusel läbiviidavale seotud riigihankele, mille eeldatav maksumus on alates lihthanke piirmäärast või lihthanke piirmäära puudumisel alates riigihanke piirmäärast. (2) Riigihanke menetluse läbiviimise otsustab ja algatab asutuse juht või tema volitatud isik käskkirja või korraldusega, milles: 1) määrab riigihanke eest vastutava isiku ja vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku; 2) määrab lepingu täitmise eest vastutava isiku; 3) määrab vajadusel riigihanke alusdokumentide kinnitaja; 4) määrab vajadusel riigihanke komisjoni liikmed ja nende ülesanded riigihanke läbiviimisel; 5) täpsustab vajadusel riigihanke eeldatavat maksumust, kui see erineb hankeplaanis kinnitatust; 6) põhjendab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valikut. (3) Riigihanke otsused teeb ja allkirjastab vallavalitsuse või asutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes ettepanekutest, mille on teinud riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke komisjon, kui see on moodustatud.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni: 1) 4 999 eurot asjade ostmisel ja teenuste tellimisel; 2) 9 999 eurot ehitustööde tellimisel; 3) 9 999 eurot eriteenuste tellimisel; 4) 9 999 eurot kontsessioonilepingu sõlmimisel; 5) 9 999 eurot sotsiaalteenuste tellimisel. (2) Ostumenetluse eest vastutav isik peab ostumenetluse läbiviimisel vältima huvide konflikti ja lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, tegutsedes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes kõiki ostumenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel arvestatakse lisaks ka sotsiaal- ja eriteenuste eripäradega. (3) Riigihanke eest vastutav isik koostab ostumenetluse läbiviimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostumenetluse kutse vähemalt kolmele pakkujale või talletab kolme pakkuja hinnad nende kodulehelt, kui ostetavate asjade või tellitavate mistahes teenuste eeldatav käibemaksuta maksumus algab 2000 eurost. (4) Kuni 2000.- euro maksumusega asjade ja mistahes teenuste ostu korral on piisav, et vastutav isik teavitab sellest asutuse juhti suuliselt ja tagab asutuse rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega asja ostmise või teenuse või ehitustöö tellimise.
(1) Väikehange korraldatakse; 1) asjade ja teenuste ostmise korral maksumusega alates 5000 eurot; 2) ehitustööde, eriteenuste, kontsessioonilepingute ja sotsiaalteenuste korral maksumusega alates 10 000.- eurot. (2) Väikehankel osalemisel kontrollib riigihanke eest vastutav isik enne kutse esitamist ettevõtjate vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab väikehanke esemest lähtuv tegevus. (3) Kui väikehange viiakse läbi riigihangete registris väikehankena, lisatakse ostumenetluse kutsesse ostumenetluse esemest lähtuva tegevusega seotud erinõuded.
Kui väikehanget ei teostata registris, siis peab ostumenetluse ja väikehanke kutses olema määratud pakkumuste esitamine üksnes järgmistele elektronposti aadressidele: 1) Kose Vallavalitsuse ostumenetlused ja väikehanked: [email protected]; 2) Kose Halduse ostumenetlused: [email protected] 3) Teiste asutuste ostumenetluste korral ostumenetlust teostava asutuse üldisele e-mailile.
Ostumenetluse-, väike- ja riigihanke eest vastutav isik on kohustatud vastama ettevõtja küsimustele kolme tööpäeva jooksul küsimuse saamisest arvates. Vastused tuleb samal ajal edastada kõikidele ettevõtjatele, kellele saadeti ostumenetluse või väikehanke kutsed, tagades küsimuse esitaja anonüümsuse. Kui väikehange või riigihange viiakse läbi riigihangete registris, siis vastatakse riigihankest huvitatud ettevõtja küsimustele ainult riigihangete registri kaudu.
(1) Ostumenetluse ja väikehanke võib läbi viia võrdlevaid pakkumusi küsimata järgmistel juhtudel: 1) kui tegemist on asutusest sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiire ostuvajadusega, mille puhul ei ole ajapiirangu tõttu võimalik võrdlevaid pakkumusi küsida, või 2) kui tellimuse saab teha ainult ühelt ettevõtjalt või kui lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga muu hulgas tehnilistel põhjustel, ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel, või 3) kui asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast palju madalama hinnaga või 4) kui asju ostetakse seoses lavastuse või kontserdikava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus või 5) kui ostumenetluse esemeks on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi. (2) Riigihanke eest vastutav isik teavitab ostumenetluse tulemustest kõiki pakkujaid kolme tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. Tellimus tehakse või leping sõlmitakse pärast haldusakti andmist.
(1) Lihthanke piirmäär on asjade ja teenuste osas alates 30 000.- eurot. (2) Lihthanke piirmäär on ehitustööde, eriteenuste, kontsessioonlepingute ja sotsisaalteenuste osas alates 60 000.- eurot. (3) Lihthange teostatakse riigihangete registris.
(1) Riigihanke piirmäär on asjade ja teenuste osas alates 60 000.- eurot. (2) Riigihanke piirmäär on ehitustööde, eriteenuste, kontsessioonlepingute ja sotsisaalteenuste osas alates 150 000.- eurot. (3) Riigihange teostatakse riigihangete registris.
(1) Rahvusvahelise riigihanke piirmäär on asjade ja teenuste osas alates 221 000.- eurot. (2) Rahvusvahelise riigihanke piirmäär on ehitustööde, eriteenuste, kontsessioonlepingute ja sotsisaalteenuste osas alates 5 538 000.- eurot. (3) Rahvusvaheline riigihange teostatakse riigihangete registris.
(1) Leping, mille käibemaksuta maksumus algab 3 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus vormis. Lepingu allkirjastab asutuse juht või tema volitatud isik. (2) Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu korral antakse lepingu ese üle ja võetakse vastu akti alusel. (3) Sõlmitud lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seadusega. Lepingu muudatuse, mis vormistatakse kirjalikus vormis, allkirjastab sama isik, kes on allkirjastanud lepingu, välja arvatud juhul, kui asutuse juht on volitanud selleks teise isiku. (4) Lepingu täitmise eest vastutav isik tagab riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud lepingute sõlmimise, muutmise, lõppemise ja lõpetamisega seotud andmete tähtaegse esitamise riigihangete registrile riigihangete seaduses sätestatud korras.
(1) Asutus on kohustatud Kose Vallavalitsust teavitama riigihanke vaidlustamisest ja vaidlustuse jõustumisest või edasikaebamisest ning selle tulemustest kohe, kui see on asutusele teatavaks tehtud. Teavitus edastatakse Kose Vallavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Vallavalitsusel on õigus teha järelevalvet riigihangete korraldamise ja määruses sätestatud nõuetest kinnipidamise üle asutustes. (3) Sõlmitud lepingu täitmise üle teeb asutuses järelevalvet lepingu täitmise eest vastutav isik. Järelevalve tegija on kohustatud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest viivitamata teavitama asutuse juhti või lepingu allkirjastanud isikut. (4) Kose Vallavalitsuse finantsosakonnal on õigus käesolevas lõikes nimetatud asjaolude kontrollimise ajaks peatada asutusele esitatud arve menetlemine, kui: 1) arve on esitatud või leping on sõlmitud kohustuslike kesksete riigihangetega kaetud valdkonnas, kuid arvel on müüjaks või teenuse osutajaks märgitud isik, kes ei ole selle valdkonna lepingupartner; 2) esitatud arve või sõlmitud leping ei ole kooskõlas määruses kindlaks määratud ostumenetluse korraga; 3) leping on vastuolus hankekorra mõne muu sättega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude tuvastamisel lisab finantsosakond arve menetlejate hulka vallavalitsuse, kes teeb järelevalvet käesolevas hankekorras sätestatud nõuete täitmise üle. (6) Asutus esitab vallavalitsusele selgituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 tuvastatud asjaolude kohta. Vallavalitsus kujundab seisukoha, kas menetletava arve aluseks olev tehing on kooskõlas riigihangete seaduse ja hankekorra nõuetega. (7) Asutus teeb kolme tööpäeva jooksul vallavalitsuse seisukoha saamisest järgmist: 1) esitab vallavalitsuse seisukohaga mittenõustumise korral vallavalitsusele kinnituse arve aluseks oleva tehingu vastavuse kohta riigi ja Kose valla õigusaktidele; 2) teatab arve tagasivõtmisest, kui arve aluseks olevat tehingut ei ole toimunud või see on võimalik tagasi täita; 3) lisab arve menetlemisel kommentaarilahtrisse selgituse toimunud tehingu asjaolude kohta, kui arve aluseks olev tehing on juba toimunud ja seda ei ole võimalik tagasi täita. (8) Vallavalitsuse finantsosakond jätkab peatatud arve menetlemist ja teeb selle alusel väljamakse pärast seda, kui Kose Vallavalitsuse on arve menetluses kinnitanud. (9) Riigihanke nõuete rikkumise korral on ametiasutus kohustatud võtma tarvitusele meetmed, et tagada riigihanke nõuete järgimine oma haldusalas.
(1) Tunnistada kehtetuks Kose Vallavolikogu 13.02.2020 määrus nr 74 „Hangete teostamise kord“. (2) Enne hankekorra jõustumist alustatud riigihange viiakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud hankekorras sätestatud nõuetest.
Avalikustada käesolev määrus Kose valla kodulehel ja ajalehes Kose Teataja.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.