(1)Käesolev kord sätestab sotsiaalhoolekandelise abina osutatava psühhosotsiaalse ja psühholoogilise teenuse (edaspidi vaimse tervise teenus) osutamise tingimused ja korra.
(2)Vaimse tervise teenust osutab asjakohase ettevalmistusega isik, kes peab vastama vajalikele kvalifikatsiooninõuetele.
(1)Psühholoogiline nõustamine 1) psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata noorel paremini mõista ja toime tulla oma emotsioonide ja muredega (koolisuhted, suhted sõpradega, õpiraskused, enesehinnang ja minapilt, peresuhted jms). 2) psühholoogilise nõustamise eesmärk on pakkuda täisealistele inimestele vaimset tuge ja juhendamist, mis aitavad leida lahendusi probleemidele, suurendada eneseteadlikkust ning parandada heaolu ja toimetulekut erinevates eluvaldkondades. Nõustamine võib hõlmata mitmesuguseid teemasid, sh stress, ärevus, depressioon, lein, traumaatilised kogemused jm. Nõustamise käigus aitab psühholoog inimesel paremini mõista oma emotsioone, mõtteid ja käitumist.
(2)PerenõustaminePerenõustamise fookuses on pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad arengukriisid ning nendega toimetulek.
(3)LoovteraapiaLoovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks.
(4)VisuaalkunstiteraapiaVisuaalkunstiteraapia on teraapia liik, kus kliendiga töös kasutab terapeut erinevaid visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid. Vahenditeks kasutatakse erinevaid värve, savi, fotosid või installatsioone ning graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist jne.
(5)MuusikateraapiaMuusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütm, meloodia, harmoonia) kasutamine suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi.
(6)LeinanõustamineLeinanõustamine toetab inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Leinaja vajab professionaalset sekkumist siis, kui lein hakkab segama tema igapäevast tegevust nagu koolis või tööl käimine, otsuste tegemine, korrapäraselt magamine ning söömine. Leinanõustaja tegeleb inimestega nii individuaalselt kui grupis, lastega leinalaagris.
(7)Sõltuvusnõustamine ja -raviKeemiline sõltuvus on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest ja ravimitest. Inimesel on kadunud kontroll alkoholi, narkootiliste ainete ja ravimite üle.Sõltuvused on ka kaas-, suhte-, neti-, hasartmängu-, ekraani- ja kasiinosõltuvused.
(1)Teenust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoht on Väike-Maarja vald.
(2)Teenuse saamiseks esitab abi vajav isik vallavalitsuse sotsiaalosakonnale avalduse. Avalduse võib esitada ka abi vajava isiku eestkostja, lähedane, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik.
(3)Teenuse andmisel lähtutakse esmajärjekorras isiku abivajadusest. Sotsiaalosakonna ametnik või vaimse tervise õde hindab isiku abivajadust ning selgitab välja isikule parima asjakohase teenuse.
(4)Abivajaduse välja selgitamiseks kasutatakse abivajaduse hindamise instrumenti ja/või juhtumiplaani. Nendest dokumentidest peab selguma teenuse vajadus ja põhjendus. Abivajaduse määra muutumisel või uute asjaolude ilmnemisel, tuleb teenuse osutamise ajal viia läbi korduvhindamine.
(5)Ametnik võib teenuse määramisest keelduda kui isik ei vasta abi saamise tingimustele.
(6)Teenust rahastatakse toetusfondist laekunud vaimse tervise toetuse vahenditest.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.