Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

(1)Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine” raames jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks.

(2)Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus” meetme „Ringmajanduse poliitika” tegevuse „Ringmajanduse korraldamine” tulemuste saavutamiseks.

(3)Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” ja sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine”.

(4)Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

(5)Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 4) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 5) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 6) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 7) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald; 8) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena; 9) jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri poolt kliimaministri 29.12.2023 käskkirja nr 1-2/23/555 alusel koostatud jäätmete liigiti kogumise mudel; 10) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 11) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 12) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks; 13) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kriteeriumidele.

(1)Toetuse andmise eesmärk on suurendada teisese toorme kasutamist jäätmete liigiti kogumise tõhustamise kaudu, aitamaks kaasa jäätmete põletamise ja ladestamise vähendamisele ning riigile seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele.

(2)Toetuse andmise tulemusel on tõhustatud jäätmete liigiti kogumist ning biojäätmete ringlussevõttu, mis aitab kaasa ringmajanduse korraldamisele ressursside ja looduskeskkonna säästmiseks.

(3)Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi” eesmärkide saavutamisele.

(4)Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisele kaasa aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ning ligipääsetavust toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) ringleva materjali määr; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad; 3) ligipääsetavuse näitaja.

(5)Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse.

(6)Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on liigiti kogutud jäätmed.

(7)Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis nimetatud tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa.

(1)Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2)Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(1)Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ja millega viiakse ellu järgmised tegevused: 1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamine; 2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide tegemiseks vajalike vahendite, sh sõidukite soetamine, kui need ei kasuta sisepõlemismootoreid; 3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamine ja täiendamine; 4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine; 5) biojäätmete ringlussevõtt komposti tootmiseks; 6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist.

(2)Lõikes 1 nimetatud tegevustele antakse toetust järgmistel tingimustel: 1) tegevused on kooskõlas jäätmemudeliga ja mudeldatud stsenaarium tagab vähemalt 70 protsendi ulatuses olmejäätmete liigiti kogumise omavalitsuses; 2) kohaliku omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028”-ga; 3) lõike 1 punkti 1 tegevuse planeerimisel peavad jäätmete liigiti kogumise vahendid, mida kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas; 4) tegevused on kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtiva jäätmekavaga; 5) kohalik omavalitus, kelle tarbeks toetust taotletakse omab kehtivat korraldatud jäätmeveo hankelepingut, kui selle olemasolu on nõutud jäätmeseaduses.

(3)Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

(4)Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

(6)Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele lõppkasusaajale. Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata.

(7)Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel võib abi anda riigiabi ja vähese tähtsusega abina.

(1)Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2)Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ettenähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punkti b alusel.

(3)Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4)Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5)Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6)Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(7)Abi ei vabasta jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks.

(8)Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(9)Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(1)Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

(2)Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud, sh projekteerimine; 2) taristuobjekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud; 3) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 4) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 7) otsene personalikulu on abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

(3)Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(4)Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) kulu asutuse juhtimiseks; 2) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 3) üld- ja tegevuskulud, sealhulgas sõiduki soetamiseks või rendiks, mis klassifitseerub ettevõtte toimimise tegevuskulu alla ja pole otseselt seotud toetuse eesmärkide saavutamisega; 4) tootjavastutusega hõlmatud jäätmete puhul kulud, mida peab kandma tootja jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud alustel; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 6) sisepõlemismootoriga seadme või sõiduki soetamise kulud.

(1)Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud projekteerimistööd ja kliimakindluse hindamine on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast välja arvatud üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise korral.

(2)Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab projekteerimistöid või kliimakindluse hindamist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

(3)Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi.

(1)Toetuse minimaalne summa on 75 000 eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot taotleja kohta ühes taotlusvoorus.

(2)Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(3)Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt antud tagastamatut ja tagastatavat abi.

(4)Kui abi ei anta riigiabina üldise grupierandi määruse alusel, sõltub toetuse osakaal kohaliku omavalitsuse üksusest ja moodustab vastavalt määruse lisale 60–80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.

(5)Kui projekti viivad ühiselt ellu mitu eelmises lõikes nimetatud isikut ja investeeringuobjekti asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust pole võimalik määratleda, siis kohaldatakse kogu projektile nendest taotlejatest kõrgeimat osakaalu.

(6)Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.

(7)Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

(8)Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

(1)Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla: 1) kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ning kohaliku omavalitsuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olev äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus; 2) koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused ja mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 62.

(2)Toetuse taotleja ja partner peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.

(3)Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid.

(1)Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2)Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi, tulemuste ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”; 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja ja partner on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil; 5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et investeeringut kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 6) kinnitus, et taotleja ja partner nõustuvad elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud e-posti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) projekti eelarve, mis sisaldab kulude loetelu, ja seda põhjendavad võrreldavad hinnapakkumised ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud; 9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 10) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 11) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 12) taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osa järgi; 13) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja riigiabi liik juhul kui antakse riigiabi; 14) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 15) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega; 16) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus; 17) selgitus, kuidas projekt on kooskõlas § 5 lõike 2 punkti 1 nõuetega; 18) kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti kogumise vahendite üleandmisel elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus; 19) paragrahvi 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 tegevuste puhul kinnitus, et projekti raames saadav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu aluslepingu artikli 197 mõistes; 20) viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingutele riigihangete registris, kelle tarbeks toetust taotletakse; 21) kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust taotletakse, jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on aja ja asjakohased; 22) veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale; 23) selgitus, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas jäätmekavaga ja jäätmehoolduseeskirjaga; 24) kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping; 25) kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks, peab taotlus sisaldama projekti teostatavusuuringut, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse kehtestatud juhendile ning ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta; 26) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi määruse alusel; 27) kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel, siis lisatakse selgitus taotleja ja partneri taotluse vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi.

(1)Toetust antakse jooksvalt taotlusvooru kaudu. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2)Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.

(3)Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.

(4)Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5)Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse toetamiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7)Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8)Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

(9)Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(1)Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2)Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3)Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(4)Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse §-s 14 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) Projekti kooskõla „Riigi jäätmekava 2023–2028” eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik ning projekt on kooskõlas jäätmemudeliga; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4.

(1)Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele.

(2)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused.

(3)Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4)Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

(5)Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa.

(6)Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost.

(7)Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud mahus elluviimine.

(8)Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele.

(1)Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2)Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata.

(3)Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise faktilised ja õiguslikud alused; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(4)Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(1)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja ja partneri nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2)Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõike 1 punktile 1, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3)Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

(4)Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist kui: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 3 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3)Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(1)Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

(2)Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korras.

(1)Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2)Toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; 4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest; 7) tagama, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse, on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine; 8) tagama toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite kandmise jäätmevaldajate registrisse; 9) tagama, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest; 10) tagama, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud üle-eestilise liigiti kogumise piltsüsteemiga; 11) eraldab kodumajapidamises kasutatava mahuti vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja konteineri saanud majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks regulaarse jäätmeveoteenusega; 12) annab liigiti kogumise vahendi üle toetuse saaja kohaliku omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat.

(3)Toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

(1)Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel lõpparuande.

(2)Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja liigiti kogutud jäätmete kogus); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 5) teave projekti elluviimise jooksul ostetud vahendite koguste ja suuruste kohta; 6) välja jagatud vahendite kogus ja välja jagamata vahendite kogus projekti lõpparuande esitamise ajal.

(3)Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4)Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust.

(5)Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteerib toetuse saaja e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande vormil vähemalt esimesel ja viiendal aastal pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

(6)Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(1)Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.

(2)Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(3)Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4)Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektidele, mida rahastatakse kindlasummalise makse alusel, lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(5)Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on juba rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

(6)Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(7)Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(8)Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(1)Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul esitamisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2)Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.