Saarde Vallavolikogu töökord

(1)Määrus reguleerib Saarde Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja volikogu komisjonide töökorraldust.

(2)Käesolevas töökorras sätestamata küsimused lahendatakse volikogu poolthäälte enamusega.

(3)Volikogu ja volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab Saarde Vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei).

(4)Volikogu asjaajamist korraldatakse dokumendihaldussüsteemis Amphora.

(1)Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(2)Volikogu istungid toimuvad korraliste istungitena üldjuhul liikmete füüsilise kohalolekuga üks kord kuus, kuu kolmandal neljapäeval. Volikogu esimehe ettepanekul võib määrata korralise istungi ajaks ka muu aja. Juulis volikogu istungeid üldjuhul ei toimu. Volikogu istung algab kell 14.00, kui ei otsustata teisiti.

(3)Volikogu istungi kestvus ei või üldjuhul ületada 6 tundi, mis sisaldab vaheaegasid. Mõjuval põhjusel võib aega pikendada volikogu liikmete poolthäälte enamusega.

(4)Kiireloomulist otsustamist vajavate küsimuste korral või muul mõjuval põhjusel võib volikogu esimehe ettepanekul volikogu istungi läbi viia ka erakorralisena.

(5)Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(6)Istungil viibivad kõrvalised isikud võivad istungist raadio-, tele- ja veebiülekandeid, videosalvestusi ning fotosid teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

(7)Istung on jälgitav otseülekandena.

(8)Istungist tehakse helisalvestus ning videoülekanne ja/või videosalvestus. Volikogu poolt kinniseks kuulutatud küsimuse arutelu osas videoülekannet ja/või videosalvestust ei toimu. Volikogu istungi salvestis avalikustatakse valla kodulehel.

(9)Helisalvestust kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(10)Istungi alguses volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks, andes allkirja istungil osalejate registreerimislehel.

(11)Volikogu liige võib kaalukate põhjuste olemasolul ja volikogu esimehe eelneval nõusolekul, osaleda volikogu istungil distantsilt, elektrooniliste vahendite abil. Volikogu istungil elektroonilise osalemise korral peavad olema tagatud käesoleva määruse järgsed digiistungil osalejale esitatud nõuded.

(1)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige.

(2)Volikogu istung kutsutakse kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.

(3)Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne istungi toimumist. Kutses märgitakse istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht. Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruses sätestatud korras.

(1)Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestvuse otsustab volikogu esimees sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

(2)Volikogu liikmel on õigus teha ettepanek võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletamise väljakuulutamist vaheaeg kestusega kuni 5 minutit. Ettepanek peab saama poolthäälte enamuse.

(3)Istungi juhatajal on õigus igal ajal välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg kestusega kuni 30 minutit.

(1)Erakorralise vajaduse ilmnemisel võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise virtuaalsena digikeskkonnas.

(2)Erakorraliseks vajaduseks loetakse käesoleva määruse tähenduses eelkõige asjaolusid, mille saabumisel ei ole võimalik volikogu istungi tavapärases korras läbiviimine seaduse alusel välja kuulutatud eriolukorrast tingituna, samuti kiireloomulise üksikküsimuse lahendamise korral, mille osas ei ole võimalik oodata otsuse tegemiseks volikogu korralise istungi toimumise aega.

(3)Digiistung peetakse samas korras tavapärase istungiga arvestades digiistungi olemusest tulenevaid tehnilisi eripärasid. Digiistungi läbiviimine salvestatakse ja protokollitakse ning istungi ülekanne on avalik.

(4)Digikeskkonnas korraldatava istungi kutses annab volikogu esimees teada digiistungi pidamise vajaduse põhjuse ning lisaks tavapärasele informatsioonile istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad (sh teave kasutatava keskkonna kohta ja juhendid istungiga liitumiseks).

(5)Digiistungi võib läbi viia, kui kasutatav digitaalne keskkond võimaldab videopildi, heli, teksti ning digitaalsete dokumentide edastamist üheaegselt ja volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitlemine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, hääletamine ja muud käesolevast määrusest tulenevad toimingud).

(6)Digiistungi läbiviimiseks konkreetse keskkonna kasutamise otsustab istungi juhataja, kooskõlastatult valla IT-valdkonna spetsialistidega.

(7)Kui enne digiistungi algust või digiistungi ajal esinevad tehnilist laadi katkestused või rikked, sh istungil osaleva volikogu liikme ühendus puudub või katkeb, viivitab istungi juhataja istungi algusega või peatab juba alanud istungi. Digiistungiga alustatakse või jätkatakse samal päeval peale tekkinud katkestuse või rikke kõrvaldamist. Kui ilmneb, et katkestus või rike on pikemaajalisem, võidakse digiistung edasi lükata või sellega jätkata ka muul päeval. Vastava aja määrab istungi juhataja.

(8)Edasi lükatud digiistungi kuupäevaks loetakse päev, mil digiistung reaalselt toimus.

(1)Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ning registreerib istungi protokollija. Istungi protokollija vormistab registreerimislehe, mille kinnitavad istungi juhataja ja istungi protokollija oma allkirjaga.

(2)Juhul, kui volikogu liige logib istungikeskkonda sisse peale istungiga alustamist, annab ta häälega märku enda sisselogimisest, öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.

(3)Juhul, kui volikogu liige lahkub istungilt ehk logib ennast istungi keskkonnast välja enne istungi lõppu, siis annab ta sellest häälega märku öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.

(4)Juhul, kui volikogu liikme saabumise või lahkumise teade antakse edasi sõnumiliidese kaudu, annab istungi juhataja teate edasi ka häälega. Protokolli tehakse märge liikme saabumise või lahkumise kohta.

(5)Soovist küsimuse esitamiseks, repliigiks või sõnavõtuks annab volikogu liige istungi juhatajale märku kas suuliselt, öeldes enda nime ja teate kas ta soovib esitada küsimust, repliiki või sõnavõttu või siis kirjutab oma soovi kasutatava digikeskkonna sõnumiliidesesse. Istungi juhataja edastab antud teate liikmetele häälega.

(6)Hääletamine digiistungil toimub üldjuhul suuliselt. Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse ja küsib ükshaaval istungil osalevate liikmete käest nende hääletuse tulemuse. Volikogu liige ütleb oma "ees- ja perekonnanime", "poolt", "vastu" või "erapooletu". Istungi juhataja võib hääletamise vajadusel läbi viia digikeskkonna sõnumiliidese kaudu, kui hääletus on nähtav kõigile keskkonda loginud isikutele.

(1)Eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu esimees ja eelnõu menetlusse võtmisel määrab volikogu esimees vajadusel eelnõule volikogu alatiste komisjonide hulgast komisjoni ja suunab elektrooniliselt eelnõu komisjonile arutamiseks.

(2)Volikogule esitatud õigusaktide eelnõud on kättesaadavad dokumendihaldusregistris Amphora ja valla veebilehel.

(3)Kõigis alatistes komisjonides v.a revisjonikomisjon arutatakse vähemalt valla põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.

(1)Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees volikogule esitatud eelnõude, ettepanekute ja materjalide ning komisjonide seisukoha alusel.

(2)Volikogu päevakorda kantakse: 1) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud; 2) järelepärimisele vastamine; 3) volikogu komisjonide aruanded; 4) muud küsimused, mis ei vaja õigusakti kehtestamist, aga mida peetakse vajalikuks arutada volikogu istungil.

(1)Volikogu istungi avab istungi juhataja.

(2)Istungi alguses tehakse teatavaks istungil osalevate volikogu liikmete arv istungile registreerimise andmete alusel ja istungi päevakorra tutvustus.

(3)Pärast päevakorra tutvustamist antakse võimalus volikogu liikmele õigusakti eelnõu üleandmiseks ja/või umbusaldusavalduse esitamiseks.

(1)Pärast istungi avamist ja käesoleva määruse § 9 lõikes 3 märgitud tegevusi, annab istungi juhataja võimaluse ettepanekute esitamiseks väljasaadetud päevakorra korrigeerimiseks, st päevakorrapunktide järjestuse muutmiseks, eelnõu vm päevakorras oleva küsimuse päevakorrast välja arvamise või päevakorraga seotud muu küsimuse otsustamiseks.

(2)Ettepanekuid päevakorra eelnõus küsimuste väljajätmiseks või küsimuste järjekorra muutmiseks võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) volikogu liikmed; 2) valitsuse liikmed; 3) vallasekretär.

(3)Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse muudatused volikogu häälteenamusega. Volikogu alustab tööd hääletamise tulemusena muudetud päevakorra järgi.

(4)Ettepanekute puudumisel kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui on vastu.

(1)Päevakorras oleva õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekannetest ja (juhtiv)komisjoni seisukoha ärakuulamisest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast või mõnest neist.

(2)Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet.

(3)Pärast ettekannet on õigus esitada küsimusi ettekandjale. Vastamise lihtsustamiseks esitatakse küsimused ühe küsimuse kaupa ja täpselt formuleeritult ning igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks. Kui volikogu liikme küsimus sisaldab mitut küsimust, arvestatakse kõik sisalduvad küsimused erinevateks küsimusteks.

(4)Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

(5)Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus arutelul oleva küsimusega seonduvalt ühekordseks sõnavõtuks, kestusega mitte üle viie minuti.

(6)Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus üheks repliigiks.

(7)Küsimuse, repliigi või sõnavõtu esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, repliigi või sõnavõtuga.

(8)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise, mittesündsa keelekasutuse korral või ajalimiidi täitumisel.

(1)Volikogu menetluses olevatele eelnõudele on muudatusettepanekuid õigus esitada: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel.

(2)Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitatakse vallakantselei kaudu volikogu esimehele või eelnõu algatajale kirjalikult, arvestusega, et muudatusettepanek oleks laekunud vallakantseleisse hiljemalt teise tööpäeva alguseks (kella 8.00-ks) enne volikogu istungi toimumise päeva. Muudatusettepanek tuleb esitada selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatuna ning selles märgitakse ära muudatusettepaneku põhjendus ja viide muudetavale sättele paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega.

(3)Ettepaneku volikogu istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha volikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär eelnõu menetlemisel suuliselt või kirjalikult. Muudatusettepaneku peab esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekuid hääletatakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(4)Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral esitatakse muudatusettepanekud volikogu määratud tähtajaks eelnõu algatajale.

(5)Muudatusettepanekuks ei loeta: 1) ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või saata eelnõu järgmisele lugemisele; 2) ettepanekut eelnõu menetlusest välja jätta; 3) ettepanekuid, mis ei seostu eelnõuga; 4) ettepanekut parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmne ebatäpsus, sh täiendada, täpsustada või eemaldada viide õiguslikule alusele või lisada puuduolev vajalik viide, samuti preambula osa sõnastuse keelelist korrigeerimist vms, kui parandus ei mõjuta eelnõu sisu ega mõtet.

(1)Muudatusettepanekud vaadatakse läbi pärast läbirääkimiste lõppu nende esitamise järjekorras.

(2)Volikogu liige võib volikogu istungil nõuda muudatusettepaneku hääletust.

(3)Kui sama eelnõu kohta on esitatud rohkem kui üks muudatusettepanek, hääletatakse läbi kõik esitatud muudatusettepanekud.

(4)Muudatusettepanekut eelnõu kohta ei hääletata, kui eelnõu algataja on ettepanekuga nõus ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.

(5)Kui üks muudatusettepanek sisaldab mitut muudatust, loetakse kõik muudatused erinevateks muudatusettepanekuteks, va kui muudatused on seotud sama tingimusega.

(6)Kui muudatusettepanekut hääletatakse, on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal või komisjoni esindajal või igaühel neist võimalus muudatusettepanekut kommenteerida ning küsimustele vastata. Küsimuste esitamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 11 sätestatust.

(7)Hääletamisele pandud muudatusettepanek võetakse vastu poolthäälte enamusega. Eelnõu pannakse lõpphääletusele koos poolthäälte enamuse saanud muudatusettepanekutega.

(1)Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid: 1) valla arengukava ja eelarvestrateegia; 2) valla eelarve ja lisaeelarve; 3) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

(2)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(3)Juhul, kui eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.

(4)Eelnõud, mille lugemine katkestati, kannab volikogu esimees järgmise istungi päevakorda esimestena.

(5)Eelnõu järgmisel lugemisel või eelnõu lugemise katkestamisel saab eelnõu algataja esitada volikogule sama eelnõu parandatud või täiendatud teksti selle edasiseks menetlemiseks.

(6)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse eelarve s.h lisaeelarve ja valla arengudokumentide menetlemise suhtes niivõrd, kui see pole reguleeritud valla vastavate erikordadega.

(1)Sama õigussuhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina.

(2)Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja ettekanne ja kaasettekanded.

(3)Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

(4)Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälteenamusega ei otsustata teisiti.

(1)Eelnõu algataja võib tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta menetlemise igal etapil enne lõpphääletusele panemist. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.

(2)Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(3)Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu algataja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud.

(4)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul, kui vallavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab vallakantselei vallavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele vallavalitsusele seisukoha saamiseks.

(5)Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb volikogu istungil vastava ettekandega eelnõu algataja või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib volikogu istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.

(1)Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2)Volikogu liige hääletab isiklikult.

(3)Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedeli täitmisega käesoleva määruse §-s 20 sätestatud korras.

(4)Hääletustulemustest teatab istungi juhataja suuliselt ja fikseerib hääletuse lõpu haamrilöögiga.

(5)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(6)Poolthäälte enamuse korral hääletab otsustuse poolt rohkem volikogu liikmeid kui vastu. 2026-06-22 09:50:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sätte sõnastuses Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(7)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt või ei saa eelnõu seaduses ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse täiendav arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui eelnõu ei saa ka kordushääletusel vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust, siis on haldusakti puhul tegemist selle andmisest keeldumisega, määruse puhul korratakse eelnõu arutelu ja hääletamist kas järgmisel või muul istungil. Kui ka siis ei saa määruse eelnõu vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust, on see tagasi lükatud. 2026-06-22 09:50:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "koosseis" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(1)Häälte lugemiseks isikuvalimistel moodustab volikogu avaliku hääletuse teel volikogu liikmetest koosneva 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni.

(2)Häältelugemiskomisjoni ei moodustata volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(3)Häältelugemiskomisjoni moodustamisel esitatakse komisjoni liikmete kandidaadid suuliselt volikogu liikme või liikmete ettepanekul. Hääletuskomisjoni liikmeteks valitavad komisjoni liikmed annavad selleks eelnevalt suulise nõusoleku.

(4)Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse peale kandidaatidelt nõusoleku saamist volikogu liikmete poolthäälte enamusega.

(5)Kui häältelugemiskomisjoni koosseis ei saa hääletamise tulemusena poolthäälteenamust, esitatakse volikogu istungi juhataja ettepanekut arvestades uus kandidaat või uued kandidaadid.

(6)Kui volikogu poolthäälteenamust ei saavutata ka teistkordsel hääletusel, määrab liikmed volikogu esimees.

(1)Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel.

(2)Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks kirjalikult istungil või on nõusolek eelnevalt antud kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Kirjalikult esitatud nõusoleku juures peab sel juhul olema esitatud kandidaadi lühitutvustus ja nägemus valitaval kohal kavandatud tegevuste kohta, kui see on arvestades isikuvalimiste olemust asjakohane.

(3)Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri tagasi võtta igal ajal kuni nimekirja sulgemiseni.

(4)Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5)Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 10 minutit, kirjalike nõusolekutega kandideerijate lühitutvustuse koos esitatud informatsiooniga kannab ette volikogu esimees.

(6)Iga volikogu liige võib kohal olevale kandidaadile esitada kuni kaks küsimust.

(1)Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele.

(2)Salajasel isikuvalimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(3)Kui eelnõu kohaselt tuleb valida mitu isikut, kantakse iga kandidaat eraldi hääletussedelile. Iga kandidaadi üle hääletatakse eraldi ning kandidaat loetakse valituks, kui ta saab rohkem poolthääli kui vastuhääli. Käesolevat sätet ei kohaldata seaduse kohaselt komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegse valimise korral.

(4)Isikuvalimistel kantakse hääletussedelile kandidaadi nimi ja selle taha lahtrid „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui ühele valitavale kohale esitatakse mitu kandidaati või kui viiakse läbi komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegsed valimised, kantakse kõik kandidaadid ühele hääletussedelile ja toimub üks salajane hääletamine.

(1)Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatut, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

(2)Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

(3)Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(4)Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri.

(5)Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“ või „erapooletu“.

(6)Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

(7)Pärast hääletussedeli täitmist murrab volikogu liige hääletussedeli kokku ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(8)Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(9)Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kui ei selgu volikogu liikme tahe.

(10)Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(1)Igal hääletamise tulemusena loetakse valituks kandidaat, kes saab enim poolt hääli.

(2)Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. Isikuvalimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusena.

(3)Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti esitaja ettepanekul antakse protesti kirjalikuks koostamiseks aega kuni 15 minutit.

(4)Protest esitatakse koosoleku juhatajale paberkandjal või e-posti teel. Protest peab olema allkirjastatud selle esitaja poolt ja selles peab olema selgelt väljendatud protesti esitamise põhjendus.

(5)Protesti saamise korral tutvustab istungi juhataja protesti sisu. Protesti rahuldamise otsustab volikogu samal istungil avalikul hääletusel.

(6)Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist.

(1)Umbusaldusmenetluse algatamine volikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 kohaselt.

(2)Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega, milles näidatakse ära umbusaldamise põhjused. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

(3)Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

(4)Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

(5)Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega ja fikseeritakse istungi juhataja haamrilöögiga.

(1)Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada järelepärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta, aktsiaseltsi või osaühingu (edaspidi äriühingu), mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald nõukogu esimehele või sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille liikmeks on vald liikmeõigust teostavale isikule.

(2)Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile või antakse üle avalikult volikogu istungil pärast päevakorrapunktide arutamist istungi juhatajale.

(3)Järelepärimine peab sisaldama järelepärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

(1)Järelepärimisele vastatakse kirjalikult 10 tööpäeva jooksul järelepärimise esitamisest arvates.

(2)Järelepärimisele suulise vastuse saamiseks volikogu istungil peab järelepärija esitama volikogu esimehele kirjaliku taotluse võtta järelepärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda.

(3)Kui volikogu istungil järelepärimisele vastamise hetkel järelepärijat ennast volikogu istungiruumis ei viibi, suulist vastust ei anta ning päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatakse.

(4)Järelepärimisele suulise vastamise korral on järelepärimise esitajal õigus esitada iga järelepärimise küsimuse kohta 2 täpsustavat küsimust.

(5)Valla äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusele või nõukogu esimehele esitatud järelepärimisele vastatakse kirjalikult. Kirjalik vastus järelepärimisele saadetakse vallakantseleile 30 päeva jooksul järelepärimise adressaadile edastamisest arvates. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise järelepärijale.

(6)Järelepärimised, millele ei jõutud vastata, kantakse järgmise volikogu istungi päevakorda.

(1)Pärast päevakorrapunkide käsitlemist toimub informatsiooni edastamine, kus vallavalitsuse ja volikogu liikmed ning teised istungile kutsutud isikud võivad edastada informatsiooni.

(2)Volikogu liikmetel on õigus esitada täpsustavaid küsimusi esitatava teabe kohta.

(1)Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(2)Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

(3)Kui volikogu otsustab istung lõpetada enne päevakorra ammendumist, kantakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimestena.

(1)Volikogu istung protokollitakse. Protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestise. Salvestisi hoitakse ja kasutatakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2)Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.

(3)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(4)Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) taandamised; 5) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud; 6) lühikokkuvõte arutelust ning eriarvamused; 7) hääletamistulemused; 8) vastu võetud otsused ja antud määrused; 9) fikseeritakse volikogu liikme hilisem saabumine ning varasem lahkumine. Lühiajalisi istungi ruumist väljas käimisi kajastatakse protokollis juhul, kui see toimub hääletamise ajal ja sellega muutub hääletamisest osavõtvate volikogu liikmete arv.

(5)Eriarvamuse protokolli kandmiseks peab volikogu liige esitama protokollijale selle täpselt sõnastatult või annab eriarvamuse üle kirjalikult. Kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.

(6)Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

(7)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

(8)Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval istungi toimumisest arvates Saarde valla avalikus dokumendiregistris.

(1)Volikogu alatiste komisjonide koosolekud toimuvad arvestusega, et volikogu istungi päevakorras olevate eelnõude osas oleks komisjoni seisukoht välja selgitatud.

(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolek kutsutakse kokku ka vähemalt poolte komisjoni liikmete ettepanekul.

(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist.

(4)Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.

(5)Komisjoni liige, kes ei saa komisjoni koosolekule kohale tulla, võib kokkuleppel komisjoni koosoleku juhatajaga osaleda komisjoni koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu, kui selleks on olemas tehniline võimekus.

(6)Kaugosalusega ja/või osalise kaugosalusega koosolekul kohaldab koosoleku juhataja volikogu istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega koosoleku läbiviimiseks ega takista koosolekul osalejal tema õiguste teostamist.

(7)Kui komisjoni liikme osavõtt kaugosalusega koosolekust on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib koosoleku juhataja otsustada koosoleku jätkamise nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.

(8)Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolekut protokollib komisjoni esimehe määratud protokollija. Erandjuhtudel ja eelneval kokkuleppel vallavanema või vallasekretäriga võib protokollijana kaasata vallavalitsuse sekretäri. Sekretärile annab vastava korralduse vallavanem või vallasekretär.

(9)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.

(1)Komisjon võtab talle arutamiseks antud eelnõude ja muude küsimuste suhtes seisukohti, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.

(2)Komisjon vaatab läbi kõik tähtaegselt eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Komisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut või arvamust selgitada ning eelnõu algatajal ettepaneku suhtes arvamust avaldada enne selle kohta seisukoha kujundamist. Komisjon võib arutelu tulemusel teha eelnõule ise muudatusettepanekuid.

(3)Komisjoni seisukohad eelnõu muudatusettepanekute kohta ning hääletustulemused fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis. Komisjon koostab muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab kõigi muudatusettepanekute sõnastust, esitajat ning komisjoni seisukohta.

(4)Koosolekul osaleval komisjoni liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokolli kandmist, esitades koosoleku protokollijale täpse eriarvamuse sõnastuse. Eriarvamuse täpse sõnastuse esitamata jätmisel koosoleku ajal ei ole liikmel õigust nõuda eriarvamuse protokolli kandmist.

(5)Pärast eelnõu ja muudatusettepanekute läbiarutamist võtab komisjon seisukoha, kas toetada eelnõu heakskiitmist.

(6)Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid esimees ega liikmed ei ole volikogu liikmetena eelnõu hääletamisel seotud komisjoni seisukohaga. Volikogu komisjoni seisukoha esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht ja põhjendused.

(1)Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht (vajadusel määrates toimumise kohaks virtuaalne keskkond), osavõtjate nimed, taandamised, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, lühikokkuvõte arutelust ja seisukohad, eriarvamused ning hääletamistulemused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest ja kes edastab selle vallakantseleile.

(2)Eriarvamuse protokolli kandmiseks peab volikogu liige esitama protokollijale selle täpselt sõnastatult või annab eriarvamuse üle kirjalikult. Kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.

(3)Protokoll on kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates Saarde valla avalikus dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1)Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone. Revisjonist teatab komisjoni esimees kirjalikult kontrollitavale vähemalt 10 tööpäeva ette.

(2)Teade peab sisaldama kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega.

(3)Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid (va juurdepääsupiiranguga dokumentidest) ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 3) kontrollida materiaalseid väärtusi.

(4)Kontrollimine toimub üldjuhul volikogu poolt kinnitatud tööplaanist lähtuva ülesande/teema alusel.

(5)Volikogu otsusega antud kirjaliku ühekordse kontrollülesande korral peab volikogu otsus sisaldama kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Volikogu otsus tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

(1)Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma revisjonikomisjonile töötingimused ning vajadusel määrama ametniku või töötaja, kes osutab organisatsioonilist abi.

(2)Kontrollitava asutuse vastutavate ametnike või töötajate vastutusalas olevat vara kontrollimisel on kontrollija kohustatud kaasama selle juurde kontrollitava asutuse ametniku või töötaja, kes on kohustatud viibima enda vastutusel oleva vara kontrollimise juures ja neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

(3)Kontroll viiakse läbi kontrollitavas asutuses asutuse tööajal. Kontrollijal ei ole õigust takistada ega segada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

(1)Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(2)Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga.

(1)Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi nimi ja kontrollimises osalenud ametnike ja töötajate nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg.

(2)Revisjoniakt peab sisaldama: 1) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldust; 3) järeldust, millist õigusakti ning kuidas on revisjonikomisjoni arvates rikutud; 4) järeldust, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu; 5) hinnangut tegevuse tulemuslikkuse kohta; 6) hinnangut riigi ja valla õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses.

(3)Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud isikute nimed ja ametikohad.

(1)Kontrollimise tulemuste kohta (revisjoniakti alusel) võtab revisjonikomisjon vastu otsuse.

(2)Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest märgitakse otsuses: 1) kas riigi- ja volikogu õigusakte on järgitud ja nõudeid täidetud; 2) kas vallavara on kasutatud sihipäraselt; 3) seisukoht vallaeelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta; 4) kas tehingud ja majanduslikud tegevused on otstarbekad; 5) seisukoht raamatupidamise ja aruandluse tõepärasuse kohta; 6) ettepanekud tuvastatud puuduste ja leitud vigade kõrvaldamiseks ja edaspidi vältimiseks; 7) vajadusel ettepanekud kehtivate regulatsioonide muutmiseks ja täiendamiseks ning uute regulatsioonide kehtestamiseks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.