(1)Määrus kehtestab elektromagnetvälju iseloomustavate füüsikaliste suuruste (edaspidi väljasuurused) hindamise korra ja piirväärtused elu- ja puhkealadel, elamutes, lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades, kus inimene võib viibida (edaspidi elukeskkond).
(2)Määrus käsitleb väljasuuruste piirväärtusi mitteioniseeriva kiirguse spektrivahemikus 0 Hz kuni 300 GHz.
(3)Määrusega kehtestatud väljasuuruste piirväärtused on aluseks elektromagnetväljatasemete (edaspidi väljatase) ja ohutuskriteeriumide hindamisel elukeskkonnas.
(4)Määrusega kehtestatakse piirväärtused järgmistele väljasuurustele: 1) elektrivälja tugevus (E); 2) magnetväljatugevus (H) või magnetvootihedus (B); 3) võimsustihedus (S).
(5)Piirväärtus on maksimaalselt lubatud väljatase elukeskkonnas.
Määruse eesmärk on vähendada tehiselektromagnetväljade toimest tuleneda võivaid terviseriske elukeskkonnas.
Ohutsoon on ala kiirgusallika ümbruses, kus summaarne väljatase ületab määrusega kehtestatud piirväärtusi. Ohutsooni piiriks loetakse kaugust kiirgusallikast, millest väljaspool summaarne väljatase vastab kehtestatud piirväärtustele.
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elukeskkonnas on kehtestatud määruse lisas.
(1)Mitteioniseerivat kiirgust, sealhulgas mitmesageduslikke või mitme kiirgusallikaga väljatasemeid, arvutatakse, modelleeritakse või mõõdetakse ning hinnatakse elukeskkonnas piirväärtuste suhtes vastavalt ICNIRP, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) või muu rahvusvaheliselt tunnustatud pädeva asutuse asjakohastele soovitustele.
(2)Arvutatud, modelleeritud või mõõdetud summaarsed väljatasemed elukeskkonnas ei tohi ületada lisa punktis 2 nimetatud piirväärtuseid.
(3)Väljatasemete hindamiseks vajalike mõõtmiste teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.
(4)Väljatasemete määramiseks rakendatavad mõõtevahendid, mõõte- ja arvutusmeetodid, samuti personali oskused peavad vastama aja- ja asjakohastele soovitustele, standarditele või muudele samaväärsetele dokumentidele. Hindamise aluseks olevaid väljasuurusi tuleb mõõta jälgitavalt kalibreeritud mõõteriistadega.
(5)Määruse nõuetele vastava väljataseme ulatuse ja terviseohutuse hindamiseks tuleb määrata kiirgusallika ohutsoon järgmistel tingimustel: 1) ohutsoon tuleb määrata enne kiirgusallika paigaldamist või paigaldamistingimuste muutmist kõigi elektromagnetvälja allikate ümbruses, millel on vastavalt elektroonilise side seadusele raadioseadmete paigaldamise tingimuste Terviseametiga kooskõlastamise kohustus või muudel terviseohutuse hindamiseks vajalikel juhtudel; 2) kiirgusallika ohutsooni ulatuse hindamine ja määramine arvutuste, modelleerimise või mõõtmiste teel toimub vastavalt asjakohastele ITU või muu rahvusvaheliselt tunnustatud pädeva asutuse soovitustele.
(6)Kõrvaliste isikute pääs kiirgusallika ohutsooni või viibimine seal peab olema piisavalt ja asjakohaselt tõkestatud vastava juurdepääsupiirangu ja ohumärgistusega.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud kiirgusallikate suhtes rakendatakse § 5 lõiget 6 alates 1. jaanuarist 2029. a.
(2)Alates käesoleva määruse jõustumisest paigaldatavate kiirgusallikate suhtes rakendatakse § 5 lõiget 6 alates 1. jaanuarist 2026. a.