Raasiku valla sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord

(1)Määrusega kehtestatakse Raasiku valla eelarvest, riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest ja annetustest vallale sotsiaalhoolekandelise abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning Raasiku vallas osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamise kord.

(2)Määrust kohaldatakse koos valdkonna seaduste ja muude õigusaktidega.

(3)Käesolev määrus kehtib isiku suhtes, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Raasiku valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on: 1) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Raasiku vallaeelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus (edaspidi toetus); 2) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Raasiku valla osutatav või korraldatav sotsiaalteenus (edaspidi teenus).

(1)Sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaitseseaduses kohalikule omavalitsusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmine volitatakse vallavalitsusele.

(2)Vallavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine.

(1)Raasiku vallas osutatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest, vallaeelarvest ja annetustest.

(2)Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võib teenuse eest võtta isikult tasu. Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Kaalutlusotsusega võib vabastada isiku täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(3)Teenuse osutamise eest võetava tasu tasub teenuse saaja või muu isik vallavalitsuse poolt esitatava arve alusel.

(4)Universaaltoetuste määrad kehtestab vallavolikogu, mis vaatab kehtestatud määrad vähemalt üks kord aastas üle ja vajadusel kehtestab uued määrad.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata toetuste määrad ning teenuste hinnad kehtestab määrusega vallavalitsus, mis vaatab kehtestatud toetuste määrad ja teenuste hinnad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued toetuste määrad ja teenuste hinnad.

(1)Õigustatud isik: 1) isik, kes on Eesti rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik; 2) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata; 3) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Raasiku vallas. Võimalusel osutatakse abi kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

(2)Perekonna moodustavad kaks või enam koos elavat inimest, kes on üksteisele kas abikaasad, (vabaabielu) partnerid, vanemad või lapsed. Üksi elavad inimesed omaette perekonda ei moodusta.põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Raasiku vallas. Võimalusel osutatakse abi kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

(3)Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed. Leibkond võib koosneda ka ainult ühest inimesest.

(4)Üksikvanema laps on laps, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes on alla 19- aastane.

(5)Üksikvanem on isik, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmete puudub kanne isa kohta ja kellel on õigus riiklikult üksikvanema lapse toetusele või kelle lapse teine vanem on surnud, samuti need lapsevanemad, kes tõendavad vastavate andmete ja dokumentidega, et kasvatavad last teisest vanemast lahkumineku tõttu üksinda (elatisraha või ainuhooldusõigus).

(6)Suurpere – perekond, kus on vähemalt neli kuni 18 a (k.a) last.

(7)Vähekindlustatud isik või perekond (leibkond) on isik või perekond (leibkond), kelle ühe kuu sissetulek esimese pereliikme kohta jääb alla kahe ja poole (2,5) kordse riikliku toimetulekupiiri. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 80% pere esimese liikme sissetuleku piirist.

(8)Perekonna (leibkonna, üksikvanema) sissetulek – rahalise või mitterahalise hüvitise määramisel arvestatakse hüvitise saaja ja tema perekonnaliikmete (leibkonna liikmete) netosissetulekuid ning perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud toetusi.

(1)Hüvitise taotlus esitatakse suuliselt või kirjalikult vallavalitsusele. Suuliselt esitatud avaldus protokollitakse vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule. Kirjaliku taotluse saab esitada ka Raasiku valla iseteeninduskeskkonnas.

(2)Hüvitise taotluse esitab isik enda kohta ise või tema seadusliku või volitatud esindaja.

(3)Hüvitise taotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, mis on vajalikud hüvitise määramise otsustamisel sh päringute tegemiseks vastavatesse andmekogudesse ja infosüsteemidesse.

(4)Vallavalitsuse vastav teenistuja selgitab abivajadusest teada saamisel välja hüvitise vajaduse ja ulatuse ning vajadusel abistab isikut hüvitise saamiseks vajalike toimingute tegemisel.

(5)Hüvitise taotlemisel tuleb kirjeldada abivajadust ja esitada vajalikud andmed, dokumendid ja tõendid abivajaduse hindamiseks.

(6)Vallavalitsuse vastav teenistuja nõustab ja vajaduse korral abistab taotlejat taotluse esitamisel.

Hüvitise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui: 1) taotleja ei esita kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud abi saamise õiguse või muu olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmeid kolmandate isikute kohta või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata; 2) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada või kontrollida (taotleja eianna nõusolekut isikuandmete töötlemiseks); 3) isik keeldub abist, eelkõige kui abi on taotlenud isiku eest teine isik; 4) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata; 5) taotluse lahendamine ei kuulu vallavalitsuse pädevusse.

(1)Hüvitise andmise eelduseks on abivajaduse hindamine, mille viib läbi vallavalitsuse vastav teenistuja.

(2)Abivajaduse hindamisel arvestatakse taotleja konkreetseid vajadusi ning vajadusel taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ja püsikulusid.

(3)Abivajaduse hindaja lähtub hindamisvahendi olemasolul hindamisvahendist, taotleja taotluses esitatud ja klienditöö käigus kogutud teabest. Hindaja võib: 1) viia läbi kodukülastuse taotleja tavapärases keskkonnas toimetuleku väljaselgitamiseks; 2) kohustada taotlejat esitama vabas vormis selgitusi enda toimetuleku kohta; 3) kohustada taotlejat esitama andmeid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, raha jm vara); 4) kohustada taotlejat esitama andmeid kolmandate isikute (ülalpidajad, muu tugivõrgustik) kohta; 5) kohustada taotlejat esitama enda kohta muude hüvitisi andvate asutuste või isikute koostatud toimetulekut, arengut või terviseseisundit või muid abivajaduse hindamist abistavaid dokumente; 6) kaasata hindamisse asjaomaseid spetsialiste; 7) põhjendatud vajaduse korral teha päringuid andmete saamiseks läbi Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi: STAR infosüsteem) ning muudesse infosüsteemidesse ja andmekogudesse.

(4)Abivajadust hinnatakse vajadusel isiku viibimiskohas või videosilla kaudu.

(5)Abivajadus hinnatakse ümber juhul, kui võrreldes viimase hindamisega on olukord muutunud määral, mis võib mõjutada vajalikke teenuseid või muuta nende mahtu. Abivajaduse ümberhindamise võib algatada teenust saama õigustatud isik, vallavalitsuse teenistuja või teenuse osutaja.

(6)Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning toimuvad perioodilised vahehindamised.

(1)Abivajaduse tuvastamisel teeb vallavalitsuse vastav teenistuja otsuse isikule hüvitise andmise kohta, hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Otsus tehakse, kui isik on andnud nõusoleku hüvitise saamiseks.

(2)Teenuse andmise otsuses kajastatakse: 1) teenused, mida isikule antakse; 2) toimingud, milles isik abi vajab või tegevused, milles isik vajab juhendamist ja suunamist; 3) teenuste eest tasumise kord; 4) vajadusel teenuse saaja kohustused; 5) muud olulised teenuse osutamisega seotud asjaolud.

(3)Toetuse andmise otsuses kajastatakse: 1) antava toetuse suurus, periood ja vajadusel põhjendused toetuse suuruse kujunemise kohta; 2) vajadusel toetuse saaja kohustused; 3) muud olulised toetuse saamisega seotud asjaolud.

(4)Hüvitise andmise otsuse teeb taotlust menetlenud teenistuja isikule teatavaks ja edastab selle vajadusel teenuseosutajale viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

(5)Sõltuvalt abivajadusest või hüvitise iseloomust võib hüvitise andmise otsustada isiku taotluseta.

(1)Hüvitise andmisest keeldumise otsustab vallavalitsuse vastav teenistuja.

(2)Hüvitise andmisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isik ei vasta abi saamise tingimustele; 2) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagadatema või perekonna toimetulek; 4) isiku abivajaduse katab muu juba saadav toetus või teenus; 5) soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega; 6) rahalise toetuse taotleja on vallale võlgu.

(3)Hüvitise andmisest keeldumise otsuses kajastatakse: 1) hüvitis, mida taotleti; 2) põhjus, miks hüvitise andmisest keeldutakse; 3) otsuse vaidlustamise kord.

(4)Hüvitise andmisest keeldumise otsus teeb isikule teatavaks vallvalitsuse vastav teenistuja viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Hüvitise määramise keeldumisest esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja abivajaduse hindamise tulemustest.

Hüvitise andmise lõpetamise otsuse teeb vajadusel vallavalitsuse vastav teenistuja seaduses sätestatud juhul.

Hüvitise andmine, hüvitise andmisest keeldumine ja hüvitise andmise lõpetamine dokumenteeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.

Hüvitise andmise, hüvitise andmisest keeldumise ja hüvitise andmise lõpetamise otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Raasiku Vallavalitsusele.

(1)Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2)Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

(3)Asendushooldusteenust osutatakse: 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul; 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva; 3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

(4)Asendushooldusteenusele õigustatud isik on laps kuni 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud.

(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagatakse talle asendushooldusteenuse: 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni või; 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(6)Asendushooldusteenuse tagatakse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

(7)Asendushooldusteenust rahastatakse Raasiku valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Raasiku vald või asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

(1)Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2)Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

(3)Õigus järelhooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4516 märgitud täisealisel isikul.

(4)Järelhooldusteenust rahastatakse Raasiku valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

(1)Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama ning vajadusel nõustamine, juhendamine ja tugiteenuste osutamine, et tagada isiku või perekonna võimalikult iseseisev toimetulek. Eluruumi tagamise teenus seisneb sotsiaaleluruumi kasutada andmises või sotsiaalmajutusteenuse osutamises.

(2)Sotsiaaleluruumi kasutada andmisel seisneb eluruumi kasutamise tasu üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte (välja arvatud ahiküttega eluruumi puhul), elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) tasumises.

(3)Sotsiaalmajutusteenust üksikisikule võib osutada eluruumi osa kasutusse andmisega.

(4)Sotsiaalmajutusteenust perekonnale osutatakse eraldiseisva eluruumi perekonna kasutusse andmisega. Sotsiaalmajutusteenuse tasu perekonnale seisneb eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte, elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) tasumises.

(5)Eluruumi tagamise teenust saab taotleda isik või leibkond või perekond, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald.

(6)Eluruumi tagamise teenust määratakse korraga kuni üheks aastaks.

(7)Eluruumi tagamise teenus on teenuse saajale tasuline.

(8)Käesoleva paragrahvi kohasele eluruumi tagamise teenusele ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut.

(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2)Isikliku abistaja teenus on teenuse saajale osaliselt tasuline vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenus seisneb koduabiteenuses või isikuabiteenuses.

(2)Koduabiteenus seisneb täisealise isiku abistamist ja juhendamist järgmistes valdkondades: 1) sisseostude tegemine ja koju toomine; 2) avalike teenuste kasutamine ja asjaajamine; 3) eluruumi kütmiseks vajaliku küttematerjali tellimine ja kütmine; 4) eluruumi turvalisuse jälgimine ja ohutu elukeskkonna tagamine; 5) eluruumi korrastamine Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning teenuse saaja ja osutaja kokkulepitud ulatuses; 6) muude koduabi toimingute tegemine, mis toetavad teenuse saaja iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.

(3)Isikuabiteenus sisaldab teenuse saaja abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel ja nõuab abivajajaga füüsilist kontakti. Isikuabiteenus hõlmab teenuse saaja abistamist ja juhendamist järgmistes valdkondades: 1) isiklik hügieen, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamine; 2) toitumine; 3) riietumine ja enese korrastamine; 4) voodipesu vahetamine ja pesupesemine; 5) ravimite manustamine ja terviseseisundi jälgimine vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) tugivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemine.

(4)Koduteenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Lapsehoiuteenuse osutaja tagab lapsehoiuteenuse ajal lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(2)Lapsehoiuteenust osutatakse lapsele alates 1,5 eluaastast kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

(3)Lapsehoiuteenust osutatakse lapsele, kelle mõlemad vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald ja kes elab Raasiku vallas.

(4)Lapsehoiuteenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Väljaspool kodu osutatava päevahoiuteenust osutatakse täisealisele isikule, kes vajab ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.

(2)Ajutiselt võivad päevahoiuteenust vajada täisealine isik, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist (kroonilised haigused, mida iseloomustavad ägenemise ja remissiooni perioodid) või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda tal kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud kindla perioodi jooksul päevasel ajal oma lähedast hooldada haiguse või töö tõttu või vajadusel puhata hoolduskoormusest.

(3)Päevahoiuteenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Väljaspool isiku kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.

(2)Väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus on tasuline. Teenuse tasu määrab teenuse osutaja.

(3)Vallavalitsus võib kehtestada sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 2 nimetatud kuludele piirmäära.

(4)Üldhooldusteenuse saajale annab vallavalitsus toetust teenuse eest tasumiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud piirmäära arvestades.

(5)Kui teenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised käesoleva paragrahvi lõikes 1 välja toodud kulude eest tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.

(6)Teenuse rahastamisel tuleb arvestada ka, et teenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda vastavalt vajadusele kuni 10% igakuisest sissetulekust.

(1)Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk lapsele on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega lapsel, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2)Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kuni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

(3)Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kelle mõlemad vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald ja kes elab Raasiku vallas.

(4)Sotsiaaltransporditeenus lapsele määratakse õppeasutusse sõitmiseks õppeaastaks ja vajadusel täiendavalt avaliku teenuse kasutamiseks (näiteks sõiduks raviasutusse või rehabilitatsiooniteenusele).

(5)Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2)Sotsiaaltransporditeenus on käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suurus vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(3)Vallavalitsus kehtestab määrusega sotsiaaltransporditeenuse hinnakirja, milles sätestatakse järgmised hinnad: 1) vallasisene sõidukorra maksumus (ainult ühes suunas või edasi-tagasi); 2) väljaspool valda sõidukilomeetri maksumus; 3) ootetunni maksumus.

(4)Juhul kui sihtkohas puudub tasuta parkimise võimalus, siis tasub teenuse saaja parkimistasu tasulise parkimise alas vastavalt tasulise parkimise korraldaja hinnakirjale.

(5)Teenuse pakkujal on õigus teenuse saajate sõite ühildada selliselt, et kuni üks tund varasemat kohale jõudmise aega ja/või hilisemat tagasisõiduaega võrreldes teenuse saaja poolt soovituga. Sõidu marsruut võib pikeneda seoses teiste teenuse saajate teenindamisega. Sellisel juhul jagatakse proportsionaalselt sotsiaaltransporditeenuse kulud teenuse saajate vahel.

(6)Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

(2)Tugiisikuteenust osutatakse reeglina lapsele alates 3. eluaastast kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.

(3)Tugiisikuteenust osutatakse lapsele, kelle mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald ja kes elab Raasiku vallas.

(4)Lapsele tugiisikuteenuse osutaja isiku otsustab vallavalitsuse teenistuja.

(5)Tugiisikuteenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2)Tugiisikuteenuse osutaja isiku otsustab vallavalitsuse teenistuja.

(3)Tugiisikuteenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Turvakoduteenuse eesmärk on tagada lapsele ja täiskasvanud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ja teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine ja arendamine.

(2)Turvakoduteenus on abivajavale isikule tasuta.

(1)Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on abi andmine isikule, kes vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2)Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kes on hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega või kellel on omal erivajadus, mis raskendab hooldaja ülesannete täitmist.

(3)Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(4)Hooldaja isiku otsustab vallavalitsuse teenistuja.

(5)Hoolduse seadmisel määratakse hooldajale hooldajatoetus hoolduse seadmisele järgnevast kalendrikuust vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 5 kinnitatud piirmäärale kuni kaheks aastaks.

(6)Hooldajatoetust makstakse hooldajale.

(1)Suurenenud hooldus- ja abivajadusega lapse hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada suurenenud hooldus- ja abivajadusega erivajadusega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada kohustatud isikule suurenenud hooldusvajadusega erivajadusega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

(2)Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase suurenenud hooldusvajadusega erivajadusega lapse hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada erivajadusega lapse hooldamise tõttu.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib kuni 18-aastase suurenenud hooldusvajadusega erivajadusega lapse hooldamise ajal ajutiselt töötada tööturumeetmete seaduse ette nähtud tingimustel ja korras.

(4)Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas hoolduse seadmisele järgnevast kalendrikuust vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 5 kinnitatud piirmäärale kuni kaheks aastaks taotluse esitamisele järgnevast kalendrikuust.

(5)Hooldajatoetust ei määrata kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(6)Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab suurenenud hooldusvajadusega erivajadusega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust suurenenud hooldusvajadusega erivajadusega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

(1)Vaimse tervise teenuse eesmärk on nõustamise kaudu toetada isiku psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.

(2)Olenevalt teenuse saaja vajadustest osutatakse järgmisi vaimse tervise teenuseid: 1) psühholoogiline nõustamine; 2) leinanõustamine; 3) hingehoidlik nõustamine; 4) psühhosotsiaalne nõustamine; 5) kriisiabi; 6) pereteraapia; 7) kogemusnõustamine; 8) loovteraapia; 9) grupiteraapia; 10) vajadusel muud vaimset tervist toetav teenus.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuse osutaja otsustab vallavalitsuse teenistuja.

(4)Vaimse tervise teenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Vanemluse toetamise teenuse eesmärk on last kasvatavas peres vanemluse toetamine, suunamine, jõustamine ja juhendamine last arvestava ning arendava kasvukeskkonna kujundamisel. Lähtudes lapsest ja tema vajadustest suunatakse lapsega pere elu nii, et suureneks lapsevanema iseseisvalt toimetulemise oskused.

(2)Vanemluse toetamise teenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2)Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse isikule võimalus viibida öisel ajal teenuse osutaja ööbimiseks ettenähtud ruumides ja päevasel ajal teenuse osutaja päevakeskuse ruumides.

(3)Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuta.

(1)Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlge asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes.

(2)Viipekeele tõlketeenus on teenuse saajale osaliselt tasuline käesoleva määruse § 4 lõikele 5. Teenuse tasu omaosaluse suuruse vähendamine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2)Võlanõustamisteenusel koostatakse isikule tegevuskava ja teenuse maht sõltub tegevuskavast.

(3)Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

(1)Vältimatu sotsiaalabi andmise eesmärk on elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja ajutise majutuse pakkumine.

(2)Vältimatu sotsiaalabina käsitletakse ka kriisinõustamist.

(3)Vältimatu sotsiaalabi on teenuse saajale tasuta.

(1)Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

(2)Toetust võib taotleda lapse sünni puhul sünni kande alusel tingimusel, et võrdset hooldusõigust omavad vanemad või lapse ainuhooldusõigust omav vanem või lapse eestkostja on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik(-ud) vähemalt eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

(3)Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem kolme kuu jooksul pärast lapse sündi käesoleva määruse § 6 sätestatud korras taotluse.

(4)Sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. Mitmike sünni puhul makstakse toetust igale lapsele.

(5)Vallavalitsusel on õigus põhjendatud juhtudel teha sünnitoetuse maksmises erisusi.

(1)Esimesse klassi mineva lapse toetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

(2)Toetuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada käesoleva määruse § 6 sätestatud korras kirjalik taotlus ja koolitõend (koolitõend vajalik väljaspool Raasiku valda õppijatel) hiljemalt 30. septembriks ja toetus makstakse välja taotleja arvelduskontole hiljemalt 31. oktoobriks.

(3)Toetust võib taotleda lapse 1. klassi minemise puhul tingimusel, et laps ja võrdset hooldusõigust omavad vanemad või üksikvanem või lapse ainuhooldusõigust omav vanem või lapse eestkostja on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik(-ud) vähemalt eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Üksikvanemale makstakse toetus täismääras. Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

(1)Matusetoetuse saamiseks esitab surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isik kirjaliku taotluse.

(2)Kui matusetoetuse taotleja on muu isik, siis tuleb taotlusse märkida seos surnuga. Sellisel juhul on vallavalitsusel õigus nõuda matuse korraldamise kulude kohta tõendeid (nt matusebüroo esitatud arve). Taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et katab matuse korraldamise kulud.

(3)Toetust makstakse selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Raasiku vallas.

(4)Toetust võib taotleda kolme kuu jooksul alates surma registreerimisest.

(5)Matusetoetus makstakse isiku surma päeval kehtinud matusetoetuse määras.

(1)Hooldusperetoetuse eesmärk on hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katmine.

(2)Toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hoolduspere vanemale, kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere lepingu.

(3)Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Raasiku vallas.

(4)Kui hooldusperes viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on toetuse määrast suuremad, võib vallavalitsuse otsusega suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.

(5)Toetust makstakse igakuiselt hoolduspere lepingu kehtivuse ajal, määratud toetus kantakse taotluses näidatud arvelduskontole.

(1)Rongisõidu sõiduhüvitist on õigus saada 7–19-aastast õpilasel, kelle elukoht ja kelle mõlema vanema või üksikvanema elukoht on soodustuse saamise perioodile eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga ja jooksva aasta 30. juuni seisuga rahvastikuregistri andmetel Raasiku vald tingimusel, et Raasiku valla ja rongiliine teenindava ettevõtte vahel on kehtiv leping.

(2)Informatsioon lepingu ja soodustuse kehtivuse perioodi kohta avaldatakse Raasiku valla veebilehel.

(1)Tähtpäevatoetuse eesmärk on tähtpäevadel meeles pidada ja tähelepanu pöörata konkreetsetele elanikkonna huvigruppidele tagamaks nende parem toimetulek. Tähtpäevatoetus jaguneb jõulutoetuseks ning eakate sünnipäevatoetuseks.

(2)Jõulutoetust makstakse avalduse alusel rahvastikuregistri andmetel Raasiku vallas elavatele: 1) kolme- ja enamalapselistele peredele; 2) puudega laste peredele. Kui kolme- ja enamalapselises peres kasvab vähemalt üks laps, kellele on määratud puue, makstakse toetust kahekordses määras; 3) eestkoste- ja hooldusperedele.

(3)Avaldusi jõulutoetuse saamiseks esitatakse ajavahemikul 01. novembrist kuni 30. novembrini.

(4)Eakate sünnipäevatoetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel isikule tema sünnipäeval 75, 80, 85, 90 ja 95 aastaseks saamisel. Alates 100-aastaseks saamisest makstakse toetust kahekordses määras igal aastal.

(5)Eakate sünnipäevatoetuse saamiseks avaldust ei esitata, toetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel.

(1)Vajaduspõhise toetuse määramisel juhindutakse toimetulekutoetuse kohta käivatest sotsiaalhoolekande seaduse sätetest arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.

(2)Vajaduspõhist toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal või leibkonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on kehtestatud kahe ja poole kordne (2,5) toimetulekupiir või väiksem vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 7. Perekonna iga teise ja järgmise liikme kohta arvestatakse vastavaks piiriks samuti kehtestatud toimetulekupiir.

(3)Eluruumi kohandamise toetuse ja tervisetoetuse saamiseks eeldatakse omaosaluse olemasolu ning selles ulatuses taotleja sääste ei loeta varaks, mis välistab toetuse saamise.

(1)Eluruumi kohandamise toetuse eesmärk on rahaliselt osaliselt toetada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul eluruumi või sellele juurdepääsu ümberehitamist või kohandamist, mis soodustab isiku iseseisvat toimetulekut või leevendab või kõrvaldab puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel.

(2)Toetust määratakse ehitustöödeks, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele ja soodustavad puudega isiku iseseisvat toimetulekut, leevendavad või kõrvaldavad puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel (edaspidi kohandamine).

(3)Toetust määratakse eluruumi või selle juurdepääsu kohandamiseks, mida taotleja kasutab alaliseks elamiseks ja mis on toetuse taotleja või temaga samas eluruumis elava perekonnaliikme omandis (edaspidi eluruum).

(4)Toetust määratakse liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega inimesele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Raasiku vald vähemalt eelneva aasta 31. detsembri seisuga ning kohandatav eluruum, milleks toetust taotletakse, asub Raasiku vallas.

(5)Ühel isikul on võimalik kohandamiseks toetust saada üks kord kolme kalendriaasta jooksul.

(6)Toetuse suurus on maksimaalselt 85 protsenti kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem vallavalitsuse poolt eelarveaastaks määratud piirmääras.

(7)Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja üksi elava taotleja või temaga koos elava perekonna sissetulekuid.

(1)Eluruumi kohandamise toetuse taotluses esitatakse taotleja ja eluruumi andmed, kohanduse kirjeldus, taotletav summa.

(2)Taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid: 1) toetuse taotluse põhjenduse kirjeldus; 2) kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt.

(3)Vallavalitsuse teenistuja hindab kodukülastuse, vestluse ja esitatud andmete alusel kohandamise põhjendatust.

(4)Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(5)Vallavalitsuse teenistujal on õigus nõuda lisadokumente, sealhulgas täiendavate hinnapakkumiste esitamist, külastada kohandamist vajavat eluruumi ning teha ettepanekuid säästlikumate lahenduste kasutamiseks. Andmete esitamisest keeldumisel, ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(6)Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse § 47 sätestatud korras. Juhul, kui kohandustööd toimuvad hoone üldkasutatavates ruumides, peab taotleja esitama korteriühistu või kaasomanike nõusoleku.

(7)Eluruumi kohandamise toetus makstakse välja kohandamise teinud töövõtjale või taotlejale pärast tööde valmimist.

(1)Erakorralise toetuse eesmärk on isiku või tema perekonnaliikme õnnetusjuhtumist, tulekahjust, vargusest, haigestumisest, lähedase kaotusest või muust erakorralisest sündmusest tingitud erakorralise rahalise väljamineku leevendamine.

(2)Erakorraline toetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Raasiku vald ja kes elab Raasiku vallas.

(3)Erakorralise toetuse taotluse saab esitada reeglina ühe kuu vältel pärast erakorralise sündmusega seotud kulu tekkimist.

(4)Erakorralise toetuse suurus otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Tervisetoetuse eesmärk on aidata isikul osta või üürida abivahend, osta retseptiravimeid, käia raviasutuses raviteenusel, tasuda raviteenuse eest või tasuda muu tervisega seotud teenuse või asja eest.

(2)Tervisetoetuse võib määrata: 1) lastele ja puuduva töövõimega isikutele prillide ostmiseks - toetuse suuruseks on kuni 100% prilliklaaside ostu summast; 2) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks (v.a hambaproteesid) - toetuse suurus on kuni 50% isiku kanda jäävast vahendi maksumusest; 3) raviprotseduuridel osalemiseks - toetust makstakse taastusravi protseduuride omaosaluse osaliseks katmiseks arsti ettekirjutuse alusel, hooldusravil viibimise kulude katteks ning rehabilitatsiooniplaanist tulenevate raviprotseduuride hüvitamiseks. Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Visiiditasud ei kuulu hüvitamisele. 4) ravikindlustuseta isiku ravikulude hüvitamiseks – toetust makstakse halvenenud tervise ja tööturul vähese konkurentsivõimega isikute töövõime hindamise taotlemise esmaste uuringute kulude katteks.

(3)Tervisetoetus makstakse välja arve alusel teenuse pakkujale või taotlejale pärast kulutuste kandmist. Tervisetoetuse maksmine otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8 kuid mitte rohkem kui kaks korda kalendriaastas.

(1)Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

(2)Igapäevaelu toetamise teenuse teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise piirmäär määratakse juhtumipõhiselt iga teenuse saaja kohta eraldi juhindudes toimetulekutoetuse määramise eluruumide alaliste kulude piirmääradest ning asjaolust, kas teenusesaaja kasutab teenuseosutaja valduses või omandis olevat ruumi üksi või mitmekesi.

(1)Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust makstakse ühekordse või perioodilise maksena ajutise raske majandusliku olukorra puhul ning see on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

(2)Toetust saab taotleda: 1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks; 2) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus, huviharidus ja -tegevus jms); 3) lapse kohatasu ja toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses käivale lapsele; 4) muude kulutuste katmiseks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktis 2 taotluse võib esitada lisaks lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale haridusasutus.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktis 3 toetus määratakse kuueks kuuks taotlemisele järgnevast kalendrikuust. Toetuse suurus otsustatakse juhtumipõhiselt juhindudes käesoleva määruse § 8.

(1)Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(2)Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.

Raasiku Vallavolikogu 14.01.2020. a määruse nr 2 „Raasiku valla omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide üürile andmise ja kasutamise korra“ § 1 p 5, § 2 lg 6 tunnistatakse kehtetuks.

Raasiku Vallavalikogu 13.10.2020 määruse nr 18 „Raasiku valla sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine“ § 1 punkt 5 ja punktid 7-11 tunnistatakse kehtetuks.

Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavalikogu 12.01.2021. a määruse nr 2 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel“.

Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavalikogu 11.09.2018. a määruse nr 16 „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord Raasiku vallas“.

Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 08.09.2020. a määruse nr 15 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Raasiku vallas“.

Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.