(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 20 protsenti eraldatakse avaliku sektori asutusele, milles doktorandi juhendaja või kaasjuhendaja töötab, proportsionaalselt Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arvuga vastava kalendriaasta kohta.
(2) Avaliku sektori asutuse puhul, milles kaasjuhendaja töötab, arvestatakse kaitstud doktoritööd teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse kaitstud doktoritöö kaasjuhendamist, välja arvatud ülikoolidevahelist kaasjuhendamist, juhul, kui: 1) doktorant on töötanud vastavastöötas kaasjuhendajaga samas asutuses mitte vähem kuivähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, doktorandi töökoormus oli keskmiselt vähemalt 0,5 koormusega ning tema töö on olnudoli seotud doktoritööga ja 2) kaasjuhendaja töökoormus asutuses kogu juhendamise perioodil oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 40 protsenti eraldatakse avaliku sektori asutusele proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning avaliku sektori asutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega, mille maht on vähemalt 3000 eurot lepingu kohta, välja arvatud punktides 1 ja 2 nimetatud tulude puhul, arvestades: 1) tulu immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest litsentsi- või võõrandamislepingu alusel, välja arvatud punktis 2 nimetatud tulu sordikaitse õiguse andmisest kasutamiseks litsentsilepingu alusel, koefitsiendiga 5; 2) tulu, mis saadakse sordikaitse õiguse andmisest kasutamiseks litsentsilepingu alusel, koefitsiendiga 2; 3) tulu nii kodu- kui ka välismaiste äriühingute, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ §-s 2 nimetatud haiglad, rahastatud projektide ja tellimustööde eest, mille sisu on teadus- ja arendustegevus, koefitsiendiga 2; 4) tulu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning punktis 3 nimetatud haiglate rahastatud tellimustööde eest, mille sisu on teadus- ja arendustegevus, koefitsiendiga 1; 5) tulu riigieelarvelistest konkurentsipõhistest teadus- ja arendustegevuse meetmetest, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi või tema valitsemisalas oleva rakendusüksuse välja antudeelarves kajastuvad projektipõhised toetused, ja strateegiliste uuringute programmi toetustest, koefitsiendiga 1; 6) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest välisvahenditest teadus- ja arendustegevuseks, koefitsiendiga 1.
(2) Tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille teadus- ja arendusasutusavaliku sektori asutus
(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõikes 8 nimetatud tegevustoetuse kogumahust rahvusteaduste toetamiseks eraldatava osa suuruse kehtestab igal aastal teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Toetust rahvusteaduste arendamiseks eraldatakse avaliku sektori asutusele, kes on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas positiivselt evalveeritud ning tegutseb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõikes 9 nimetatud valdkondades.
(3) Lõikes 2 nimetatud asutustele eraldatakse rahvusteaduste arendamiseks ette nähtud toetusest 70 protsenti rahvusteaduste baasrahastuseks ja 30 protsenti rahvusteaduste tulemusrahastuseks.
(4) Rahvusteaduste baasrahastamisel leitakse iga lõikes 2 nimetatud asutuse osakaal, arvestades asutusele rahvusteaduste arendamiseks ettenähtud toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud toetuse kogumahtu ja samal perioodil rahvusteaduste arendamiseks eraldatud toetust.
(5) LõikesKui lõikes 2 nimetatud asutuse puhul, kellele ei ole tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud kolmel aastal jääb lõike 4 alusel arvutatud rahvusteaduste arendamiseks ettenähtud toetust eraldatudbaasosa maht alla 50 000 euro, arvestatakse asutuse rahvusteaduste baasosaks 50 000 eurot.
(6) Rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse tulemusosa jagatakse lõikes 2 nimetatud asutuste vahel proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse tulemusnäitajatega rahvusteaduste valdkondades järgmiselt: 1) eesti keeles avaldatud monograafiad, koefitsiendiga 5; 2) rahvusteadustega seotud spetsiifilised teadusväljaanded, sealhulgas sõnaraamatud, andmebaasid, tekstikriitilised väljaanded, koefitsiendiga 3; 3) eestikeelsed teadusartiklid eelretsenseeritavates teadusajakirjades ja kogumikes, koefitsiendiga 1.
(7) Juhul, kui rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse määramise aluseks võetakse lõike 6 punktides 1 ja 3 nimetatud publikatsioonid, ei arvestata toetuse määramisel § 3 punktides 1–5 nimetatud publikatsioone.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 35 protsenti eraldatakse äriühinguna tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele (edaspidi äriühingust asutus) proportsionaalselt nende osalusel valminud avalikult kättesaadavate teadustöö tulemustega järgmiselt: 1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus, välja arvatud kogumikud, koefitsiendiga 2; 1¹) teadusartikkel, mis on avaldatud punktis 1 nimetatud andmebaasides kajastatud eelretsenseeritud kogumikus, sealhulgas konverentsikogumikus, koefitsiendiga 1; 2) registreeritud patenditaotlus ja Eesti siseriiklik patent koefitsiendiga 1 ning välisriigi patent koefitsiendiga 3.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 35 protsenti eraldatakse äriühingust asutusele proportsionaalselt kaitstud doktori- ja magistritööde arvuga järgmiselt: 1) Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arv, juhul kui doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja töötab äriühingust asutuses ningja doktorant on töötanud vastavastöötasid doktorandi doktoriõpingute ajal äriühingus mitte vähem kuisamaaegselt vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, kumbki vähemalt 0,5 koormusega ning temadoktorandi töö äriühingus on seotud doktoritöö valdkonnaga, koefitsiendiga 4. Nõuete täitmise hindamisel lähtutakse doktoriõpingute nominaalajast, õppeaja pikendamist ja akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvestata. Samaaegse töötamise perioodi arvestatakse üksnes aja eest, mil doktorant õppis doktoriõppes ning asjaomane isik oli määratud tema doktoritöö juhendajaks või kaasjuhendajaks; 2) Eesti ülikoolis
(1) Avaliku sektori asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi väljatöötatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist. (2) Äriühingust asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi väljatöötatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist. (3) Kui asutus ei ole varem tegevustoetuse, sealhulgas rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse, saamiseks §-des 3–5 ja 7–9 ning § 6 lõikes 6 toodud andmeid esitanud, tuleb esitada andmed eelneva kolme kalendriaasta kohta. Kui asutus on varem eelnimetatud andmeid esitanud, tuleb esitada andmed andmete kogumise aastale eelneva ühe kalendriaasta kohta. (4) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või tema volitatud isikul on õigus saada asutuselt lisateavet alusandmete kohta ning kontrollida esitatud andmete õigsust. (5) Valeandmete esitamise korral on teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata. Kui valeandmete esitamine ilmneb pärast toetuse määramist, on vastava valdkonna eest vastutaval ministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal tegevustoetuse mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses. (6) Asutusel on õigus vastava taotluse esitamisel saada teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt teavet enda asutuse tegevustoetuse mahu määramisel arvestatud alusandmete kohta.
20252026. aastal tuleb § 10 lõikes 1 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning § 10 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 1. novembriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. novembri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.