(1)Määrusega kehtestatakse Saaremaa valla ametiasutuse Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatava haridusvaldkonna asutuse (edaspidi ka asutus) eelarve projekti (edaspidi eelarve) koostamise põhimõtted.2(2)Haridusvaldkonna asutus selle määruse tähenduses on vallavalitsuse hallatav asutus, mis põhimääruse või muu õigusakti kohaselt tegutseb vallavalitsuse hariduse ja noorsootöö eest vastutava struktuuriüksuse haldusalas. Kui asutus tegutseb vallavalitsuse mitme struktuuriüksuse haldusalas, siis kohaldatakse määrust asutuse tegevuse osale, mis on hariduse ja noorsootöö eest vastutava struktuuriüksus haldusalas.
(1)Asutuse eelarve maht arvutatakse kulukomponentide summana.2(2)Asutuse eelarvest on kohustuslik katta:11) asutuse põhitegevusega seotud kulud, sh pedagoogilise töö kulud mitte vähem kui õigusaktidega kehtestatud pedagoogilise töö miinimummahu ulatuses;22) asutuse kasutatavate hoonete ja rajatistega seotud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuete ja lepinguliste kohustuste täitmise kulud.3(3)Eelarve arvestuste aluseks on eelarveaastale eelneva aasta õpilaste või laste arv 10. septembri seisuga, sellest tulenev töömaht ja muud asjaolud.4(4)Personalikulude eelarvet korrigeeritakse vajaduse korral vastavalt personali kvalifikatsiooni või kutse muutustele nende töökohtade ulatuses, kus see on seotud õigusaktiga kehtestatud töötasu määraga või vastavalt lasteaia rühmade töökorralduse muutusele.
(1)Asutusele arvestatakse juhtimiskulud asutuse juhi ja asutuse juhi asetäitja pedagoogilise töö alal (edaspidi õppejuht) tööjõukuluna.
(2)Asutuse juhi töökoha koormuse ja selles sisalduva asutuse juhtimisega mitte seotud ülesannete maksimaalse mahu kuni üheks õppeaastaks kehtestab vallavanem käskkirjaga.
(3)Asutusele arvestatakse õppejuhi töökoht ja selle tööjõukulu sõltuvalt asutuse suurusest ja tööülesannete eripärast ning muudest asjaoludest.
(4)Õppejuhi töötasuks arvestatakse 90% asutuse juhi töötasust.
(1)Põhikooli pedagoogilise personali tööjõukulu arvutuse aluseks on arvestuslik õppetöö maht ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär.
(2)Õppetöö mahu arvutuse aluseks on arvestuslik klassikomplektide arv koolis ja klassikomplektile vastav normatiivne õppekoormus tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja põhikooli riiklikust õppekavast. Arvestuslike klassikomplektide hulka ei arvestata tõhustatud või eritoega õppevormis õppivatest õpilastest moodustatud klasse.
(3)Kui kooli kahes järjestikuses klassis õpib vähem kui kümme õpilast, arvestatakse õppetöö toimumine liitklassina vanema klassi õppetöö mahu alusel liites arvestuses kokku kaks klassi.
(4)Kui kooli õpilaste arv on 18 või alla selle, siis liidetakse arvestuses kokku kolm klassi ja arvestatakse õppetöö maht kõige vanema klassi õppetöö mahu alusel.
(5)Iga 1,8 õpilase kohta arvestatakse koolile juurde üks täiendav õppetöötund nädalas.
(6)Uue õppeaasta õpilaste ja klasside arvu korrigeeritakse jooksva kalendriaasta 10. septembri seisuga.
(7)Tõhustatud või eritoe otsuse alusel vastavas õppevormis õppivate õpilaste õppe tagamiseks arvestatakse koolile õpilaspõhiselt täiendavalt juurde iga tõhustatud toega õpilase kohta 3,3 õppetöötundi ja iga eritoega õpilase kohta 6,6 arvestuslikku õppetöötundi nädalas.
(8)Juhul, kui lõikes 2 nimetatud arvestuslikus klassis või lõigetes 3 või 4 nimetatud liitklassis on kuni kuus õpilast, siis lõikes 7 sätestatud tõhustatud ja eritoe lisatunde ei arvestata.
(9)Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase õppe tagamiseks arvestatakse koolile õpilaspõhiselt täiendavalt juurde kaheksa tundi õpilase kohta nädalas.
(10)Tõhustatud ja eritoega õpilaste ning tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilaste arvu korrigeeritakse jooksva kalendriaasta 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga.
Gümnaasiumi astme pedagoogilise personali töötasu kaetakse riigieelarve toetusfondi sihteraldisest.
(1)Lasteaiarühma õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks arvestatakse rühma kohta üks või kaks õpetaja ja vastavalt kaks või üks abiõpetaja töökohta.
(2)Muusika- ja liikumisõpetaja töökohad arvestatakse lasteaiale vastavalt rühmade arvule ja muudele asjaoludele.
(3)Kvalifikatsiooni nõuetele vastava lasteaiaõpetaja töötasu on 90% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
(1)Tugispetsialistide töökohad arvestatakse Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse koosseisu.
(2)Tugispetsialistide töötasu määr on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraga.
(1)Huvikoolide õpetajate ja treenerite töötasu arvestatakse töökohtade arvu ja töötaja haridustaseme järgi.
(2)Huvikoolide õpetajate ja treenerite töötasu arvutatakse suhtena eelmisel kalendriaastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast arvestades huvikooli õpetaja või treeneri haridustaset. Töötasu määra kehtestab Saaremaa Vallavalitsus kui kollegiaalorgan (edaspidi valitsus) korraldusega.
(3)Spordikooli treeneritele arvestatakse täiendav lisatasu lähtuvalt treeneri kvalifikatsioonist vastavalt valitsuse korraldusega kehtestatud määrale.
Noorsootöötajate töötasu arvutatakse vastavalt valitsuse korraldusega kehtestatud määrale arvestades töötaja haridustaset ja noorsootöötaja kutset.
(1)Koolide ja lasteaedade eelarvesse kavandatakse vahendid kulu- ning baas- ja pearahapõhiselt.
(2)Baas- ja pearaha suuruse kehtestab valitsus korraldusega. Arvestuse aluseks on laste ja õpilaste arv eelarveaastale eelneva kalendriaasta 10. septembri seisuga.
(3)Baas- ja pearaha alusel arvutatud eelarve vahendite liigendamine on asutuse juhi pädevuses ja vastutusel.
(4)Huvikoolide, noorsootööasutuse ning Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse rahastus vaadatakse üle igal aastal eelarvet koostades võttes aluseks eelmise aasta baaseelarve.
(5)Asutuse eelarvesse kavandatakse vahendid kulupõhiselt järgmiste kulude katteks: 1) küttekulud; 2) vee- ja kanalisatsioonikulud; 3) elektrikulud; 4) kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemide hoolduskulud; 5) elektrikäidu kulud; 6) automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi (ATS) hoolduskulud; 7) asutuse hoone tehnilistest erisutest (lift, bassein, fekaalivedu, gaas) tulenevad kulud; 8) tarkvara litsentside kulud; 9) tarkvaraprogrammide (e-kool/Stuudium, Eliis, RIKS, ANC) ülalpidamise kulud; 10) interneti kulu; 11) veebilehe majutuskulu; 12) inventari (printerid, koopiamasinad) rendikulu.
(6)Vastava aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud toetusfondi vahendid täienduskoolituseks ning õppekirjandusele ja kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetuseks jaotatakse asutustele vastavalt toetusfondi arvestuse aluseks olevatele andmetele.
(1)Asutuse toitlustamise korraldamise tööjõukulude arvestamise aluseks on õpilaste ja laste ning toitlustuskordade arv.
(2)Riigieelarve toetusfondis kohaliku omavalitsuse üksusele ette nähtud toetus õpilaste koolilõunaks jaotatakse asutustele vastavalt toetusfondi arvestuse aluseks olevatele põhimõtetele.
(3)Saaremaa valla eelarvest õpilaste ja laste toidukulude täiendavaks katteks antava toetuse suuruse ühe lapse kohta kehtestab valitsus korraldusega.
(4)Mittestatsionaarse õppega koolile arvestatakse toetust ainult põhikooli astme õppijatele 105 õppepäevaks aastas.
(5)Juhul, kui asutus osutab tasulist toitlustusteenust, arvestatakse teenitud tulust 10% kommunaalkulude katteks, 90% teenitud tulust peab katma teenuse osutamiseks vajalikud täiendavad tööjõu- ja muud kulud.
(6)Asutus peab pidama arvestust toitlustusteenuse osutamisest saadud täiendava tulu kasutamise üle, kui selle tulu arvelt luuakse täiendavaid töökohti või makstakse töötajatele kõrgemat töötasu. Asutus esitab vastava teabe vallavalitsuse rahandusteenistusele.
(1)Omatulu planeeritakse asutuse eelarvesse 80% ulatuses planeeritavale eelarveaastale eelneva üle-eelmise kalendriaasta omatulu tegelikust laekumisest, välja arvatud edasiantavate kulude katteks kogutud ja muud ühekordse iseloomuga tulud.
(2)Planeeritust suurema omatulu laekumisel on asutusel õigus teha täiendavaid kulusid vastavalt Saaremaa valla finantsjuhtimise korrale kuni 90% ulatuses ülelaekunud omatulust.
Asutuse põhjendatud taotluse ja vallavalitsuse vastava valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse hinnangu alusel kulude vajalikkuse kohta võib käesolevas määruses sätestatud asutuse eelarve koostamise aluseks olevas arvestuses teha muudatusi.