Määrusega kehtestatakse väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord.
(1) VIPS on sekkumine, mis on suunatud vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja leevendamiseks ning seda rakendab VIPS-spetsialist. Sekkumine vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) sekkumise eesmärk on leevendada alanenud meeleolu või ärevushäirete sümptomeid, hoida ära seisundi halvenemist või parandada igapäevast toimetulekut; 2) sekkumine tugineb tõenduspõhisel juhendil ning võimaldab teenusesaajal saavutada soovitud tulemus VIPS-spetsialisti minimaalse kaasamisega; 3) VIPS-spetsialist toetab teenusesaajat juhendi rakendamisel, annab tagasisidet ning jälgib ja dokumenteerib sekkumise protsessi ja tulemusi; 4) sekkumise kestus on kuni kümme 60-minutilist seanssi; 5) sekkumine toimub individuaal- või grupiformaadis näost näkku, virtuaalselt, telefoni teel või muul viisil; 6) rakendatakse mehhanisme, mis võimaldavad regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi; 7) teenusesaajale tagatakse võimalus anda sekkumise käigus tagasisidet. (2) VIPS-spetsialist on spetsiaalse väljaõppe saanud VIPS-i rakendav isik, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) on omandanud rakenduskõrghariduse, bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; 2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule; 3) oskab hinnata vaimse tervise seisundit, sümptomeid ja suitsiidiriski, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobiva abini; 4) oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis; 5) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu.
Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
Toetust antakse eesmärgiga: 1) parandada VIPS-i kättesaadavust; 2) laiendada teenusepakkujate ringi spetsialistide koolitamisega; 3) koguda sisendit süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks; 4) toetada VIPS-ide arendamist ja laiemat rakendamist.
(1) Toetust antakse perioodil 01.09.2025–31.12.2025 (edaspidi toetusperiood): 1) VIPS-i juhendi koostamiseks; 2) supervisiooniprotsessi kirjeldamiseks ja testimiseks; 3) VIPS-spetsialisti väljaõppe koolituse ettevalmistamiseks; 4) uute VIPS-spetsialistide koolitamiseks. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse toetust tingimusel, et koolitatav ei tööta ega osuta teenust toetuse saaja juures. (3) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. (4) Kulu on abikõlblik, kui see on: 1) tekkinud toetusperioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastav kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjale; 5) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja kontrollitav. (5) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust asjakohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
(1) Toetuse suurus taotleja kohta on minimaalselt 15 000 eurot ja maksimaalselt 30 000 eurot. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetada taotlusprojekte, mille toetuse suurus erineb lõikes 1 sätestatust.
Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja: 1) kellel ei ole taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see on ajatatud; 2) kes on täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) kellel ei ole taotluse esitamise ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud lisas 1 esitatud vormi kohaselt; 2) taotlus sisaldab toetatavate tegevuste kirjeldust; 3) partneri kaasamisel korral sisaldab taotlus sellekohast teavet; 4) taotlus sisaldab tegevuste väljund- ja tulemusnäitajaid; 5) taotlus sisaldab taotletavat summat ja selle osakaalu abikõlblikest kuludest; 6) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 7) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. (2) Toetusest ei rahastata seda kulu osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.
(1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevani või eelarve ammendumiseni. (2) Toetuse andja avaldab teabe taotlusvooru kohta oma veebilehel. (3) Toetuse taotleja esitab taotluse, lähtudes lisas 1 esitatud taotlusvormist.
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates.
(1) Taotluste hindamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning taotluste hindamiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) tegevuse vastavus määruse eesmärgile; 2) tegevuse maksumuse optimaalsus. (3) Punktisumma otsustatakse komisjoni arutelul määruse lisa 2 kohaselt antud hindepunktide alusel. Kui komisjon ei saavuta konsensust, otsustab punktisumma komisjoni esimees. Taotluse maksimaalne koondhinne on 6 punkti. (4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud teave ei ole täielik või on ebaselge. (5) Komisjon kujundab hinnangu laekunud taotluste rahastamise kohta viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(1) Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja komisjoni ettepanekust. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Toetust ei määrata: 1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata; 3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 2 punkti või ühe hindamiskriteeriumi eest on saadud 0 punkti; 4) sekkumise või tegevuse eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest. (4) Kui komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused nende laekumise järjekorras kuni eelarve ammendumiseni. (5) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused, ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat teavitatakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. (6) Toetuse andja maksab toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest arvates.
(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt. (2) Toetuse saaja teavitab Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, oluliselt muutuvad. Toetuse saaja võib projekti toetusperioodil toetuse määramise aluseks olevaid tegevusi ja nende mahtu muuta üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul. (3) Toetuse saaja peab arvestust toetuse kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (4) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. (5) Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul toetusperioodi lõppemisest arvates toetatud tegevuse aruande, lähtudes lisas 3 esitatud vormist. (6) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe, kui see on suurem kui 5 eurot, toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud aruande esitamisest arvates.
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid; 3) tegevust viiakse ellu ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes; 4) tegevuse korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule; 5) toetuse saaja loobub toetusest; 6) toetuse saaja ei esita § 14 lõikes 5 nimetatud aruannet tähtajaks või esitab selles ebatõeseid andmeid; 7) toetuse andja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust.