(1)Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” prioriteedi nr 6 erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu” meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel” sekkumise 21.4.2.21 „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi.
(2)Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
(3)Toetatavate tegevustega aidatakse hoida Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtteid ning saavutada sihti 3.2.2 „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud” ja selle alamsihti „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis”.
(4)Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.
(5)Toetuse andmisele ja kasutamisele ning toetuse saaja ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
(1)Toetuse andmise eesmärk on rahastada selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, eelkõige loodus- ja täppisteaduse, tehnoloogia ning hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites, ning saavutada soolist tasakaalu juhtimises ja otsustamises.
(2)Toetuse andmise tulemusena on § 4 lõikes 2 sätestatud sihtrühm teadlikum teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning oskab planeerida meetmeid ja tegevusi sooliste stereotüüpide murdmiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks.
(3)Toetuse andmisega aidatakse saavutada rakenduskava väljundnäitajat „Soolise segregatsiooni vähendamise tegevused”.
(4)Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamisele kaasa aitamist, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja.
(5)Toetatavad tegevused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2023. a protokolli märgitud otsusega kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030” alaeesmärgiga „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise saavutamiseks vajalikud tegevused hariduses ja tööturul”.
(1)Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
(2)Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(1)Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja: 1) suurendada naiste osakaalu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialadel ja ametites; 2) suurendada meeste osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites; 3) edendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel.
(2)Toetatavad tegevused viiakse läbi sihtrühmadele, kelleks on haridustöötajad, tööandjad, personali- ja värbamisspetsialistid, õpilased ja üliõpilased, ettevõtjad, haridusasutused, personaliotsingu ja -arengu organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, soolise võrdsuse edendamise organisatsioonid, erakonnad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ja alates 15-aastased tööealised inimesed, kes on soolisest segregatsioonist enim mõjutatud, sealhulgas tööturul ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad isikud, kelle konkurentsivõime tööturul on vähesem soo, vanuse, rahvuse, puude või elukoha tõttu ning kes on tööturult kõrvale jäänud või kelle teadmised või oskused on tööturul vananenud.
(3)Tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta.
(4)Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse nõuetega ning tagatakse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimeste ligipääs tegevustele ja teabele ning teabevahetuse võimalus.
(5)Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
(1)Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks seitsme protsendi ulatuses projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.
(2)Enne toetuse taotluse esitamist tehtud kulud on abikõlblikud, kui kulu on tekkinud kolme kuu jooksul enne taotluse esitamist ega ületa kokku 3000 eurot.
(3)Uuringute või analüüside kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
(4)Meedia- ja kommunikatsioonitegevuste kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
(5)Rahvusvahelise koostöö puhul on abikõlblikud järgmised Euroopa Liidu liikmesriikidega, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidega või Šveitsiga (edaspidi ühiselt Euroopa Liit) seotud kulud: 1) välisekspertide tasu ja reisikulud, mis võivad hõlmata koolituse, seminaril ja konverentsil esinemise ning konsultatsioonitasu; 2) koolitus- ja teabeüritustel osalemise kulud Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis; 3) koolitus- ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis.
(6)Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud, kui koostööpartneriga on sõlmitud enne toetuse taotluse esitamist sellekohane koostöökokkulepe.
(7)Rahvusvahelise koostöö kulud võivad moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(8)Kui projekti käigus luuakse veebileht või täiendatakse olemasolevat veebilehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse veebileht ligipääsetavaks liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimesele, võivad need kulud olla kokku kuni 1500 eurot.
Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks; 2) investeering kinnisvarasse ja taristusse; 3) mootorsõidukite soetamis-, liisimis-, rendi- ja ülalpidamiskulud; 4) ruumide remondi- ja kohandamise kulud.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2)Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(3)Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist, välja arvatud § 5 lõikes 2 sätestatud juhul.
(4)Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni kolme kuu võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(1)Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta on 200 000 eurot.
(2)Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 215 000 eurot.
(3)Toetus projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.
Antav toetus ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 lõike 1 tähenduses.
(1)Taotleja ja partner on Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2)Taotlejal on kolm aastat ja partneril üks aasta majandustegevust enne taotluse esitamise kuupäeva.
(3)Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimisel võib taotleja ja partner olla: 1) haridusasutus; 2) hariduse valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing või sihtasutus; 3) personaliotsingu ja -arengu organisatsioon; 4) personaliotsingu ja -arengu valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing või sihtasutus; 5) tööandja, kelle viimase esitatud majandusaasta aruande põhjal on keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale vähemalt kümme; 6) tööandjaid esindav mittetulundusühing või sihtasutus; 7) soolise võrdsuse edendamise teadmisi pakkuv organisatsioon.
(4)Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel võib taotleja ja partner olla: 1) lõike 1 punktides 1–7 sätestatud isik või organisatsioon; 2) erakond.
(5)Projektis peab osalema vähemalt üks lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav partner.
(6)Lisaks lõikele 5 võib taotleja projekti kaasata partneri, kes ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetele vastav isik või organisatsioon, kuid kelle kaasamine on vajalik projektitegevuste elluviimiseks ja eesmärgi täitmiseks.
(1)Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärk ja kirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 3) toetatavate tegevuste kirjeldus; 4) projekti näitajad; 5) projekti eelarve ja toetuse summa; 6) kinnitust, et toetust taotletakse abikõlblike kulude katmiseks; 7) kinnitust, et tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul; 8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) partneri kinnituskiri lisa 2 vormil; 10) taotleja kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 3 vormil; 11) partneri kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 4 vormil; 12) paragrahvi 10 lõikes 6 sätestatud partneri kaasamise vajalikkuse põhjendus; 13) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid.
(2)Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.
(1)Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlusvooru võib avada ühe või mitme § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise toetamiseks.
(2)Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru tähtaja ja eelarve.
(1)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.
(2)Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele.
(1)Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti panust meetme väljundnäitaja saavutamisse – null kuni viis punkti; 2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti eesmärgi püstituse ja sekkumisloogika põhjendatust ja mõjusust, kaasatud partnerite arvu ja nende kaasamise põhjendatust, projekti tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti ajakava realistlikkust, riskide analüüsimist ja maandamismeetmeid – null kuni 12 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste kuluefektiivsust, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada, kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas – null kuni kaheksa punkti; 4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja partneril on kogemused ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia – null kuni neli punkti; 5) projekti panus strateegia „Eesti 2035” näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtete eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi saavutada vastavat strateegia „Eesti 2035” näitajat – null kuni neli punkti.
(2)Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel hindamismetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval.
(3)Projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset asjaomase valdkonna eksperti. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kooskõlastab rakendusasutus.
(4)Ekspert: 1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest; 2) kinnitab oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest; 3) tagab projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.
(5)Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja hindamislehe lisa 1 vormil rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.
(6)Projektile antav hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 18 hindepunkti.
(7)Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks esitatud taotlus asetseb eespool.
(8)Võrdse koondhinde korral eelistatakse taotlust, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on suurem, võrdsete hindepunktide puhul eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
(1)Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekti koondhinne on vähemalt 18 punkti; 3) projekti ei ole üheski § 15 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud null punktiga.
(2)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ja I lisast.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele; 2) taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetust määramata; 3) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 5) projekti koondhinne on vähem kui 18 punkti.
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(1)Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatus: 1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega; 3) ei ole kooskõlas projekti sisu või eesmärkidega; 4) ei ole põhjendatud.
(2)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast sellesisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
(3)Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(1)Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui: 1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.
(2)Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
(1)Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2)Toetuse saaja ja partner lähtuvad riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”.
(1)Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, kuid rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.
(2)Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) projekti aruandeperiood kumulatiivselt; 3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt; 4) ülevaade väljundnäitaja täitmisest kumulatiivselt; 5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 6) projekti panus strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihiga seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse; 7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele.
(3)Toetuse saaja esitab tegevustes osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
(4)Rakendusüksus kontrollib aruande 20 tööpäeva jooksul alates laekumisest.
(5)Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
(6)Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid hiljemalt 17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
(1)Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, § 28 lõikele 3 ja taotluse rahuldamise otsusele.
(2)Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis.
(3)Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.
(1)Toetuse saajale, välja arvatud riigiasutusele, võib teha ettemakseid kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.
(2)Saadud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva.
(3)Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
(4)Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.