(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite ja veetaime kohta kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa on sätestatud lisas 1.
(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi territoriaalvees.
(3) Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta ja kastmõrraga püüdmisel kastmõrra kaupa kalaliigi kohta on sätestatud lisas 11.
(4) Läänemere avaosa ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on kalapüük lubatud maakonna kohta kehtestatud lubatud aastasaagi arvelt pärast maakondade kohta kehtestatud ühise lubatud aastasaagi ammendumist.[Kehtetu]
(5) Lisas 11 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.03.2009, lk 70–108) III lisas.
(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa on sätestatud lisas 3. (2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning §-s 6 kehtestatud metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas 31. (3) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 61 kehtestatud metoodika alusel arvutatud põhjanoodaga veealale väljumiste arv põhjanooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 31. (4) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 61 kehtestatud metoodika alusel arvutatud pöörinoodaga veealale väljumiste arv pöörinooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 31. (5) Kui loale kantud põhjanoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud, arvestatakse sellega väljumine sama omadusega põhjanoodaga veealale väljumiste arvu hulka. (6) Kui loale kantud pöörinoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud, arvestatakse sellega väljumine sama omadusega pöörinoodaga veealale väljumiste arvu hulka.
(1) Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise korralPõhjanootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel võetakse aluseks aastate 2009–2018 andmedja Lämmijärvel Eesti Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv põhjanooda püügivõimalusega ning saadud tulemus jagatakse põhja- ja pöörinooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.
(2) Püügivahendi osakaal kalaliigi lubatud aastasaagistPöörinootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel on püügivahendiga võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi summaarse koguseja Lämmijärvel Eesti Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv pöörinooda püügivõimalusega ning samal võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi kogupüügi jagatis