Pärnu linna raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Pärnu linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Pärnu linna kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

(2)Sise-eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest, Eesti finantsaruandluse standarditest, avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja selle juurde kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, maksuseadustest ja Pärnu linna õigusaktidest.

(3)Sise-eeskiri reguleerib Pärnu Linnavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatav asutus, linnavalitsus ja hallatavad asutused koos ka asutused ja igaüks eraldi asutus) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustiste arvestust, raamatupidamise algdokumentide käivet, raamatupidamisregistrite pidamist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid, kontoplaani ja koodide kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks sh väheväärtuslikuks varaks, liigitamise kriteeriume, varade ja kohustiste inventeerimist, rakendatavaid sisekontrolli meetmeid ning aruannete koostamise korda.

(4)Valdkondades, mida sise-eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigusaktidest ja juhenditest.

(1)Asutuste raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult. Raamatupidamistöid teostab linnavalitsuse raamatupidamise teenistus (edaspidi raamatupidamise teenistus).

(2)Asutustel on ühine tehingupartneri kood - 310101, mille hulka kuulub linnavalitsus ja hallatavad asutused.

(3)Asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab vastava asutuse juht.

(1)Majandustehinguid kajastatakse ja registreid peetakse finantsinfosüsteemis Unit4 Business World On (edaspidi Agresso). Agressosse koondatakse teistest kasutuses olevatest infosüsteemidest majandustehingute koondandmed. Registreid peetakse ja säilitatakse elektroonselt.

(2)Linnavalitsuses kasutusel olevate infosüsteemide loetelu, kirjeldus, majutus ja säilitusajad on ära toodud linnavalitsuse dokumentide liigitusskeemis.

(3)Kassa, müügi- ja laoarvestuse pidamiseks on kasutusel kassasüsteemid CompuCash ja Erply.

(4)Toiduainete laoarvestuse pidamiseks on kasutusel laoprogramm ANC.

(5)Raamatukogudes on kasutusel infosüsteem URRAM.

(6)Krediidiasutustega arvlemiseks kasutatakse e-teenuste rakendusi. Pangakontode väljavõtted säilitatakse krediidiasutuse andmebaasis elektroonselt.

(7)Maksudeklaratsioonide esitamiseks kasutatakse e-teenuste rakendusi ja deklaratsioonid säilitatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaasis elektroonselt.

(8)Statistika aruannete esitamiseks kasutatakse elektroonilist andmeedastuskeskkonda e-STAT ja aruandeid säilitatakse vastavas andmebaasis.

(9)Saldo- ja makseandmike esitamiseks kasutatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemi ja aruanded säilitatakse vastavas andmebaasis.

(1)Infosüsteeme kasutatakse raamatupidamisega seotud finantsarvestuse ja -aruandlusega seotud andmete kogumiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja säilitamiseks.

(2)Raamatupidamise teenistuse juhataja on Agresso ja e-arvekeskuse administraator.

(3)Agresso ja e-arvekeskuse kasutajaõiguste andmiseks või õiguste lõpetamiseks edastatakse info raamatupidamise teenistuse juhatajale e-kirja teel.

(4)Infosüsteemide turvameetmed tagatakse infosüsteemi omanikuga sõlmitud lepingu ning asutuse sisemise töökorraldusega, sealhulgas küberturvalisuse nõuetega.

(1)Tehingute kirjendamisel raamatupidamisregistritesse on aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(2)Üldjuhul kasutatakse infosüsteemide poolt genereeruvaid algdokumentide vorme ja dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) olevaid näidismalle. Raamatupidamise teenistuse juhataja võib vajadusel käskkirjaga kehtestada algdokumentide vorme.

(3)Juhul, kui väljamakse tegemise algdokumendiks on korraldus, otsus, käskkiri või leping, märgitakse dokumendile eelarve juht: eelarvekonto, tegevusala kood, osakonna kood ja vajadusel projektikood.

(1)Raamatupidamise teenistus tagab dokumentide ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise Agressosse: 1) deebet ja kreedit raamatupidamiskontod on määratud vastavalt majandustehingu sisule; 2) tehingupartneri-, tegevusala-, allika-, rahavoo-, osakonna- ja projekti koodid ning eelarvekontod on õigesti määratud ja vastavuses kinnitatud eelarvele; 3) tehingu kajastamise tekkepõhine periood; 4) kuludokumendi eest ei ole juba varem tasutud; 5) sisendkäibemaksu arvestuse korral kuludokumendi vastavus käibemaksuseaduse §-le 37.

(2)Iga raamatupidaja vastutab enda poolt tehtud raamatupidamiskirjendi eest. Agressos ja e-arvekeskuses salvestub automaatselt kande teinud raamatupidaja nimi ja kande tegemise kuupäev.

(1)Raamatupidamise algdokumente ja raamatupidamise registreid säilitatakse raamatupidamise seaduse §-s 12 kehtestatud korras.

(2)Dokumentide liigitamine ja säilitamine toimub vastavalt linnavalitsuse dokumentide liigitusskeemile.

(3)Dokumendid, mida ei säilitata elektroonselt, hoitakse raamatupidamise teenistuse ruumides üks aasta peale majandusaasta lõppemist. Seejärel antakse dokumendid üle linnavalitsuse arhiivi.

(1)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse üldeeskirja lisas 1 kehtestatud kontoplaani. Vajadusel täiendatakse kontoplaani alam- või pikendatud numbrikoodiga kontodega, mille kehtestab raamatupidamise teenistuse juhataja käskkirjaga.

(2)Raamatupidamiskirjendile lisatakse nõutavad kohustuslikud koodid (tehingupartneri kood, tegevusala kood, rahavoo kood, allika kood) vastavalt üldeeskirja lisadele 2, 3, 4 ja 5 ning üldeeskirja kontoplaani kasutusjuhendile. Kirjendile lisatakse ka eelarvekonto, osakonna kood ja vastavalt vajadusele projektitunnus.

(3)Kontoreeglid on kehtestatud üldeeskirja lisas 1 ja finantsinfosüsteem seadistatakse vastavalt, et automaatne kontroll tagab käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuded.

(4)Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamises lähtutakse kontonumbri valikul üldeeskirja kontoplaani kasutusjuhendist, sise-eeskirjas toodud täpsustustest ja raamatupidamise teenistuse juhataja käskkirjast.

(1)Majandusinformatsiooni täiendavaks liigendamiseks kasutatakse käesoleva määruse § 8 lg 2 nimetatud tunnuseid, mis võimaldavad saada detailset ülevaadet asutuste majandustegevusest.

(2)Kasutatavate dimensioonide üldpõhimõtted on järgmised: Lühend Agressos Sisu ja kasutamise eesmärk KAT 1 Tehingupartneri kood vastavalt üldeeskirja lisale 2. Tunnus, mis on antud igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile ning mis tagab konsolideeritud aruandluse koostamise. KAT 2 Eelarvekonto kood. Tunnuste abil genereerub eelarve täitmise aruanne. Rahavoo kood vastavalt üldeeskirja lisale 5. Tunnus, mille abil jälgitakse põhivarade ja laenukohustiste kontodel summade liikumist aruandeperioodil. Koodide registrit peab linnavalitsuse finantsjuhtimisteenistus (edaspidi finantsjuhtimisteenistus). KAT 3 Põhivara objekti inventari number. Koodide registrit peab raamatupidamise teenistus. KAT 4 Projektikood, mille abil eristatakse vastavalt vajadusele projektide tulu ja kulu. Koodide registrit peab finantsjuhtimisteenistus. KAT 5 Tegevusala kood vastavalt üldeeskirja lisale 3. Tunnus, mille abil liigitatakse tegevuse põhifunktsioone. Detailsemaks liigitamiseks lisatakse üldeeskirja lisas 3 toodud koodile pikendatud kood. Koodide registrit peab finantsjuhtimisteenistus. KAT 6 Allika kood vastavalt üldeeskirja lisale 4. Tunnus, mille abil liigitatakse välismaist ja kodumaist sihtfinantseerimist. KAT 7 Osakonna kood, so kood, mis on omistatud linnavalitsuse struktuuriüksusele ja hallatavale asutusele. Tunnuse abil eristatakse üksuste majandustehingud. Koodide registrit peab finantsjuhtimisteenistus.

(3)Täiendavaid tegevusala ja projektikoode kehtestab finantsjuhtimisteenistus.

(1)Pärnu linna konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja RTJ-tes toodud nõuetest majandusaasta aruandele, üldeeskirja ptk 3 esitatud põhimõtetest ning Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise juhendist.

(2)Pärnu Linnavolikogus majandusaasta aruande menetlemine ja kinnitamine toimub vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.

(3)Pärnu linna konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused on: 1) linnavalitsus koos oma struktuuriüksustega ja hallatavate asutustega; 2) AS Pärnu Vesi; 3) Estonia Spa Hotels AS; 4) SA Pärnu Haigla; 5) SA Tõstamaa Mõis; 6) SA Tõstamaa Hooldekodu; 7) OÜ SuFe; 8) OÜ Paikre.

(4)Linna valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted esitavad hiljemalt 30. aprilliks linnale eelmise aasta majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui audiitorkontroll on seaduse alusel kohustuslik.

(5)Struktuuriüksused koostavad alljärgnevalt aastaaruande koosseisu kuuluvad osad: 1) finantsjuhtimisteenistus – ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava täitmise kohta, eelarve täitmise aruanne ja selgitused aruande juurde; 2) arenguosakond – ülevaade üldisest majanduskeskkonnast, kokkuvõte arengukava täitmisest ja aruandeaasta projektidest ning töös olevatest projektidest; 3) sisekontrolör – ülevaade sisekontrolli süsteemist ja tegevustest sisekontrolli korraldamisel ning kokkuvõte seotud osapooltega tehtud tehingutest, mille kohta on kohustus avaldada info aastaaruande lisas; 4) raamatupidamise teenistus – ülevaade konsolideerimisgrupi struktuurist ja tähtsamatest finantsnäitajatest, ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevatest asutustest, raamatupidamise aastaaruanne, v.a eelarve täitmise aruanne.

(6)Finantsjuhtimisteenistus, arenguosakond ja sisekontrolör esitavad raamatupidamise teenistusele ülevaated hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 7. maiks.

(7)Raamatupidamise teenistus esitab majandusaasta aruande linnavalitsusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 24. maiks. Linnavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta lisatakse majandusaasta aruandele.

(1)Osapooled on seotud, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle. Pärnu linna seotud osapoolteks on: 1) Pärnu linna valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle juhtimises osaleb linn otse või oma valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu hääleõigusega alates 20%-st; 2) Pärnu linna kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende lähedased pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; 3) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles punktis 2 loetletud isikud üksi või koos omavad valitsevat või olulist mõju, st omandiõigust alates 20%-st või hääleõigust nende üksuste juhtimises nõukogude ja juhatuste kaudu alates 20%-st.

(2)Pärnu linna kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeteks loetakse: 1) volikogu esimees ja volikogu liikmed; 2) linnapea ja linnavalitsuse liikmed; 3) linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 4) hallatavate asutuste juhid; 5) linna valitseva mõju all olevate ühingute nõukogu ja juhatuse liikmed.

(3)Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta vastavalt üldeeskirja §-le 491.

(4)Seotud osapooled esitavad tehingute kohta deklaratsiooni e-teeninduskeskkonnas Pärnu linnapea käskkirjaga kehtestatud korras.

(1)Saldoandmikud, makseandmikud ja eelarveandmikud koostatakse ning esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi kaudu üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel. Aruanne genereerub Agresso andmete alusel. Saldoandmiku kontrollimise periood on alates 26. kuupäevast kuni kalendrikuu lõpuni. Kontrollimise ja võrdlemise põhimõtted on toodud Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendis.

(2)Maksudeklaratsioonid ja -aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(4)Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu 28. kuupäevaks ja avaldatakse Pärnu linna veebilehel. Eelarve täitmise summad on aruandes kasvavalt eelarveaasta algusest arvates. Aruanne genereerub Agresso andmete alusel.

(5)Toetusraha kasutamise aruanne (sh raamatupidamisregistri väljavõte) koostatakse ja esitatakse rahastaja poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. Info rahastaja poolt aktsepteeritud maksetaotluse või muu finantsaruande kohta edastab aruande koostaja raamatupidamise teenistusele.

(6)Raamatupidamisregistri väljavõtted lõppenud riigihangete hankelepingute kohta koostatakse vastavalt vajadusele.

(1)Raamatupidamises peetakse sularahakassa analüütilist arvestust linnavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes vastavalt sellele, kus sularaha kogutakse ja tehinguid teostatakse.

(2)Kasutatakse täiendavaid allkontosid ja pikendatud kontokoodiga raamatupidamiskontosid vastavalt raamatupidamise teenistuse juhataja käskkirjale.

(3)Sularaha väljamakseid tehakse linnavalitsuse sotsiaalosakonna Vana-Pärnu hoolekandekontori kassast ja Tammiste Hooldekodu kassast. Muudes sularaha kogumiskohtades väljamakseid sularahas ei tehta, v.a pangakontole raha viimisel.

(4)Sularaha tehingute kohta koostatavad algdokumendid (sisse- ja väljamineku orderid) nummerdatakse aasta algusest kasvavalt. Algdokumentide alusel koostatakse kassaraamat. Hallatavad asutused, kus on kasutusel kassasüsteem, kasutavad süsteemi algdokumendi malle ja nende alusel genereerub sularaha aruanne.

(5)Pärnu Sotsiaalkeskuse alla kuuluvates sularaha kogumiskohtades olev sularaha kogutakse kokku Pärnu Sotsiaalkeskuse peakassasse ja sealt toimetatakse sularaha panka.

(6)Kogutud sularaha viiakse kassadest panka üldjuhul iga kuu viimasel tööpäeval, kuid mitte hiljem kui järgmise kuu 5. tööpäevaks. Tammiste Hooldekodu kliendikassas olevat sularaha jääki igakuiselt pangakontole ei viida.

(7)Pangakontole sularaha sissemakseks kasutatakse vastavat pangakaarti või tellitakse vastav inkassaatori teenus.

(8)Põhjendatud juhtudel (näiteks sotsiaaltoetuste maksmiseks või vahetusraha vajadus) võib jääda kuuvahetuseks sularaha jääk kassasse. Sularaha limiit kuu lõpu seisuga on kuni 3000 eurot.

(9)Sularaha pangakontolt kassasse toomiseks on algdokumendiks sularaha tellimise leht, mis allkirjastatakse volitatud isikute poolt.

(10)Aruandekuu sularahatehingute kohta tehakse raamatupidamisregistrites koondkanded. Algdokumendiks on kassaraamat või sularaha müügiaruanne. Kanded tehakse hiljemalt aruandekuu järgmise kuu 6. kuupäevaks.

(1)Raamatupidamiskontot 100080 kasutatakse kaardimakseterminali vahendusel laekuvate summade arvestuse pidamiseks ja kuuvahetusel pankadevaheliste ülekannete korral.

(2)Raamatupidamiskontot 1000801 kasutatakse juhul, kui haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO pangalingi kaudu tasutud summa kajastub pangakontol järgneval kuul.

(3)Raamatupidamises peetakse kontol „Raha teel“ analüütilist arvestust linnavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes.

(4)Aruandekuul makseterminali kaudu laekuva tulu kohta tehakse raamatupidamisregistris koondkanne hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Algdokumendiks on müügiaruanne ja/või makseterminali kuuraport.

(1)Iga avatud pangakonto kohta on kasutusel eraldi raamatupidamiskonto. Alam- ja pikendatud kontonumbriga kontod kehtestatakse raamatupidamise teenistuse juhataja käskkirjaga.

(2)Maksekorralduste teostamiseks vajamineva rahasumma kohta esitatakse taotlus DHSi kaudu finantsjuhtimisteenistuse juhatajale-finantsjuhile. Taotlusele lisatakse juurde asutuste/isikute nimekiri tasumisele kuuluvate summade kohta. Raha taotlusele sotsiaaltoetuste, töötasude ja maksude tasumiseks lisadokumente juurde ei lisata.

(3)Pangakontode omavahelisi ülekandeid, laenu tagasimakseid, ettemaksete ja ekslike laekumiste tagasimakseid teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on vastav tööülesanne.

(4)Klientidele tagasimakseid tehakse nendelt pangakontodelt, kuhu raha laekus. Algdokumendiks on kliendi poolt esitatud taotlus või ametniku või töötaja poolne kinnitus tagasimakseks.

(5)Pangakontodele kogunenud raha jäägid kantakse iga kuu lõpus vastava panga üldkontole, v.a hooldekodude, tagatisrahade, vara võõrandamiste arvlemiseks kasutatavate pangakontode jäägid.

(6)Üldjuhul tehakse raamatupidamisregistrites kanded pangakontodel tehtud tehingute kohta järgmisel tööpäeval. Kaardimaksete ja koolitoidu rahade laekumiste kohta tehakse koondkanne aruandekuu laekumiste kohta iga kuu lõpus hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

(7)Haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO kajastatud tehingute kohta, sh nõuete eest laekumised, tehakse koondkanne Agressosse hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

(8)Arvelduskrediidi kasutamisel tehakse kanne kuu lõpu seisuga kasutatud krediidi summa ulatuses.

(1)Deebetkaardid on kasutusel ainult pangakontole sularaha sissemaksete tegemiseks.

(2)Krediitkaardid on kasutusel ainult ühekordsete maksete tasumiseks, mida ei ole võimalik muul moel teostada. Krediitkaartide kasutamise õigused ja limiidid määratakse vastavas lepingus.

(3)Kaardi valdaja vastutab pangakaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest.

(4)Krediitkaardiga teostatud tehingute kuu väljavõtte fail laetakse arvekeskusesse hiljemalt aruandekuu järgneva kuu 5. tööpäevaks. Väljavõtte juurde lisab krediitkaardi kasutaja teostatud maksete kohta kulu tõendavad dokumendid.

(5)Väljastatud pangakaartide register asub internetipangas.

Rahaga seotud dokumentide käibe korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Algdokument Esitamise aeg raamatupidamisele Esitamise viis Vastutaja Kassaraamat Aruandekuule järgneva kuu 5. tööpäeval Paberkandjal Linnavalitsuse struktuuriüksuse juht, hallatava asutuse juht Müügiaruanne Aruandekuule järgneva kuu 5. tööpäeval DHSi kaudu või e-posti teel Linnavalitsuse struktuuriüksuse juht, hallatava asutuse juht Krediitkaardi tehingute väljavõte ja kuludokumendid Aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks e-arvekeskuse kaudu Krediitkaardi kasutaja Raha taotlus Iga tööpäeva hommikul DHSi kaudu Raamatupidaja, kelle tööülesandeks on maksete teostamine Tagatisrahade tagastamise taotlus Kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest e-posti teel Linnavalitsuse vastava valdkonna teenistuja Riigilõivude ja viivistasude tagastamise taotlus Kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse saabumisest DHSi kaudu Linnavalitsuse vastava valdkonna teenistuja

(1)Varude arvestust peetakse Agressos summeeritult ja hallatavate asutuste lõikes. Hallatavates asutustes peetakse varude analüütilist arvestust.

(2)Varud on ja laoarvestust peetakse: 1) ladudes olevad toiduainete varud; 2) varud, mis soetatakse tsentraliseeritud korras edasiandmiseks (raamatud); 3) varude eest tehtud ettemaksed, kui bilansipäevaks ei ole kaup/materjal kätte saadud.

(3)Aruandeperioodil kantakse varude eest tehtud ettemaksed otse kulukontole, kui tehingu summa on alla üldeeskirja § 41 lg-s 1 nimetatud piirmäära ja kaubad saadakse kätte aruandekuul.

(4)Varude soetamisel kajastatakse lisanduv käibemaks käibemaksukuluna, kui asutus ei ole käibemaksukohustuslane.

(5)Toiduainete ostmisel kantakse summa raamatupidamises ostudokumentide alusel kontole 552100, sh taara ja kastide kulud. Juhul, kui taara ja kastide summa on olulise maksumusega, kasutatakse vahekontot 108920. Transpordikulu toiduainete kulule juurde ei lisata, vaid kajastatakse kontol 550013. Toiduainete analüütilist laoarvestust peavad hallatavad asutused, kasutades laoarvestusprogrammi ANC või muud tabelarvutusprogrammi.

(6)Toiduainete laoaruande alusel koostatakse raamatupidamises korrigeerimiskanne selliselt, et konto 108100 lõppsaldo vastaks iga kalendrikuu lõpu seisuga ladudes olevate toiduainete laojäägi summale.

(7)Puhvetitesse ja müügikohtadesse edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade ja materjalide kulud kajastatakse soetamisel konto 381822 deebetis, sh transpordikulu ja kasutatakse pikendatud kontonumbriga käibemaksukulu kontot 6010003, juhul kui asutus ei ole käibemaksukohustuslane.

(8)Raamatud, mis soetatakse tsentraliseeritud korras ja kuuluvad edasiandmisele teistele kohalikele omavalitsustele, võetakse soetamisel varuna arvele kontol 108900. Soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse kontol 601001.

(9)Raamatute analüütilist laoarvestust peab Pärnu Keskraamatukogu infosüsteemis URRAM. Edasiantud raamatute kohta koostatakse saateleht, mille alusel kantakse raamatupidamises summad laost välja ja tehakse korrigeerimiskanne edasiantud käibemaksukulu kohta.

Varudega seotud dokumentide käibe korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Algdokument Esitamise aeg raamatupidamisele Esitamise viis Vastutaja Ostudokument Vastavalt hankelepingule või kokkulepetele Arvekeskuse kaudu Hallatava asutuse juht Toiduainete laoaruanne Eelmise kuu kohta hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks DHSi kaudu või e-posti teel Hallatava asutuse juht Edasiantavate raamatute saatelehtede koondaruanne valdade lõikes Eelmise kuu kohta hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks DHSi kaudu Hallatava asutuse juht

(1)Põhivarade arvestuses järgitakse üldeeskirja §-des 39-46 toodud erinõudeid ja lähtutakse RTJ 5 ja 6 põhimõtetest.

(2)Põhivaradega seotud tehingute aluspõhimõtted on kehtestatud linnavara valitsemise korras.

(3)Kõikidele põhivaradega seotud raamatupidamiskannetele lisatakse juurde rahavoo kood vastavalt üldeeskirja lisale 5.

(4)Põhivara kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud üldeeskirja § 41 lg-s 1.

(5)Varad, mida kasutatakse üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurost (ilma käibemaksuta) kuni põhivarana arvelevõtmise alampiirini (üldeeskirja § 41 lg 1), võetakse arvele väheväärtusliku varana ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

(6)Erandina võidakse arvele võtta väheväärtusliku varana ka väiksema maksumusega varad, juhul kui vara soetatakse projekti vahenditest ja projekti tingimused nõuavad varade arvepidamist vaatamata maksumusele.

(7)Pärnu Keskraamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta ja arvestust peetakse infosüsteemis URRAM.

(8)Kunstiväärtusega varad ja museaalid, mille soetusmaksumus on alla põhivarana arvelevõtmise piirmäära, arvele ei võeta ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

(9)Põhivarade arvestust peetakse linnavalitsuse struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste lõikes Agresso põhivahendite moodulis.

(10)Väheväärtusliku vara arvestust peetakse linnavalitsuse struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste lõikes exceli tabelis.

(1)Kinnisvarainvesteeringute arvestuses võetakse aluseks üldeeskirja §-s 39 toodud erinõudeid ja lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest.

(2)Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse Pärnu linna omandis olevad maad, hooned või osa hoonest, sh eluhooned ja nende alune maa, mis on rendile antud avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil, samuti kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud maa.

(3)Kinnisvarainvesteeringuna ei kajastata linna põhitegevusega seotud avalike teenuste pakkumiseks kasutusel olevaid hooneid ja eluruume (sotsiaaleluruumid, hooldekodud, ajutiseks majutamiseks mõeldud elamispinnad).

(4)Juhul, kui rendipind moodustab vastava hoone/maa kogupinnast kuni 50%, kajastatakse kinnisvaraobjekt tervikuna materiaalse põhivara rühmas.

(5)Juhul, kui rendipind moodustab vastava hoone/maa kogupinnast üle 50%, kajastatakse kinnisvaraobjekt tervikuna kinnisvarainvesteeringuna.

(6)Kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara rühma ja ka vastupidi, tehakse juhul, kui toimub muutus vara kasutamise eesmärgis.

(7)Ümberklassifitseerimise kande algdokumendiks on linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt koostatud akt.

(1)Põhivara arvestuses võetakse aluseks üldeeskirja §-des 40-41 ja 43-46 toodud erinõuded ning lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest.

(2)Põhivarana võetakse arvele soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud varad.

(3)Põhivarad klassifitseeritakse kontoplaanis loetletud kontode liigenduses ja juhindudes üldeeskirja kontoplaani kasutusjuhendist.

(4)Põhivara soetused ja etapiviisilised soetused kajastatakse ostuarve ja vastuvõtmise dokumendi alusel kontol 155910P ja kasutatakse projektikoodi (KAT 4). Põhivara eest tehtud ettemaksed, mille eest ei ole vara ega osaliselt teostatud töid veel vastu võetud, kajastatakse kontol 155920P. Põhivara arvelevõtmisel kasutatakse vahekontot 155999. Vahekontolt põhivara kontole kandel kasutatakse põhivara objekti inventari numbrit (KAT 3).

(5)Põhivaraobjekt võetakse arvele üldjuhul ühtse tervikuna, v.a juhul, kui selle vara komponentide erinev kasutusiga on usaldusväärselt hinnatav.

(6)Maa, millel puudub soetusmaksumus, võetakse arvele maa maksustamishinnas kinnistusregistri andmete alusel ja kasutatakse rahavoo koodi 21 ja kontot 290400.

(7)Immateriaalse põhivarana kajastatakse arendustegevusega seotud kulud, mis on seotud iseseisva varaobjektiga, sh infosüsteemide arendused, mille omandiõigus antakse üle linnale. Eskiislahendusi ja planeeringuid põhivarana arvele ei võeta.

(8)Iga soetatava põhivaraobjekti algdokumendid (leping, ostuarve, akt jms) komplekteeritakse kokku ja säilitatakse väljatrükituna põhivara arvelevõtmise akti juures.

(9)Põhivara võetakse arvele akti alusel. Akti koostab põhivarade arvestust pidav juhtivraamatupidaja, kinnitab linnavalitsuse struktuuriüksuse juht ja vastutav teenistuja. Hallatavate asutuste põhivara arvelevõtmise akti kinnitab hallatava asutuse juht. Aktid säilitatakse DHSs.

(10)Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta koostatakse põhivarakaart ja omistatakse unikaalne inventarinumber. Amortiseerunud põhivara parendamise korral suletakse põhivarakaart ja avatakse uus põhivarakaart sama inventari numbriga. Põhivarakaarte peetakse elektrooniliselt Agresso põhivahendite moodulis.

(1)Põhivarade amortisatsiooni arvestuses võetakse aluseks üldeeskirja § 42 toodud erinõudeid ja lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest.

(2)Põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooni arvestatakse iga kuu.

(3)Amortisatsiooni arvestus algab põhivara arvelevõtmise kuust ja lõpeb bilansist väljakandmisele eelneval kuul (sh ümberklassifitseerimisel) või kui vara soetusmaksumus on täielikult kuluks kantud.

(4)Amortisatsiooninormi määramisel hinnatakse iga põhivaraobjekti kasulikku eluiga individuaalselt. Põhivara kasulik eluiga määratakse kalendrikuudes ja märgitakse põhivara arvelevõtmise aktile.

(5)Uute varade amortisatsiooninormid on järgmised: Põhivara liik Amortisatsiooni norm protsentides Hooned ja eluhooned 2% Teed ja platsid vastavalt kasutustihedusele 5-10% Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2% Reservuaarid ja mahutid 2,5% Tänavavalgustusliinid 4% Õuevalgustus 7% Pumbamajad 2,5% Puurkaevud, reoveepumplad 6,5% Masinad ja seadmed 20% Transpordivahendid 10% Arvutustehnika, kontoritehnika 20% Inventar, tööriistad, sisseseade 15% Immateriaalne põhivara 20%

(6)Põhivara kasuliku eluea hindamine ja vajadusel väärtuse languse allahindlused viiakse läbi üks kord aastas vastavalt varade inventeerimise juhendile.

(1)Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 1000 eurost kuni 9999,99 euroni (ilma käibemaksuta). Transpordi-, posti- jm kohaletoimetamise ja seadistamise kulu ei lisata väheväärtusliku vara soetusmaksumusele juurde, vaid kajastatakse samas kulukontogrupis kuluna.

(2)Väheväärtusliku vara maksumus kantakse kuluks soetamise hetkel.

(3)Väheväärtusliku vara soetamisel lisab raamatupidaja vara exceli tabeli nimekirja ostuarvete alusel. Inventari numbrit ei omistata.

(4)Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt linnavara valitsemise korras sätestatule.

(5)Väheväärtusliku vara mahakandmise kohta koostab akti vara eest vastutav isik, akti kinnitab linnavalitsuse struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht.

(6)Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste vaheline väheväärtusliku vara üleandmine toimub vara üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Akti koostab vara üleandja. Akt allkirjastatakse mõlema osapoole poolt ja säilitatakse DHSs.

(7)Väheväärtusliku vara üleandmise-vastuvõtmise aktil kajastatakse alljärgnevad andmed: 1) akti number ja kuupäev; 2) vara üleandja nimi (linnavalitsuse struktuuriüksus, hallatav asutus); 3) vara vastuvõtja nimi (linnavalitsuse struktuuriüksus, hallatav asutus); 4) vara nimetus, soetusaeg, kogus, hind, maksumus kokku.

(8)Bilansiväliselt peetakse arvestust kasutusrendile võetud varade kohta.

(1)Maksutulude kajastamise algdokumendiks on Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud teatis.

(2)Loodusressursside kasutamise tulude kajastamise algdokumendiks on tasude koguja (Maksu- ja Tolliamet) poolt edastatud teatis.

(3)Parkimistasude tulud kajastatakse tuluna kassapõhiselt pangakonto väljavõtte alusel. Parkimisluba ei väljastata enne, kui makse on laekunud. Parkimistasude laekumisi kontrollib teenistuja, kelle ametijuhendis on vastav ülesanne. Raamatupidaja teostab ja tagab tehingupartnerite koodide õige kajastamise.

(4)Reklaamimaksu ning teede ja tänavate sulgemise maksu tulu kajastatakse tuluna finantsjuhtimisteenistuse koostatud maksuotsuste alusel.

(5)Riigilõivu tulud kajastatakse tuludes kassapõhiselt pangakonto väljavõtte alusel vastavalt üldeeskirja § 21 lg 2 toodule. Enne riigilõivu tasumist nõudva toimingu tegemist kontrollib vastava valdkonna ametnik riigilõivu laekumist.

(6)Laekuvad riigilõivude tasud, mis kuuluvad edasikandmisele Rahandusministeeriumile, kajastatakse koondkandena kontogrupis 203.

(1)Müügitulu kajastatakse perioodis, mil kaup või teenus üle anti.

(2)Tulusid liigendatakse asutuse põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi vastavas tulude kontogrupis (nt haridusasutuste tulud kajastatakse kontogrupis 3220).

(3)Kui osutatakse mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse tulu kontogrupis vastavalt majanduslikule sisule (nt haridusasutuste mitteeluruumide rent kontol 323320).

(4)Müügiarvete koostamise algdokumendiks on raamatupidajale esitatud arve koostamise teatis (alus), leping vms dokument. Müügiarve väljastab raamatupidaja kliendile hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatise (aluse) saamisest.

(5)Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõudeid ning märgitakse arvele Pärnu linna tehingupartneri kood; 2) koostatakse esitatud teatise ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel; 3) müügiarveid edastatakse elektroonilise e-arvena, pdf-vormingus algdokumendil näidatud e-posti aadressile, paberkandjal või panka püsimakselepingu sõlminud isikutele.

(6)Haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO koostatakse müügiarved haridusasutuste poolt sisestatud algandmete alusel. Eelneva kuu algandmed peavad olema kontrollitud lasteaedade poolt hiljemalt 5. kuupäevaks ja huvikooli poolt hiljemalt 10. kuupäevaks. Müügiarved väljastatakse lastevanematele hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 6. kuni 15. kuupäevade vahemikus. Müügiarvete eest laekuvad summad arvestatakse põhimõttel, et laekunud summa seotakse kõige varasema nõudega, sõltumata sellest, millele maksedokumendil on viidatud. Koondandmed imporditakse haridusteenuste haldamise infosüsteemist ARNO Agressosse aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

(7)Haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO peetakse nõuete, tulude ja laekumiste analüütilist arvestust haridusasutuste ja nende poolt osutatavate teenuste ja laste lõikes.

(8)Kooliõpilaste toitlustamise eest laekuv toiduraha kajastatakse kuu koondkandena kontogrupis 203 ja tulukanne tehakse haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO toidupäevade aruande alusel. Haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO peetakse analüütilist arvestust õpilaste lõikes. Raamatupidamisregistrites peetakse tulude analüütilist arvestust hallatavate asutuste lõikes.

(1)Viivistasude tulud kajastatakse tuluna koondkandena PIMSi infosüsteemi väljavõtte alusel.

(2)Saadud kahjuhüvitised kajastatakse tuluna kassapõhiselt pangakonto väljavõtte alusel. Kohtu kaudu väljanõutud hüvitised kajastatakse tuluna tekkepõhiselt kohtuotsuse alusel.

(3)Linnavara müügitulu kajastatakse tuluna müügilepingu või notariaalse lepingu alusel kontogrupis 38.

(4)Pangadeposiidi intressitulud kajastatakse kassapõhiselt pangakonto väljavõtte alusel.

(1)Saadud toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirja 7. peatükis toodud üldpõhimõtetest.

(2)Tegevuskulude katteks saadud ettemakstud sihtfinantseerimist kajastatakse laekumisel koheselt tuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui üldeeskirja § 41 lg 1 sätestatud alampiir.

(3)Saadud ettemaksena laekunud toetus, kui lepingujärgne summa on suurem kui üldeeskirja § 41 lg 1 sätestatud alampiir, kajastatakse tuluna tekkepõhiselt vastavalt tehtud tegevuskuludele. Tulu kajastamise kohta saadetakse teatis toetuse andjale.

(4)Kui toetuse andja on avaliku sektori üksus, lepitakse omavahel kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad.

(5)Saadud tegevustoetused, mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratletud, kajastatakse kontol 352100.

(1)Kreeditarve koostatakse juhul, kui esialgsel müügiarvel on eksitud koguse või hinnaga. Kreeditarvele lisatakse viide müügiarvele (arve number), mida krediteeritakse. Kreeditarve koostamise aluseks on raamatupidajale esitatud arve koostamise teatis (alus) või e-kiri, millel nimetatakse ka parandamise/tühistamise põhjus ja viide krediteeritavale arvele. Haridusasutuste teenuste eest esitatud müügiarvete krediteerimiseks lisatakse vastavale teatele lapse nimi ja isikukood.

(2)Kliendile esitatud müügiarve tühistatakse juhul, kui müügiarve on ekslikult väljastatud valele kliendile.

(3)Müügiarveid ja raamatupidamiskandeid ei kustutata. Paranduskanded registrites tehakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 10. Paranduskandena käsitletakse eelneva raamatupidamiskirjendi storneerimist, kus raamatupidamiskirjed koostatakse kontokäibe õigsuse tagamiseks samapidiselt, kuid vastandmärkidega. Paranduskande teksti märgitakse parandatud raamatupidamiskirjendi number ja parandamise põhjus. Kliendi/hankija põhiste arvete parandamisel lisatakse infona juurde kliendi/hankija nimi ja arve number.

(4)Müügiarvete eest rohkem laekunud summad makstakse kliendile tagasi tema taotluse alusel või tasaarveldatakse kliendi edaspidiste nõuetega. Kui kliendi makse on nõudest suurem või väiksem kuni 10 senti, võib vahe kanda tulukontole.

(5)Lepingulise suhte lõppedes kliendi poolt tasutud ettemakse suuruses kuni 10 eurot ei tagastata kliendile, vaid kantakse tuludesse aruandeaasta jooksul.

(6)Enamlaekunud summad kantakse tuluks juhul, kui klient ei esita vastavat taotlust või kliendiga ei saa kontakti ja aruandeaasta jooksul ei ole olnud kliendiga arvlemist. Kanne tehakse aruandeaasta viimasel kuupäeval nõuete inventeerimiskomisjoni otsuse alusel. Tulu kontogrupi valikul lähtutakse, millise arve eest enammakse laekus, ja kasutatakse sellele vastavalt ka dimensiooni.

(1)Iga kalendrikuu viimasel nädalal saadab raamatupidaja võlglastele meeldetuletuse maksetähtaja ületanud arvete kohta. Väljavõtte klientidelt laekumata arvetest iga kuu lõpu seisuga edastab raamatupidaja linnavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

(2)Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse üks kord aastas inventuuri käigus seisuga 31. detsember.

(3)Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(4)Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

(5)Nõuete allahindamisel kasutatakse üldeeskirja § 37 lg 2 toodud arvestusmeetodit.

(6)Nõue hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ka juhul, kui võlgnikuga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik.

(7)Nõuete allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontraaktiva konto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse kuludes, kelle nõudeid alla hinnatakse.

(8)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontraaktiva konto saldot.

(9)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontraaktiva kontol arvestusest maha. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki, juhul kui kogu nõue oli eelnevalt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud.

(10)Nõue loetakse lootusetuks ja loobutakse nõude sissenõudmisest, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle väljanõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

(1)Sisekäibena kajastatakse asutuste omavahelist kauba või teenuste ostu ja müüki.

(2)Sisekäibed kajastatakse kontogrupis 7.

(3)Sisekäibe akti koostab tulu saav asutus ja edastab DHSi kaudu teisele osapoolele ja raamatupidamise teenistusele hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Akti vorm asub DHSi näidisdokumentide hulgas.

(4)Eelarve täitmise aruandes kajastatakse sisekäibe tulud koondsummana eraldi real ja sisekäibe kulud asutuse kulude hulgas.

(5)Sisekäibed elimineeritakse Rahandusministeeriumile esitatavas saldoandmikus ja majandusaasta aruande finantsandmetest.

(1)Kuludokumentide sisu ja vorm peavad võimaldama sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(2)Majanduskulude kajastamisel raamatupidamise kontodel 55***9 (muud kulud) kajastatakse ainult need kulud, mis oma sisult ei sobitu teistele kulukontodele lähtudes üldeeskirja kontoplaani kasutusjuhendist.

(1)Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) menetletud sotsiaaltoetuste väljamaksmiseks rahalehed edastatakse raamatupidajale DHSi kaudu ja panka saadetavad maksekorralduste maksefailid edastatakse raamatupidajale elektroonselt.

(2)Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris menetletud sotsiaaltoetuste väljamaksed pangakontodele tehakse üldjuhul üks kord nädalas – neljapäeviti. Sularahas väljamaksmisele kuuluvaid toetusi makstakse välja linnavalitsuse sotsiaalosakonna Vana-Pärnu hoolekandekontori kassast.

(3)Sünnitoetuseid makstakse välja üks kord nädalas – esmaspäeviti. Toetuste saajate nimekirja kinnitab ametnik, kelle ametijuhendis on vastav tööülesanne. Maksefail imporditakse Pärnu linna dokumentide esitamise ja menetlemise andmekogust (SPOKU) panka.

(4)Toetuse saajate isiku põhist analüütilist arvestust raamatupidamises ei peeta. Raamatupidamisregistrites tehakse koondkanne rahalehtede või nimekirjade alusel ja dimensioonide lõikes.

(1)Ostuarved saadakse üldjuhul e-arvena ja asuvad e-arvekeskuses. Sealt suunatakse arved kinnitusringile kolme tööpäeva jooksul arve saabumisest e-arvekeskusesse. Enne kinnitusringile suunamist kontrollib raamatupidaja, kas dokument vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 7 ja sisendkäibemaksu arvestamisel käibemaksu seaduse §-le 37.

(2)Igakuistel korduvatel ostuarvetel, mille konteeringu dimensioonid ei muutu, kasutatakse konteeringumalle või lisab dimensioonid raamatupidaja enne ostuarve kinnitusringile saatmist. Kui ostuarvete kinnitajateks on erinevate linnavalitsuse struktuuriüksuste teenistujad, siis kasutatakse paralleelkinnitusringi.

(3)Ostuarvete tasumise tingimused peavad üldjuhul andma võimaluse tasuda vähemalt 14 päeva jooksul pärast arve saabumist e-arvekeskusesse, tagamaks piisava aja algdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ja kinnitusringi läbimiseks.

(4)Ostuarved tasutakse üldjuhul arvel märgitud maksetähtpäeval. Juhul, kui on vajadus tasuda ostuarve enne arvel märgitud maksetähtpäeva, lisab arve kinnitaja vastava kommentaari ja informeerib raamatupidajat telefoni või e-kirja teel.

(5)Ostuarve kinnitab linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht või nende poolt volitatud isik, vastav volitus vormistatakse juhi käskkirjaga. Linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht võib määrata enda juhitava valdkonna/asutuse ostuarvetele kinnitamisringi ja edastab vastava info e-posti teel raamatupidamisele.

(6)Ostuarve kinnitatakse viie tööpäeva jooksul alates kinnitamisele saabumisest. Juhul, kui kinnitamine viibib, saadab infosüsteem automaatselt kinnitajale meeldetuletuse.

(7)Ostuarve kinnitaja vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja vastavad tegelikele mahtudele (tööde vastuvõtu aktidele); 3) tehing on seaduspärane, vajalik ja kooskõlas kinnitatud eelarvega; 4) lisatud eelarve tunnused (tegevusala kood, osakonna kood, kuluartikkel ja vajadusel projektikood) on vastavuses kinnitatud eelarvega.

(8)Ostuarvetel, millel on rohkem kui üks kulurida, summeerib read ostuarve kinnitaja eelarve tunnuste lõikes. Juhul, kui summeeritud kulud kajastatakse erinevatel raamatupidamiskontodel, siis kulurea jaotab raamatupidaja.

(1)Lähetus hõlmab töö-, teenistus- ja koolituslähetusi.

(2)Lähetuskulude hüvitamise aluseks on vastav kuluaruanne ja välislähetuste päevarahade puhul juhi käskkiri. Linnavalitsuses reguleerib vastavat tegevust asutusesisene lähetuste kord.

(3)Linnavalitsuse teenistuja, kelle koolitustaotluse on kinnitanud linnapea, ei pea kuluaruannet uuesti linnapeale kinnitamiseks esitama, kui koolituse lähetuskulud ei ületa taotluses esitatud kulude summat.

(4)Teenistujate koolituslähetuse sh õppereisi kulud kajastatakse kontogrupis 5504 ja töölähetusega seotud kulud kontogrupis 5503 (sh ametnike välislähetus) vastavalt üldeeskirjas toodud põhimõtetele.

(5)Lähetuskulude avanss kantakse taotlejale vahetult enne lähetusse minekut, kuid mitte varem kui 5 tööpäeva enne lähetuse algust. Vastav taotlus esitatakse raamatupidamisele Amphora kaudu. Taotluses näidatakse muuhulgas ära lähetuse algus- ja lõpukuupäev.

(6)Lähetuskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast lähetusest naasmist kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande kinnitab struktuuriüksuse või asutuse juht. Kasutamata avansisumma maksab saaja tagasi koheselt pärast aruande esitamist.

(7)Majanduskulude aruanne esitatakse raamatupidamisele koos algdokumentidega e-arvekeskuse kaudu.

(8)Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse asutuse juhi poolt sätestatud korras. Isikliku sõiduauto kasutamise aruanne esitatakse raamatupidamisele hiljemalt aruande kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks DHS kaudu. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitised kajastatakse kontol 5513081.

(1)Tööjõukulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirja §-s 31 kehtestatust ja üldeeskirja kontoplaani kasutusjuhendist.

(2)Palga (sh töötasu), lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse õigusaktid, linnapea ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(3)Tööaja arvestust peetakse personalihalduse infosüsteemis Virosoft asutuste lõikes. Linnavalitsuse struktuuriüksuste teenistujate tööaja arvestust peab ja vastava tabeli kinnitab personalispetsialist. Hallatavate asutuse töötajate tööaja arvestust peab ja tabeli kinnitab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Tööajatabel kinnitatakse hiljemalt 2 tööpäeva enne palgapäeva. Tööajatabeli lõppkinnitaja (kolmas kinnitaja) on raamatupidaja, kes koostas palga arvestuslehe. Tööajatabelid säilitatakse elektroonselt.

(4)Palga arvestamiseks muud dokumendid esitatakse raamatupidajale hiljemalt 2 tööpäeva enne väljamaksmise kohustust.

(5)Palga arvestuse algdokumentide alusel koostatakse palga arvestusleht. Palga arvestuslehed koostatakse linnavalitsuse ja hallatavate asutuste lõikes. Palga arvestuslehed säilitatakse elektroonselt.

(6)Palka makstakse asutuse töökorralduse reeglites sätestatud kuupäeval. Väljamaksed teostatakse kinnitatud arvestuslehtede alusel.

(7)Palga arvestusega seotud maksud ja maksed kajastatakse esmalt deklareerimata maksude kohustisena kontogrupis 202. Kontogruppi 2030 (maksukohustised) kantakse ainult deklareerimisele kuuluvad maksukohustised. Väljamakstud töötasudelt arvestatud maksud ja maksed kantakse maksukohustise summad kontorühmast 202 üle kontorgruppi 2030 kalendrikuu viimase kuupäevaga.

(8)Kontogrupi 203 maksuvõla kontode saldosid võrreldakse igakuiselt Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.

(9)Maksu- ja Tolliametile esitatakse igakuiselt üks TSD, mis sisaldab nii linnavalitsuse kui ka hallatavate asutuste teenistujatele väljamakstud tasusi.

(1)Laenud kajastatakse jaotatuna lühi- ja pikaajalise kohustisena. Vastav korrigeerimiskanne tehakse 31. detsembri seisuga.

(2)Laenude arvestamisel ja kajastamisel kasutatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit.

(3)Kasutus- ja kapitalirendi klassifitseerimisel lähtutakse RTJ 9 toodud põhimõtetest.

(4)Laenude intressikulud kajastatakse finantskuluna tekkepõhiselt vastavalt maksegraafikus toodule.

(1)Erisoodustuse kulu määratlemisel lähtutakse tulumaksu seaduse §-st 48 ja Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud juhendmaterjalidest. Kulu kajastatakse kontodel vastavalt üldeeskirja lisale 1.

(2)Isikud, keda loetakse erisoodustuse mõistes töötajateks, on loetletud tulumaksuseaduse § 48 lg 3, tulumaksuseaduse § 48 lg 6 on loetletud töötajate lähedased, kellele antud hüved loetakse samuti erisoodustuseks.

(3)Kui erisoodustuse kuludokumendil on kajastatud käibemaks, siis kajastatakse seda koos põhisummaga kontogrupis 505, mitte kontol 601000. Kui arve esitaja on avaliku sektori üksus, kajastatakse käibemaksu osa TP koodiga 800699.

(4)Erisoodustuse kulu arvestamisel tuleb iga tehtud kululiiki eraldi hinnata ja vajadusel rakendada proportsiooni. Tehtud kuludest kajastatakse erisoodustuse kuluna see osa, mis jaguneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele. Jaotamise aluseks on kuludokumendi kinnitaja arvestus koos asjakohase kommentaariga. Kuludokumendi kinnitaja lisab juurde kommentaarina, kui suure osa moodustab tehtud kuludest erisoodustusena arvestatav summa.

(5)Ostetud kinkekaardid, mida kingitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele, kajastatakse erisoodustusena ja deklareeritakse selle kuu TSD lisal 4, millisel kuul kinkekaartide eest makstakse, st kassapõhiselt. Juhul, kui kinkekaartide eest maksmisel puudub info, kellele kingitus tehakse, kajastatakse kulu esialgu kontogrupis 108.

(1)Käibemaksukohustuslased on: 1) Pärnu Linnavalitsus; 2) Pärnu Spordikeskus; 3) Pernova Hariduskeskus; 4) Pärnu Ülejõe Põhikool; 5) Pärnu Linnaorkester.

(2)Käibemaksu igapäevase arvestuse pidamisel järgitakse käibemaksuseaduse § 36 ja rahandusministri 30. aprilli 2004. aasta määruses nr 40 sätestatud põhimõtteid. Müügi- ja sisendkäibemaksu arvestamisel lähtutakse käibemaksuseadusest ja Maksu- ja Tolliameti juhenditest.

(3)Käibemaksukohustuslaste majandustehingute käibemaks kajastatakse raamatupidamises vastavalt üldeeskirja § 33 lg-s 6 toodule.

(4)Kulude edasiandmise summadelt arvestatakse sisendkäibemaksu ja müügitulu arvestatakse käibemaksuga maksustatava käibena, v.a korteriühistute poolt esitatud ostuarvete vahendamise kulud.

(5)Käibemaksukohustuslaste asutuste müügi- ja sisendkäibemaksu arvestus eristatakse raamatupidamisregistrites osakonna tunnustega ja käibemaksu koodidega.

(6)Käibemaksu summade eristamisel kasutatakse raamatupidamiskirjenditel alljärgnevaid käibemaksu koode: 1) käibemaksu kuluks kandmisel:BU – 22% käibemaks ostudelt kuluks (kaubad) – kasutusel kuni 30.06.2025KU – 22% käibemaks ostudelt kuluks – kasutusel kuni 30.06.2025PU – 22% käibemaks ostudelt kuluks (investeeringud) – kasutusel kuni 30.06.2025P4 – 24% käibemaks ostudelt kuuks (investeeringud) – kasutatakse alates 01.07.2025VU – 22% käibemaks ostudelt kuluks (valla raamatud) – kasutusel kuni 30.06.2025V4 – 24% käibemaks ostudelt kuluks (valla raamatud) – kasutatakse alates 01.07.2025K4 – 24% ostudelt kuluks – kasutatakse alates 01.07.2025K3 – 13% käibemaks ostudelt kuluks – kasutatakse alates 01.01.2025K9 – 9% käibemaks ostudelt kuluksV9 – 9% käibemaks ostudelt kuluks (valla raamatud) 2) käibe käibemaksuga maksustamisel:MU – 22% müügi käibemaks – kasutusel kuni 30.06.2025M4 – 24% müügi käibemaks – kasutatakse alates 01.07.2025M3 – 13% müügi käibemaks – kasutatakse alates 01.01.2025M9 – 9% müügi käibemaks 3) sisendkäibemaksu arvestamisel:O4 – 24% sisendkäibemaks – kasutatakse alates 01.07.2025OU – 22% sisendkäibemaks – kasutatakse kuni 30.06.2025O3 – 13% sisendkäibemaks – kasutatakse alates 01.07.2025O9 – 9% sisendkäibemaks

(7)Sisendkäibemaksu mahaarvamisel propotsiooni kasutamisel koostatakse maksustamisperioodi lõpul õiend, kus märgitakse sisendkäibemaksu üldsumma, kasutatav proportsioon ja mahaarvatava sisendkäibemaksu summa.

(1)Makstud sihtfinantseerimise kulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirja 7. peatükis toodud üldpõhimõtetest.

(2)Sihtfinantseerimise väljamaksmise algdokumentideks on linnavalitsuse korraldus või toetuse andmise leping.

(3)Tegevuskulude katteks antud sihtfinantseerimist kajastatakse koheselt kuludes ka siis, kui sihtfinantseerimise andmise lepinguga kaasneb tagasinõude risk.

(4)Põhivara soetusteks antava sihtfinantseerimise ettemaksed kajastatakse esialgu kontogrupis 1038* ja kantakse kuluks peale toetuse saaja poolt aruande esitamist ja lepingu lõppemisel.

(1)Igapäevaselt võrreldakse pangakontode raha jääki vastavatel raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2)Iga kalendrikuu lõpu seisu analüütiliste allregistrite andmeid kontrollitakse ja võrreldakse neid raamatupidamiskontode saldodega.

(3)Iga kalendrikuu lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel.

(4)Sularaha kogumiskohtades tehakse ootamatut kontrolli vähemalt üks kord aastas.

(5)Aastainventuurid viiakse läbi vastavalt linnapea käskkirjale ja sinna juurde kuuluva juhendi alusel.

(1)Linnavalitsuse koosseisus tegutseb sisekontrolör vastavalt tegevusplaanile.

(2)Finantstegevus on reglementeeritud ja toimub järjepidevalt regulatsioonide täiendamine ning täitmise järelevalve.

(3)Infosüsteeme täiendatakse ja kaasajastatakse. Juurdepääs infosüsteemidele on ainult selleks volitatud isikutel.

(4)Toimub funktsionaalselt sõltumatu raamatupidamise algdokumentide kinnitamine ja kontrollimine ning toimiv tööülesannete kohustuste lahusus. Makseid teostatakse ainult kinnitatud algdokumendi alusel. Dokumendi kinnitaja ei ole makseid teostav isik. Tööülesanded on jagatud erinevate raamatupidajate vahel.

(5)Müügiarvete koostamisel võetakse aluseks linnavalitsuse korraldusega kinnitatud hinnakiri.

(6)Finantstulemusi võrreldakse järjepidevalt kinnitatud eelarvega. Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele on tagatud veebipõhiselt ligipääs eelarve täitmise aruandlusele, sh vaade kuni kande algandmeteni.

(7)Viiakse läbi varade ja kohustiste aastainventuurid.

(8)Linnavolikogu revisjonikomisjonil on õigus kontrollida ja hinnata üksuste tegevuste seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust ning kontrollida ja hinnata eelarve täitmist. Kontrolli aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan.

(9)Majandusaasta aruande auditeerib linnavolikogu poolt kinnitatud audiitor.

(10)Teenistujate koolitamine tööks vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks – korruptsiooni vältimise koolitused, andmekaitse- ja infoturbekoolitused.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.