Määrusega sätestatakse Anija valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Anija valla territooriumil, Anija valla eelarvest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, taotlemise tingimused ja kord ning rahastamine.
(1)Määrust kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.
(2)Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3)Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses. Täiendavalt kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) riskipere – pere, kus esineb üks või mitu sotsiaal-majanduslikku riskitegurit, sealhulgas paljulapseline pere, puudega last kasvatav pere ning üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus; 2) riskirühma kuuluv isik – isik, kellel esineb üks või mitu sotsiaal-majanduslikku, tervislikku või tööalast riskitegurit, sealhulgas puudega isik, töövõime kaotusega isik, rahvapensioni saav eakas, kellel puuduvad perekonnaseaduse tähenduses seadusjärgsed ülalpidajad või kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimelised vanemat ülal pidama, vanglast vabanenud isik, asendushooldusteenuselt või hooldusperest iseseisvasse ellu astunud noor, pikaajaline töötuna arvel olev tööotsija või töötu ning muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla kohaliku toimetulekupiiri; 3) kohalik toimetulekupiir – ühe pereliikme kohta arvestatav toimetulekupiir ühes kuus, mis on käesolevaks aastaks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
(1)Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Anija valla ülesandeid täidab Anija Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).
(2)Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus.
(3)Käesoleva määrusega vallavalitsusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib vallavalitsus delegeerida muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
(1)Sotsiaalkaitse korraldamisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusega kehtestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtetest, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või riiklike määruste erisusi.
(2)Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3)Vajadusel abistab vallavalitsus isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.
(4)Isiku pöördumisel või abivajavast isikust teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama ning välja selgitama parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse või sotsiaaltoetuse andmise, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamise), et toetada abivajaja iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust.
(5)Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuste kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.
(1)Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda üldjuhul isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald, kui käesolevas määruses ei sätestata teenuse või toetuse liigi all teisiti.
(2)Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle elukoht rahvastikuregistris ei ole Anija vald.
(3)Erandkorras võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.
(4)Lapsele suunatud sotsiaalhoolekandelist abi on üldjuhul õigus taotleda juhul, kui nii taotleja kui ka lapse, kellele abi taotletakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald.
Sotsiaalhoolekandelise abi liigid on: 1) Anija vallas osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused (3. peatükk); 2) vältimatu sotsiaalabi (4. peatükk); 3) Anija vallas isikule makstavad sotsiaaltoetused (5. peatükk), sealhulgas sissetulekust sõltuvad ja mittesõltuvad toetused.
(1)Anija valla poolt korraldatavad ja osutatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) täisealise isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluaseme teenus; 10) võlanõustamisteenus; 11) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele; 12) asendushooldusteenus; 13) järelhooldusteenus; 14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(2)Antud jaos kirjeldatud teenuse taotlemise, taotluse menetlemise ja teenuse eest tasumise kord laieneb kõigile määruses kirjeldatud teenustele. Teenuse taotlemise, teenuse andmise ja teenuse eest tasumise erisused sätestatakse teenuse liigi all.
(1)Teenuse taotlemiseks esitab abivajav isik, isiku pereliige, eestkostja, hooldaja või muu isik vallavalitsusele taotluse.
(2)Teenuse taotluse vormi kinnitab vajadusel vallavalitsus.
(3)Teenuse taotlemisel märgitakse taotluses abivajaduse kirjeldus, teenuse vajaduse põhjendus ning isiku majanduslik olukord ehk võime teenuse eest tasuda.
(4)Kui teenuse taotleja ei ole võimeline raske majandusliku olukorra tõttu ise teenuse eest tasuma, esitatakse lisaks taotlusele: 1) taotleja ja tema leibkonnaliikmete viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid; 2) andmed taotleja perekonnaseadusest tulenevate ülalpidamist andma kohustatud isikute kohta (olemasolu, isiku- ja kontaktandmed) ning nende viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.
(5)Kui taotlejal on tuvastatud puue, lisatakse taotlusele Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta ning rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.
(6)Vajadusel lisatakse taotlusele muud dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(7)Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda abi vajavalt isikult või tema esindajalt täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.
(1)Teenuse taotluse menetlemise käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja selgitatakse välja isiku abivajadus. Abivajavat isikut hooldava isiku toetamise puhul selgitatakse välja tema toetusvajadus, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.
(2)Isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikat ja -instrumente.
(3)Vajadusel külastatakse abivajavat isikut tema kodus või viibimiskohas.
(4)Abivajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel teisi erialaspetsialiste.
(5)Vallavalitsusel on õigus põhjendatud vajaduse korral koguda ja töödelda andmeid isiku kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
(6)Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.
(7)Isiku puhul, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Abi vajavale isikule koostatakse juhtumiplaan riiklikus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi: STAR infosüsteem). Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(1)Teenuse andmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest alates. Vallavalitsuse otsused vormistatakse üldjuhul haldusaktina ja erisused sätestatakse teenuse liigi all.
(2)Haldusaktis märgitakse: 1) isiku taotluse kokkuvõte; 2) hinnang isiku abivajadusele; 3) teenuse sisu; 4) teenuse osutamise sagedus ja maht; 5) teenuse maksumus ja tasumise kord; 6) teenuse osutamise periood; 7) teenuse andmisest keeldumise korral esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.
(3)Teenuse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isiku abivajadust ei saa hinnata või abivajadus ei ole põhjendatud; 2) taotluses on andmeid varjatud või esitatud ebaõigeid andmeid; 3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 4) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekam katta muude teenuste või abiga; 5) abivajaduse katavad riiklikud või Anija valla toetused või muud teenused.
(4)Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul haldusakti väljaandmist kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
(5)Erandkorras võib haridus- ja sotsiaalteenistuse juhi ettepanekul juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt osutada isikule talle hädavajalikku teenust enne haldusakti väljaandmist.
(6)Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras osutada isikule teenust määruses ettenägemata juhul.
(7)Vallavalitsus võib volitada teenuse osutamise vallavalitsuse hallatavale asutusele, eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, mittetulundusühingule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning tasuda teenuse eest esitatud arve alusel.
(8)Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse andmise otsuse alusel lepingu teenuse osutaja ja / või teenuse saajaga.
(9)Teenus määratakse isikule vallavalitsuse otsusel tähtajaliselt perioodiks, mil isik teenust vajab, vallavalitsuse otsusega määratud ajaks või tähtajatult kuni abivajaduse äralangemiseni. Teenuse vajaduse säilimise korral esitab teenuse saaja kaks nädalat enne teenuse osutamise perioodi lõppu taotluse teenuse osutamise jätkamiseks.
(1)Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse kas teenuse saaja poolt või vajadusel osaliselt või täielikult valla eelarvest sotsiaalteenusteks või -toetusteks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvelise teenuse puhul toimub teenuse rahastamine riigi poolt.
(2)Teenuse eest tasu määramine sätestatakse teenuse liigi all.
(3)Vallavalitsuse poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad ja tasu võtmise tingimused kehtestab vallavalitsus.
(4)Enne tasulise teenuse andmise otsustamist tutvustatakse abivajavale isikule tasuliste teenuste hinnakirja ja teenuse eest tasumise korda.
(5)Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast.
(6)Vallavalitsusel on õigus: 1) vabastada teenuse saaja, kellel on raske majanduslik olukord ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu teenuse eest tasuma, täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest või; 2) võtta kolmanda isiku osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus täielikult või osaliselt üle või; 3) määrata teenuse eest tasumiseks isikule sotsiaaltoetust.
(7)Teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majandusliku olukorra hindamisel arvestatakse toimetulekupiiri suurust ühe pereliikme kohta kuus. Toimetulekupiir ühe pereliikme kohta kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast käesolevaks aastaks.
Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel nõuda isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.
(1)Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse kui: 1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist; 2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb. 3) põhjendatud juhul vallavalitsuse haldusaktiga.
(2)Teenuse saaja on kohustatud teavitama vallavalitsust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise õiguse peatumise või lõppemise.
(3)Teenuse andmise peatamise ja lõpetamise otsus vormistatakse üldjuhul haldusaktina ja erisused sätestatakse teenuse liigi all.
(1)Koduteenuse osutaja abistab või juhendab koduteenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.
(2)Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel; 2) vajaliku teenuse kasutamisel ja asjaajamisel; 3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel; 4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel; 5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel; 6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad teenuse saaja iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.
(3)Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist: 1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 2) toitumisel; 3) riietumisel ja enese korrastamisel; 4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel; 5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal; 7) lähedastega kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel; 8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel; 9) abitehnoloogiate kasutamisel; 10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.
(4)Teenuseosutaja arvestab teenuse saaja tahet, võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu.
(1)Teenuse saaja on isik, kelle igapäevast toimetulekut kodustes tingimustes on võimalik tagada koduteenuse osutamisega.
(2)Koduteenuse pakkuja lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja koduteenuse osutamise lepingust.
(3)Koduteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamismetoodikat või -instrumenti.
(4)Teenus on tasuline ning tasu suuruse kehtestab vallavalitsus määrusega.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(1)Üldhooldusteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja teenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamismeetodit või -instrumenti. Haiglas viibiva isiku teenuse vajadust võib hinnata haigla sotsiaaltöötaja ülevaate alusel.
(2)Üldhooldusteenust vajavat isikut ja tema pereliikmeid abistatakse sobiva teenuseosutaja leidmisel.
(1)Teenuskoha maksumust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust juhul, kui vallavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele.
(2)Valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(3)Vallavalitsuse poolt rahastatavate kulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus haldusaktiga.
(4)Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Teenuse saamiseks vajaminevad kulud võib katta teenuse saaja varade arvelt.
(5)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse Anija valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(6)Teenuse saaja võib taotleda kulu täiendavat hüvitamist valla eelarvest juhul, kui teenuse saaja koos seadusjärgsete ülalpidajatega ei ole võimeline tasuma teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulusid. Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.
(7)Üldhooldusteenuse osutamise ja rahastamise kohta koostatakse haldusakt, milles sätestatakse kulude jaotus osapoolte vahel.
(1)Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2)Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.
(3)Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas puudega lapse puhul vajaduse korral hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või sotsiaalsetes olukordades väljaspool kodu.
(4)Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige: 1) täisealised isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või muu asjaolu tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut; 2) lapsed, kes vajavad abi puude või erivajaduse tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut; 3) last kasvatavad isikud, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 4) asendushooldusteenusel või eeskostel olevad lapsed või teenuselt lahkudes iseseisvalt elama asuvad täisealised isikud.
(1)Vallavalitsus otsib vajadusel koostöös teenust vajava isikuga sobiva tugiisiku. Teenust vajaval isikul on õigus enne tugiisiku kindlaks määramist teenust vahetult osutava isikuga omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda.
(2)Tugiisiku teenuse osutamise leping sõlmitakse üldjuhul vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel.
(3)Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.
(4)Tugiisikuks ei määrata: 1) isikut, kellele on kohtulikult määratud karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara; 2) teenust saama õigustatud isiku esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast; 3) isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenust saama õigustatud isikuga.
(5)Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohas.
(6)Tugiisikuteenuse kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2)Täisealise isiku hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Täisealise isiku hooldus võib hõlmata järelevalvet ohutuse tagamiseks isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
(3)Teenus on üldjuhul pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.
(1)Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks esitab hooldust vajav isik vallavalitsusele taotluse. Juhul, kui hooldust vajav isik on ise leidnud hooldajaks sobiva isiku, lisatakse taotlusele hooldajaks saada sooviva isiku kirjalik nõusolek.
(2)Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.
(3)Üks hooldaja võib hooldada kuni kahte hooldatavat.
(4)Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise otsustamiseks hinnatakse isiku abivajadust käesoleva määruse § 9 alusel ja selgitatakse välja hooldaja võimalused tagada hooldust vajavale isikule kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve.
(5)Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajatult kuni abivajaduse äralangemiseni vallavalitsuse haldusaktiga.
(6)Hooldaja kohustub hiljemalt 10 päeva jooksul teatama asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise.
(7)Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse haldusaktiga, kui: 1) langevad ära hoolduse seadmise asjaolud; 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele; 3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja või hooldatav.
(8)Hooldus lõpetatakse hooldatava surma korral haldusakti tegemata.
(9)Täisealise isiku hoolduse kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
(10)Hooldajale makstakse hooldajatoetust vastavalt käesoleva määruse §-le 65.
(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2)Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes nagu liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieenitoimingud, majapidamistööd ja muud toimingud, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(1)Vallavalitsus otsib koostöös teenust vajava isikuga sobiva isikliku abistaja. Teenust vajaval isikul on õigus enne isikliku abistaja kindlaks määramist teenust vahetult osutava isikuga omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda.
(2)Isikliku abistajaga teenuse osutamise leping sõlmitakse üldjuhul vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel.
(3)Isiklikuks abistajaks ei määrata: 1) isikut, kellele on kohtulikult määratud karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara; 2) isikut, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(4)Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav inimene peab olema võimeline koordineerima isikliku abistaja tööd.
(5)Teenus on üldjuhul tasuline ning tasu kehtestab vallavalitsus määrusega.
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(1)Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Anija valla haldusterritooriumil.
(2)Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka ilma abivajaja isiku taotluseta.
(3)Kui teenust korraldatakse ilma abivajaja isiku taotluseta, selgitatakse välja isiku vajadus, tahe ja nõusolek varjupaika suunamiseks.
(4)Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva varjupaigateenuseks kohandatud ruumi ajutist kasutamist või teenuse sisseostmist teenusepakkujalt.
(5)Teenus tagatakse isikule perioodiks, mis on vajalik tema edasise elu korraldamiseks. Isikule pakutakse sotsiaalnõustamist ning abi edasise toimetuleku tagamiseks.
(6)Teenus on rahvastikuregistri järgsele Anija valla sissekirjutusega isikule tasuta. Teiste isikute puhul on teenus tasuline ning tasu kehtestab vallavalitsus määrusega.
(1)Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abi vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema esmane hooldamine.
(2)Turvakoduteenust saama õigustatud isik on eelkõige: 1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealine isik, kes on sattunud vaimse või füüsilise vägivalla ohvriks.
(1)Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka ilma taotluseta.
(2)Kui teenust korraldatakse ilma taotluseta, selgitatakse välja isiku vajadus, tahe ja nõusolek turvakoduteenusele suunamiseks.
(3)Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(4)Turvakoduteenus korraldatakse vallale kuuluvas eluruumis või muu teenusepakkuja ruumides.
(5)Teenus on rahvastikuregistri järgsele Anija valla sissekirjutusega isikule tasuta. Teiste isikute puhul on teenus tasuline ning tasu kehtestab vallavalitsus määrusega.
Teenuse eesmärk on võimaldada puudega isikule, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liikmele või muule abivajavale isikule tema vajadustele vastava transpordivahendi kasutamist tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Teenuse saajaks on eelkõige: 1) puudega isik; 2) vähekindlustatud või majanduslikult mittetoimetuleva leibkonna liige; 3) puuduva või ebamõistliku ühistranspordiühendusega asulas elav isik; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikuga koos reisiv isik; 5) isik, kelle transpordi on tellinud vallavalitsus.
(1)Teenust korraldab vallavalitsus.
(2)Teenust osutab vallavalitsuse spetsialist või teenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik.
(1)Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe, marsruudi ja aja. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.
(2)Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtutakse muuhulgas isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.
(3)Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.
(4)Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) puudega või erivajadusega isik; 2) paljulapseline pere; 3) toimetulekutoetuse saaja; 4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast käesolevaks kalendriaastaks; 5) põhjendatud juhul vallavalitsuse kaalutlusotsusel muu isik.
(5)Teenuse osutamine ja teenuse eest tasu võtmine määratakse vallavalitsuse spetsialisti otsusega.
(1)Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse andmine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi iseseisvalt tagama.
(2)Eluruumi tagamise teenust osutatakse juhul, kui teenust taotlev isik on läbinud tervikliku abivajaduse hindamise (sotsiaalmajanduslik, tervislik jm), mille tulemusel selgub, et isik ei ole võimeline tulema toime iseseisvalt eluruumi tagamisega.
(3)Eluruumi tagamise teenus hõlmab puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi kohandamist või abistamist sobiva eluruumi leidmisel.
(1)Eluruumi kohandamist on õigus saada puudega isikul, kelle liikumist ja igapäevatoimingute sooritamist on võimalik hõlbustada ehituslike kohanduste tegemisega eluruumis.
(2)Eluruumi kohandamiseks esitatakse taotlus, millele lisatakse: 1) eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument; 2) eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamise kohta; 3) info plaanitava kohanduse kohta ja võimalusel kohandamise maksumuse kalkulatsioon vähemalt kahelt töövõtjalt.
Eluruumi tagamise teenuse korraldab vallavalitsus: 1) andes kasutusele Anija vallale kuuluva eluruumi, eelkõige Anija valla sotsiaalelamus (Kose mnt 22, Kehra linn); 2) andes allkasutusse Anija valla poolt üüritud eluruumi; 3) abistades isikut vabaturult üürikorteri leidmisega ning kandes vajadusel esmased kulutused.
(1)Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse haldusakti alusel isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürileping sõlmitakse üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse haldusakti taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on vallavalitsusel õigust unnistada vastav haldusakt kehtetuks.
(2)Üürileping sõlmitakse tähtajaliselt.
(3)Üürilepingu tähtaja lõppemisel pikendatakse üürilepingut taotleja põhjendatud taotluse, isiku tervikliku abivajaduse hindamise ja vallavalitsuse haldusakti alusel.
(4)Üürilepingu pikendamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus vähemalt kaks kuud enne üürilepingu lõppemist.
(5)Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada: 1) üürniku avalduse alusel, mis esitatakse vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu soovitud lõppemist; 2) vallavalitsuse otsusega juhul, kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi; 3) võlaõigusseadusest tulenevatel alustel.
(1)Eluruumi tagamise teenus on tasuline. Sotsiaaleluruumi üürnik tasub üüri ja sotsiaaleluruumiga seotud kõrvalkulud.
(2)Üüri suuruse sotsiaaleluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kehtestab vallavalitsus vastavalt Anija Vallavolikogu kehtestatud piirmääradele.
(3)Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Anija valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.
(4)Eluruumi kohandamise teenuse osutamisel otsustatakse teenuse saajalt tasu võtmine vallavalitsuse haldusaktiga.
(1)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenuse eesmärk on tagada eluruum teenusmajas väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle olemasolev elamispind ei vasta vajadustele või selle kohandamine ei ole mõistlik.
(2)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenus võimaldab tagada isikule individuaalsetest vajadustest lähtuva elukeskkonna ning võimaluse olla igapäevaselt kaasatud kogukonda ja ühistegevustesse.
(3)Teenusmaja kaasaegsed tehnoloogilised lahendused vähendavad isiku hooldusvajadust ning toetavad tema iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus.
(4)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenust osutatakse juhul, kui teenust taotlev isik on läbinud tervikliku abivajaduse hindamise, mille tulemusel selgub, et isik vajab regulaarset kõrvalabi või muid toetavaid teenuseid igapäevaelu toimingutes pikema aja jooksul ning teenuse saamisega on võimalik ennetada isiku hoolekandeasutusse sattumist.
(1)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenust korraldab vallavalitsus andes kasutusele Anija vallale kuuluvas teenusmajas asuva eluruumi aadressil Laste tn 6, Kehra linn.
(2)Teenusmajas osutatakse elanikule vajaduspõhiselt täiendavaid teenuseid tema igapäevase toimetuleku toetamisel ja turvalise elukeskkonna tagamisel.
(3)Teenust osutatakse isikule: 1) kelle kodu ei ole võimalik kohandada tema vajadustele vastavaks; 2) kelle abi- ja toetusvajadus on madal või keskmine; 3) kes ei tule iseseisvalt toime tervisliku seisundi tõttu; 4) kellel on raskusi toimetulekuga ja ühiskonnaelus osalemisega; 5) kelle tervikliku abivajaduse hindamise tulemusel on selgunud, et teenuse määramine on põhjendatud ning vastab isiku tegelikele vajadustele.
(4)Teenuse saajaks ei ole: 1) iseseisvalt toimetulev isik, kes vajab sobivat eluruumi majanduslike raskuste tõttu; 2) isik, kelle kõrvalabi vajadust on võimalik vähendada tema eluruumi kohandamise või muude sotsiaalteenustega; 3) suure hooldus- ja abivajadusega isik, kes vajab ööpäevaringset hooldusteenust ja järelevalvet.
(1)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse haldusakti alusel isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürileping sõlmitakse üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse haldusakti taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav haldusakt kehtetuks.
(2)Üürileping sõlmitakse tähtajaliselt.
(3)Üürilepingu tähtaja lõppemisel pikendatakse üürilepingut taotleja põhjendatud taotluse, isiku tervikliku abivajaduse hindamise ja vallavalitsuse haldusakti alusel.
(4)Üürilepingu pikendamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus vähemalt kaks kuud enne üürilepingu lõppemist.
(5)Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada: 1) üürniku avalduse alusel, mis esitatakse vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu soovitud lõppemist; 2) vallavalitsuse otsusega juhul, kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi; 3) võlaõigusseadusest tulenevatel alustel.
(1)Kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenus on tasuline. Teenuse saaja tasub üüri ja eluruumi ning täiendavate vajaduspõhiste teenuste osutamisega seotud kõrvalkulud.
(2)Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kehtestab vallavalitsus vastavalt Anija Vallavolikogu kehtestatud piirmääradele.
(3)Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Anija valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.
Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlaks tegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(1)Vallavalitsuse haldusakti alusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusolekul.
(2)Võlanõustamisteenuse kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(1)Lapsehoiuteenust võimaldatakse kuni 18-aastasele suure hooldus- ja abivajadusega lapsele.
(2)Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate muude teenuste mahust.
(3)Vallavalitsus otsib vajadusel koostöös teenust vajava isiku vanema või eestkostjaga sobiva lapsehoidja. Teenust vajaval isikul või tema perekonnal on õigus enne lapsehoidja valimist teenust vahetult osutava isikuga omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda.
(4)Lapsehoiu teenuse osutamise leping sõlmitakse üldjuhul vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel. Lepingus määratakse kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.
(5)Lapsehoiu teenust võib osutada isik, kes sobib lapsehoidja ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.
(6)Lapsehoidjaks ei määrata: 1) isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara; 2) teenust saama õigustatud isiku esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast; 3) isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenust saama õigustatud isikuga.
(7)Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus selle kalendriaasta lõpuni, mil laps sai 18-aastaseks.
(8)Teenuse osutamine määratakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses võib määrata aja, millal tuleb korrata puudega lapse teenuste vajaduse hindamist.
(9)Teenuse osutamise kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2)Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.
(3)Asendushooldusteenust osutatakse: 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena; 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva; 3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.
(1)Asendushooldusteenus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, tagatakse asendushooldusteenus: 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(3)Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.
(4)Asendushooldusteenuse eest tasutakse: 1) Anija valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või kui eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks Anija vald; 2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
(5)Lapse isiklike kulude katteks tehakse igas kuus kulutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses ettenähtud kulu määradele. Nimetatud kulutused võivad sisalduda asendushooldusteenuse- või järelhooldusteenusepakkujale tasutavas summas või hooldusperele makstavas toetuses.
(6)Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud ühe kahendiku kuutasu alammäära ulatuses ühe lapse hooldamise kohta.
(1)Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2)Õigus järelhooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibival isikul, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- või magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
(3)Järelhooldusteenuse võib vajadusel tagada ka isikule, kes kuni 18-aastaseks saamiseni viibis asendushooldusteenusel või eestkostel, kuid kes ei õpi või on õpingud katkestanud.
(1)Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel tagatakse isikule eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
(2)Järelhooldusteenust rahastatakse Anija valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
(3)Teenuse saaja isiklikud kulud kaetakse vastavalt temaga sõlmitud lepingule ja juhtumiplaanile.
(1)Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on toetada isiku toimetulekut lähtuvalt isiku abivajadusest.
(2)Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused on: 1) vaimse tervise teenused; 2) eripedagoogi teenus; 3) logopeedi teenus; 4) rehabilitatsiooniteenus; 5) erihoolekandeteenus (sh toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine); 6) sõltuvusraviteenus; 7) viipekeele tõlketeenus; 8) toiduabi; 9) duši kasutamine; 10) pesumasina ja -kuivati kasutamine; 11) omasteta surnud isiku matmise korraldamine; 12) päevakeskuse teenus eakale või puudega isikule; 13) muud toetavad teenused.
(1)Vaimse tervise teenuse eesmärk on psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse tagamine, millega toetatakse abivajadusega isiku või perekonna psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
(2)Vaimse tervise teenused on psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, kriisinõustamine, leinanõustamine, loovteraapia, tugirühmades osalemine ja muud vaimse tervise teenused.
(3)Vaimse tervise teenuseid osutab teenusepakkuja, kellel on konkreetse teenuse pakkumiseks asjakohane ettevalmistus.
(4)Vallavalitsus sõlmib pädeva teenusepakkujaga lepingu.
(5)Info teenusepakkuja ja teenuse saamise tingimuste kohta avaldatakse Anija valla kodulehel.
(6)Vaimse tervise teenuseid osutatakse teenuseosutaja poolt kehtestatud tingimustel (asukoht, nõustamise viis).
(7)Vaimse tervise teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Anija vald.
(8)Isikul on õigus saada vaimse tervise teenuseid kuni 5 korda kalendriaasta jooksul. Jätkuva teenuse vajaduse korral hindab Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistus isiku abivajadust, mille alusel otsustatakse täiendava teenuse vajaduse ja mahu üle.
(9)Kogukonnapsühholoogi teenusele saavad Anija valla elanikud registreeruda teenusepakkuja kaudu. Muude vaimse tervise teenuste määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga.
(1)Vallavalitsuse algatusel on õigus suunata isik vajaduspõhisele teenusele tema nõusolekul.
(2)Teenuse saajale on tasuta kogukonnapsühholoogi teenus, kriisinõustamine, leinanõustamine ja lapse leinalaagris osalemine, igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, sõltuvusravi teenus, viipekeele tõlke teenus, toiduabi ja päevakeskuse teenus. Teenused määratakse vallavalitsuse spetsialisti või Kehra Sotsiaalkeskuse otsusega.
(3)Duši kasutamise ning pesumasina ja -kuivati kasutamise otsustab Kehra Sotsiaalkeskus vallavalitsuse kehtestatud sotsiaalteenuste hindade alusel.
(4)Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste määramine ja teenuse eest tasu võtmine otsustatakse vallavalitsuse haldusaktiga käesoleva määruse § 11 alusel.
Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada isikule (sh Eestis ajutiselt viibivale välismaalasele), kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu või eluaseme ootamatult kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, hädavajalik toit, riietus, ajutine majutus, transport ja sotsiaalnõustamine.
(1)Vältimatut sotsiaalabi osutatakse kõigile Anija valla territooriumil viibivatele isikutele, kes seda vajavad.
(2)Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Anija valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukohajärgse omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.
(3)Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik: 1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras; 2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.
(4)Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi korras antavaid teenuseid kasutada kauem kui vallavalitsuse haldusaktis määratletud, tasub isik ise teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.
(5)Vältimatu sotsiaalabi on isikule tasuta, teenuse kulud katab teenuse saaja rahvastikuregistri sissekirjutuse järgne kohalik omavalitsus või vastava välisriigi esindus.
(1)Anija valla eelarvest makstavad toetused on vastavalt toetuse liigile kas isiku sissetulekutest mittesõltuvad või isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused.
(2)Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) lapse sünnitoetus; 2) ranitsatoetus; 3) matusetoetus; 4) eakate sünnipäevatoetus; 5) jõulupakid; 6) hooldajatoetus; 7) Anija valla eestkostel või järelhooldusteenusel oleva lapse sünnipäevatoetus; 8) haridusliku erivajadusega õpilase sõidutoetus; 9) Kehra Gümnaasiumi koolilõuna toetus; 10) õpilase sõidutoetus.
(3)Sissetulekust sõltuvad toetused on ühekordsed sotsiaaltoetused.
(4)Sissetulekust sõltuvate toetuste määramisel võetakse aluseks kohaliku toimetulekupiiri suurus ühe pereliikme kohta kuus.
(5)Anija valla eelarvest makstavate toetuste määrad kehtestab vallavalitsus.
(6)Käesolevas jaos kirjeldatud toetuste taotlemise, taotluste menetlemise ja maksmise kord laieneb kõigile Anija valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele, kui toetuse liigi all ei sätestata teisiti.
(7)Riigieelarvest eraldatud vahenditest makstakse toimetulekutoetust.
(1)Toetuse saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja või hooldaja vallavalitsusele taotluse.
(2)Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.
(3)Toetuse taotluse vormi kinnitab vajadusel vallavalitsus.
(4)Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, sh pangakonto väljavõtteid, mis põhjendavad toetuse vajadust, kohtuda taotlejaga, külastada abivajaja elukohta või teha päringuid andmeregistritesse.
(1)Toetuse taotluse vaatab läbi vallavalitsuse spetsialist, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetuse määramine või määramata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest ja lisadokumentide esitamisest alates. 1 (1¹) Sissetulekust sõltuva toetuse taotluse menetlemisel hinnatakse vallavalitsuse spetsialisti otsusel taotleja abivajadust vastavalt käesoleva määruse §-le 9.
(2)Lapse sünnitoetuse, ranitsatoetuse, matusetoetuse, eakate sünnipäevatoetuse, eestkostel või järelhooldusteenusel oleva lapse sünnipäevatoetuse, koolitoetuse, küttetoetuse, tervisetoetuse, igapäevase toimetuleku soodustamise toetuse, erakorralise toetuse, laagritoetuse, transporditoetuse ja toimetulekutoetuse määramise otsustab ja vormistab üldjuhul vallavalitsuse spetsialist STAR infosüsteemis. Muude toetuste määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga. Otsuse vormistamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult või suuliselt 5 tööpäeva jooksul.
(3)Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata isikule sotsiaaltoetus määruses ettenägemata juhul.
(1)Toetus makstakse välja vallavalitsuse haldusakti alusel Anija valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest, kui toetuse liigi all ei sätestata teisiti.
(2)Määratud toetus kantakse üle 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest: 1) taotleja arvelduskontole või makstakse välja sularahas; 2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole või makstakse välja sularahas; 3) toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku arvelduskontole või makstakse välja sularahas.
(3)Toetuse taotleja on kohustatud vallavalitsusele teatama oma isikuandmete või arvelduskonto muutumisest.
Vallavalitsusel on õigus toetus tagasi nõuda, kui selgub, et toetuse saajal ei olnud õigus toetust saada, toetuse saaja varjas või esitas teadlikult valeandmeid või muul seaduses sätestatud juhul.
(1)Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Anija vald.
(2)Taotluse sünnitoetuse saamiseks võib esitada lapse vanem või eestkostja (edaspidi lapsevanem) tingimusel, et mõlemad vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanik(ud) enne lapse sündi ja sünnitoetuse taotlemise ajal.
(3)Sünnitoetust makstakse kolmes osas: esimene osa peale lapse sündi, teine osa peale lapse üheaastaseks saamist ja kolmas osa peale lapse kaheaastaseks saamist.
(4)Sünnitoetuse saamiseks esitab lapsevanem kirjaliku või elektroonse taotluse kolme kuu jooksul alates lapse sünnist. Toetuse saamise õiguse olemasolul makstakse toetuse teine ja kolmas osa lapsevanemale välja automaatselt, ilma täiendava taotluseta, vastavalt esmakordsel taotlemisel esitatud andmetele.
(5)Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse eest.
(1)Ranitsatoetuse eesmärgiks on hariduse väärtustamine ning lapse koolimineku algusega seotud kulutuste katmise toetamine Anija valla eelarvest.
(2)Toetust makstakse üldhariduskooli esimesse klassi minevale lapsele tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanematest on jooksva aasta 1. septembri seisuga rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanikud.
(3)Toetuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane avaldus hiljemalt kolme kuu jooksul peale lapse esmakordset kooli minekut.
(1)Toetust makstakse Anija valla elaniku surma korral tema matust korraldavale isikule.
(2)Erandkorras makstakse toetust matuse korraldajale, kelle elukoht rahvastikuregistris on Anija vald ning kes taotleb toetust isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada lahkunu elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt.
(3)Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates isiku surmakuupäevast.
(1)Toetust makstakse Anija valla elanikele, kes saavad 80; 85; 90; 95 ja 100-aastaseks ning alates 101. sünnipäevast igal aastal.
(2)Toetuse esmakordsel maksmisel esitab sünnipäevalaps vallavalitsuse spetsialistile oma andmed, sealhulgas kontaktandmed ja pangakonto numbri. Toetuse edaspidisel maksmisel tehakse väljamakse varasemalt esitatud andmete alusel.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eakad ei pea toetuse saamiseks avaldust esitama ning vajalike andmete väljaselgitamiseks võtab eakaga ühendust vallavalitsuse spetsialist.
(1)Igale Anija valla sissekirjutusega eelkooliealisele lapsele ja koolilapsele on jõuludel ette nähtud kommipakk või muu kingitus.
(2)Nelja- ja enamalapselistele peredele on jõuludel ette nähtud kinkepakk.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 välja toodud kingitused soetab vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalteenistus vastavalt vallavalitsuse eelarvelistele vahenditele ning korraldab kingituste toimetamise saajateni.
(1)Toetust on õigus saada puudega lapse või täisealise isiku hooldajal.
(2)Toetust võib maksta perekonna ühele liikmele: 1) kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest; 2) täisealise puudega isiku hooldamise eest juhul, kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud; 3) täisealise puudega isiku tööl käivale hooldajale, juhul kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning kui hooldaja töö seda võimaldab.
(3)Ühele hooldajale võib määrata ja maksta toetust kuni kahe puudega isiku hooldamise eest.
(4)Toetust ei maksta isikule: 1) kes oma puudest tulenevalt pole ise võimeline kõrvalise abita toime tulema; 2) juhtudel, kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste toetavate teenuste või toetuste osutamisega.
(5)Toetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on leidnud tõendamist; 2) hooldusvajadusega isikule on tagatud või võimalik osutada teisi sotsiaalteenuseid piisavas mahus, mis katavad hooldatavale vajaliku kõrvalabi ja juhendamise.
(6)Toetuse maksmine lõpetatakse: 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused; 2) puudega isiku või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 3) muul viisil hoolduse korraldamisel.
(7)Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja arvestatava kuu 25. kuupäevaks.
(8)Toetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest.
(9)Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kalendrikuust.
(10)Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama vallavalitsuse spetsialistile enda tööle asumisest ja kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa toetuse maksmise lõpetamise või toetuse suuruse muutmise 10 päeva jooksul asjaolude ilmnemisest.
Mittetöötava hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Anija vald.
(1)Anija valla eestkostel või järelhooldusteenusel olevale lapsele ja noorele makstakse sünnipäevatoetust.
(2)Toetust makstakse kord aastas isiku sünnikuul.
(3)Toetuse saamiseks avaldust ei esitata ning väljamakse tehakse vallavalitsuse spetsialisti otsuse alusel.
(1)Koolilõuna toetus on ette nähtud Kehra Gümnaasiumi gümnaasiumiosa (10.-12. klass) õpilastele.
(2)Toetuse saamiseks avaldust ei esitata.
(3)Toetus eraldatakse üheks õppeaastaks vastavalt toidu valmistamisega seotud reaalsetele kuludele ja eraldatakse Kehra Gümnaasiumile iga-aastase eelarvega.
(1)Toetust makstakse 7-19-aastasele (erandjuhul 6-aastasele) õpilasele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald ja kes omandab haridust Anija valla üldhariduskoolis.
(2)Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilased, kes kasutavad kooli sõiduks ühistransporti, võivad taotleda tasuta ühistranspordi sõidukaarti koos rattapiletiga.
(3)Toetust makstakse erandjuhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilase eest, kes kasutab kooli sõiduks pere sõiduvahendit, kui puudub ühistranspordi kasutamise võimalus. Kui ühest perest käib samas koolis mitu last ning taotletakse õpilase sõidutoetust, siis makstakse seda ainult ühe lapse eest peres.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õpilase eest makstakse toetust kuludokumentide alusel arvestusega kuni kaks edasi - tagasi sõitu koolipäeval lühimal marsruudil elukoht - kool - elukoht või elukoht - lähim ühistranspordi peatus – elukoht.
(5)Toetust makstakse kuni 175 õppepäeva eest ühes õppeaastas.
(6)Toetust võidakse arvestada tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui kolme kuu ulatuses.
(7)Toetuse suuruse ja kompenseeritava kilomeetri piirhinna kehtestab vallavalitsus.
(8)Käesolevas paragrahvis nimetamata koolitranspordi juhtumite kompenseerimise otsustab erandjuhtudel vallavalitsus.
(1)Toetust on õigus taotleda riskipere lasteaias käivale lapsele või põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilasele. Toetus makstakse välja laste-, õppe- või toitlustusasutusele arvete alusel.
(2)Toetus määratakse korraga kuni kuueks kuuks.
(1)Toetust on õigus taotleda riskiperedel: 1) koolitarvete, riiete, jalanõude või muu vajaliku soetamiseks; 2) õpilase õpilaskodu või ühiselamu üüri tasumiseks.
(2)Toetust on võimalik saada esemete soetamiseks kuni kaks korda aastas.
(3)Toetus õpilaskodu või ühiselamu pidajale makstakse välja arve alusel.
(1)Toetust on õigus taotleda riskirühma kuuluval isikul, riskiperel ning töövõime kaotusega isikul, kes ei ole võimeline töötama.
(2)Toetust on võimalik taotleda kuni kaks korda aastas.
(1)Toetust on õigus taotleda riskirühma kuuluval isikul, riskiperel ja töövõime kaotusega isikul ning erandjuhul vanaduspensioni saaval isikul.
(2)Toetust makstakse näiteks prillide, taastusravi või abivahendite ostmise või rentimise osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.
(3)Erandjuhul saab toetust taotleda puudega isik ravikulude kompenseerimiseks, kui selleks kulunud summa ühes kalendriaastas ületab Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava puudetoetuse summa.
(4)Toetust on võimalik taotleda üks kord aastas ja riskipere lapse eest kuni neli korda aastas.
(1)Toetust igapäevase toimetuleku soodustamiseks makstakse riskirühma kuuluvale isikule ja riskiperedele ettenägematute elukondlike vajaduste korral, et tagada pere toimetulek.
(2)Nimetatud toetust võib maksta eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks või erandjuhul eluaseme teenuste eest tasumiseks.
(3)Toetust on võimalik taotleda kuni kolm korda aastas.
Toetust on õigus taotleda majanduslikesse raskustesse sattunud isikutel või peredel ootamatute elusündmuste korral (nt tulekahju, loodusõnnetus, erakorralise abivahendi soetamine).
Toetust on õigus taotleda riskipere lapse laste- või noortelaagri osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks üks kord aastas.
(1)Toetust on õigus taotleda riskiperedel või riskirühma kuuluval isikul, kes ei saa raviasutusse sõita ühistranspordiga ja peab selleks kasutama taksoteenust või muud transporditeenust.
(2)Toetuse taotlemisel on vajalik esitada arsti- või raviasutuse külastust tõendav dokument.
(3)Toetust on võimalik taotleda kuni neli korda aastas.
(1)Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.
(2)Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(3)Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
Vaimse tervise teenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja omavalitsusele eraldatud vahendite piires riigieelarvest määratud toetusest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
Riigieelarvest Anija vallale määratud toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus toetuse menetlemise ja väljamaksmisega seonduvate kulude katmiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
(1)Riigieelarvest Anija vallale määratud suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus suure hooldus- ja abivajadusega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.
(2)Toetavad teenused on: 1) lapsehoiuteenus; 2) sotsiaaltransporditeenus; 3) tugiisikuteenus; 4) muud teenused, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.
(3)18-aastaseks saanud suure hooldus- ja abivajadusega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Anija vallale määratud suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetust kasutada kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.
Riigieelarvest Anija vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
Riigieelarvest Anija vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus: 1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras; 2) Anija valla poolt korraldatud matuse kulude katmiseks.
(1)Riigieelarvest Anija vallale määratud pikaajalist hooldust vajavate täisealistele isikutele teenuse osutamise toetust võib kasutada väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende pereliikmete hoolduskoormust.
(2)Muud sotsiaalteenused on: 1) koduteenused; 2) päevahoiuteenus täisealistele puudega isikule; 3) muud teenused, mis toetavad pikaajalist hooldust vajava inimese toimetulekut ja vähendavad perekonna hoolduskoormust.
(1)Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Anija valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.
(2)Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.
Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
(1)Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates otsuse või toimingu teatavaks tegemisest.
(2)Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide läbivaatamise tähtaeg võib pikeneda haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1)Käesoleva määruse §-i 60 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2026. a sündinud lastele.
(2)Enne 01.01.2026. a sündinud lastele makstakse sünnitoetust kahes osas. Sünnitoetuse määrad kehtestab vallavalitsus määrusega.
(3)Paragrahve 63 ja 66 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2026. a.
(4)Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.
(10)Teenuse osutamise kohta peetakse arvestust STAR infosüsteemis.