(1)Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tartu valla haldusterritooriumil AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas.
(2)Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning teiste õigustloovate aktidega.
(3)Tarbija nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk.
(4)Käesolev eeskiri ei laiene reovee käitlemisele selle tekkekohas ja äraveole kogumismahutitest, välja arvatud õigusaktides toodud erandite puhul.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) vee-ettevõtja - AS Tartu Veevärk, kelle Tartu vald on määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks; 2) alltarbija - isik, kelle tarbimiskoha veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni; 3) teenusleping - tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 4) eelpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne reovee ühiskanalisatsiooni laskmist; 5) olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi; 6) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; 7) peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, läbi mille tarbijat varustatakse veega või millesse juhitakse tarbija reovesi; 8) reostuskoormus - mingis ajavahemikus ühiskanalisatsiooni suunatava reoaine hulk; 9) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse selliselt, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita; 10) reovesi - ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevesi ning olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada; 11) sademevesi - sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; 12) sademevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavide, seadmete ja torustike süsteem sademevee ärajuhtimiseks; 13) sulgur - tarbimiskoha piiri lähedal paiknev siiber või ventiil tarbimiskoha veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; 14) veemõõdusõlm - tarbimiskoha veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga; 15) ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustiku liitumispunktiga; 16) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri või muude samalaadsete näitajate ühtlustamiseks; 17) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - vee-ettevõtja hallatav ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja mille kaudu see juhitakse ära ning läbi mille puhastatakse reo- ja sademevett; 18) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel katkeb või halveneb oluliselt tarbija veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 19) ühisvoolne kanalisatsioon - kanalisatsioon reovee, sademevee ning drenaaživee ärajuhtimiseks torustikus; 20) lahkvoolne kanalisatsioon - kanalisatsioon, milles reovesi ja sademevesi koos drenaaživeega juhitakse ära eraldi torustikes.
(1)Ühisveevärgi kaudu joogiks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2)Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest tarbimiskoha veevärgis.
(3)Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 baari.
(1)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine toimub tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
(2)Alltarbijale vahendab teenuseid tarbija nende omavahelise kokkuleppe alusel.
(3)Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesteid ning tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni.
(4)Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.
(1)Tarbijale müüdav joogivee kogus mõõdetakse vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.
(2)Veearvesti rikke korral, kui seda ei ole põhjustanud tarbija, arvestatakse tarbitud joogivee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust uue arvesti paigaldamiseni.
(3)Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama tarbimiskoha veevärgil paigaldada veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab tarbija. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole kokku leppinud teisiti.
(4)Tarbimiskoha veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
(5)Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on kehtiv tüübikinnitus. Vee-ettevõtjal on õigus veearvestit kontrollida, hooldada ja vahetada.
(6)Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusmärgis. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.
(7)Tarbija võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud tarbija, vastasel korral vee-ettevõtja.
(8)Tarbija peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.
(1)Üldjuhul peab veemõõdusõlm paiknema hoone sees vahetult välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 kraadi. Erandjuhul, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, võib selle paigaldada vee-ettevõtja juhiste järgi kaevu. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.
(2)Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri ja muude sarnaste elementide paigaldamine) toimub tarbija kulul.
(3)Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda kulgevat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Eraldi tuletõrjeveevõrgu korral peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm. Ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud hargnemisi.
(4)Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib olla ühine.
(5)Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab tarbija. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab tarbija tegevuse (hooldus, remont ja muu sarnane tegevus) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(6)Veemõõdusõlme pandud plommide eest vastutab tarbija, kes kannab kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
(7)Veemõõdusõlme sisustuse rikkumisest või rikki minekust peab tarbija teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.
(1)Tulekustutusvee võtmist valla ühisveevärgi tuletõrje veevõtukohast reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(2)Tarbija tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub tarbija üldistel alustel.
(1)Ühisveevärgist veevõtt on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt tarbitud vee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning veemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud; 3) veearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud; 4) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 5) veearvesti näitusid on moonutatud; 6) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2)Ebaseaduslik ühendus on mistahes ühendus ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepingute ning tehnilise järelevalveta.
(3)Ebaseadusliku veekasutuse ja/või ühenduse akti koostamine, mahu ning maksumuse määramine toimub vastavalt seadusandja kehtestatud korrale.
(4)Lekke ilmnemisel tarbimiskoha veetorustikus enne arvestit või arvestita tarbimiskoha võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil.
(1)Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mida on võimalik reoveepuhastis puhastada ning mis ei kahjusta torustikke ega rajatisi.
(2)Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid.
(3)Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee- ettevõtja eelneval kirjalikul loal, välja arvatud jahvatusvõrede kasutamisel kodumajapidamises.
(4)Kui tarbija reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, peab tarbija selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
(5)Kui reostuskoormus kõigub tugevasti, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(6)Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(7)Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel.
(8)Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalselt lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on ühiskanalisatsiooni liitumispunktile lähimal tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind ja Emajõe lammi alal Emajõe pinna maksimaalne veetase.
(9)Vallavalitsuse poolt volitatud isikul on õigus kontrollida tarbijale kuuluvate eelpuhastite tööd.
(1)Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta sh purustatuna olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muid sarnaseid kooslusi.
(2)Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta tarbija ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(3)Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:Tabel 1 Reostusnäitaja Mõõtühik I grupp II grupp III grupp Piirväärtus BHT7 mg/l kuni 290 291-750 751-1400 1400 hõljuvaine mg/l kuni 300 301-720 721-1300 1300 Püld mg/l kuni 4,9 5-15 16-30 30 Nüld mg/l kuni 25 26-75 76-90 90 KHT mg/l kuni 500 501-1500 1501-2500 2500 pH 6 kuni 9 6 kuni 9 6 kuni 9 6 kuni 9
(4)Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse kliimaministri määrustega.
(5)Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.
(6)Ühiskanalisatsiooni võib juhtida käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 reostuskoormuse piirväärtust ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
(1)Tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega.
(2)Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib tarbija vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti.
(3)Kui tarbija, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
(4)Vee-ettevõtja võib üks kord kümne aasta jooksul vähendada tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogust, kui vee tarbimine on kasvanud tarbija veetorustiku avarii tõttu ja erineb eelneva aasta tarbimisest vähemalt 20%. Vähendamise arvestuse aluseks on avariile eelnenud aastase perioodi tarbimine, mille alusel leitakse keskmine päevane kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht. Antud mahust lähtuvalt leitakse ka avariilise perioodi kanalisatsiooni juhitava reovee kogus. Sellisel moel arvestuse eeltingimus on, et: 1) tarbija on varasema aasta jooksul tasunud arved tähtaegselt; 2) tarbija ei ole eelnevalt liitumislepinguta ja tasu maksmata tarbinud vee-ettevõtja poolt osutatavad teenuseid; 3) tarbimiskohast ei juhita sademevett ühiskanalisatsiooni.
(1)Tarbimiskohas paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava sademevee hulk määratakse vastavalt järgmisele valemile: V=(k x p x A) x 10, kus: 1) V on arvutusvihma maht m3/aastas; 2) k on keskmine äravoolutegur (tabel 2); 3) p on sademete hulk mm/aastas; 4) A on valgala suurus (ha).Tabel 2 Pinnakate Aravoolutegur k Katus 1,0 Betoon- või asfaltkate, kivisillutis 0,8
(2)Drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult tarbijaga.
(3)Lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni on keelatud sademe- ja drenaaživee juhtimine.
(4)Vee-ettevõttelt sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlemine on kohustuslik, kui kavandatakse kõvakattega pinna rajamist ja sademevee lahendus ei ole tarbimiskoha põhiselt võimalik.
(1)Ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus, kokkulepe vee-ettevõtjaga või kui esineb üks järgnevatest rikkumistest: 1) reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt ära juhitud reovee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud; 2) torustikule, sulguritele, reovee-, sajuvee, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud; 3) reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee arvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud; 4) tarbija reovee või sajuveetorustikule on lisatud reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee ärajuhtimise ühendusi ilma projekti ja kokkuleppeta või olemasolevat torustikku või selle osa on moonutatud; 5) reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnaseveearvesti näitusid on moonutatud; 6) vee-ettevõtja teenuslepinguta toimub vaatlus või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni; 7) kokkuleppeta toimub sajuvee-, drenaaži-, pinna- või pinnasevee juhtimine ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni; 8) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2)Ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise akti koostamine ja mahu ning maksumuse määramine toimub vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusele
(1)Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademevee saasteainesisalduse määrab vee-ettevõtja võetud reovee- ja sademeveeproovide alusel.
(2)Proovivõtukohad määrab vee-ettevõtja kokkuleppel tarbijaga. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab tarbija selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui tarbimiskohal on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalasule.
(3)Proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning saasteainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja lähtuvalt reostuse iseloomust.
(4)Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee saasteainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5)Vee-ettevõtja teostab proovivõtu järgides valdkonna ministri määrusega kehtestatud proovivõtunõudeid.
(6)Vee saasteainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda tarbija kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega. Tarbija peab vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema tarbimiskohast ärajuhitava reovee saasteainesisaldus ning kas tarbimiskohas kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on valdkonna ministri määrusega kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1)Reostusgrupi hind sõltub reovee reostuskoormusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtu kuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel kuni uue proovivõtuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.
(2)Kui tarbimiskohal on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalasu järgi. Kui tarbimiskohas eraldi asuvad väljalasud on varustatud mõõteseadmetega, võidakse tarbija soovil kehtestada erinevatele väljalaskmetele erinevad hinnad.
(3)Kui tarbija reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirväärtust, võetakse ülemäärase reostuskoormusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirväärtuse ületamise korral määratakse üle reostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.
(4)Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Tarbijal on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja saasteainesisalduse määramist.
(1)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingus.
(2)Tarbija on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja võib nõuda maksmisega viivitamise eest viivist, mis ei või olla tasumata summalt suurem kui 0,05% päevas.
(3)Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4)Vaidlustus arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Vaidlustuse esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Vaidluse arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul vaidluse kättesaamisest. Vaidlustuse läbivaatamise tulemustest teavitatakse tarbijat kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse tarbijale või arvestatakse tarbija soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(5)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada teenuse osutamine eeskirjas ja muudes õigustloovates aktides sätestatud korras.
(6)Ebaseadusliku ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja eeskirja § 10 lg 3 ja § 15 lg 2 kohaselt vastava maksenõude.
(1)Teenuslepingu võib peatada või üles öelda eeskirjas, teenuslepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.
(2)Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine järgnevalt nimetatud juhtudel: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkestamise korral; 3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 5) kui tarbija tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi tarbijaid; 6) kui tulevad ilmsiks tarbija ebaseaduslikud ühendused;kui avastatakse leke tarbija torustikus või veearvestita tarbija võrgus.
(3)Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(4)Tarbija taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada tarbijale vee andmise ja reovee vastuvõtmise.
(5)Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuse osutamine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks või ühendustöödeks.
(6)Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama tarbijaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtumist vee-ettevõtja kodulehe kaudu, meili teel või mõnel muu viisil 2 tööpäeva ette. Juhul kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud juhtudel kauemaks kui 24 tunniks, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.
(7)Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuse osutamine, kui tarbija: 1) on jätnud teenuse arve maksetähtajaks tasumata; 2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõdusõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid; 3) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud korraldusi; 4) ületab vee tarbimise piirkoguseid; 5) rikub teisi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud teenuslepingu lõpetamise või peatamise aluseks olevaid tingimusi.
(1)Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitusel, ajutistes müügikohtades ning tänavate, väljakute või parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise teenuslepingu alusel.
(2)Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise tarbija vee ja -kanalisatsioonivõrguga on vaja selle tarbija nõusolekut.
(3)Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub nende omaniku kulul.
(4)Ajutiste vee- ja kanalisatsiooniühenduste korral peab nende soovija tagama vee ja reovee mõõtmise käesoleva eeskirja kohaselt.
(1)Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt eeskirjale ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.
(2)Vee-ettevõtja peab tagama tarbijate varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt teenuslepingule ja eeskirjale.
(3)Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida tarbija vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorda ja hooldamist ning tarbija veekasutust ja reovee ärajuhtimist lepingus ja eeskirjas sätestatud korras.
(4)Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
(5)Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.
(1)Tarbijal on õigus nõuda vee- ettevõtjalt seadusest, eeskirjast ja teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või teenuslepingus ettenähtud juhul.
(2)Tarbija on kohustatud tagama tarbimiskoha veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste ning seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud tarbija ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.
(3)Tarbija peab lubama vee-ettevõtte volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma tarbimiskohas paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
(4)Tarbija on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema tarbimiskohas toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(5)Tarbija ei või tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
(6)Tarbija peab vee-ettevõtjale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita tarbimiskoha võrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.
(7)Tarbija peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
(8)Tarbija on kohustatud vee-ettevõtjat viivitamatult teavitama ainete, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse, sattumisest ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(9)Tarbija vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.
(1)Vee-ettevõtja ei vastuta käesoleva eeskirja § 17 lõikes 2, lõikes 3, lõikes 5 ja lõikes 7 nimetatud juhtudel eeskirja kohase vee andmise või reovee vastuvõtmise piiramisest või peatamisest tarbijale tekitatud kahju eest.
(2)Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.
(3)Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad vastutust vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
(4)Tarbija peab viivitamatult teatama vee-ettevõtjale sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostuskoormuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni.
(5)Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud saasteaineid või ülemäärase reostuskoormusega reovett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.
(1)Muuta Tartu Vallavolikogu 17.12.2014 määruse nr 9 “Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas” pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas“.
(2)Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 17.12.2014 määruse nr 9 “Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas” § 2.
(3)Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 17.12.2014 määruse nr 9 „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas“ lisa 2.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(8)Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuse osutamist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.