Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja kord

(1)Määrusega kehtestatakse vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse (edaspidi toetus) taotlemise ja andmise, taotlusvoorude läbiviimise, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise, taotlusvoorude avamise, taotluse esitamise, hindamise ja menetlemise ning taotluse kohta otsuse tegemise, toetuse kasutamise, aruandluse ning toetuse või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2)Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes oma tegevusega seoses toetust taotlevad. Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

(1)Toetuse andmise eesmärk on tõsta avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste arenguvõimekust, et suurendada vabaühenduste suutlikkust täita oma põhikirjalisi eesmärke ning panustada sidusa ja tugeva kodanikuühiskonna arengusse.

(2)Toetuse eesmärgi saavutamiseks korraldab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) järgmised taotlusvoorud: 1) arenguhüpet ettevalmistav voor; 2) arenguhüppe voor.

(3)Toetuse sihtrühm on avalikes huvides ja piirkondlikul, üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused (edaspidi ka vabaühendused). Piirkondlikuks loetakse vabaühendus, mis tegutseb ühe või mitme asula, valla, linna või maakonna sihtrühma heaks. Piirkonnaks loetakse vooru mõistes kuni kolme maakonda. Üleriigiliseks või rahvusvaheliseks loetakse vabaühendus, kelle tegevused on suunatud sihtrühmale üle Eesti, väljaspool Eestit või enam kui kolmes maakonnas.

(4)Toetuse tulemusel: 1) arenguhüpet ettevalmistava projekti puhul valmib vabaühenduse arenguhüppeks vajalik tegevuskava, mille abil vabaühendus saavutab uue arengutaseme, võimaldades tõhusamalt ellu viia põhikirjalisi eesmärke ja pakkuda avalikku hüvet ning ühiskondlikku väärtust; 2) arenguhüppe projekti puhul esitab taotleja saavutatud muutused vabaühenduse arendamisel ning selle, milliste indikaatorite alg- ja sihttasemetega ta seda mõõdab.

KÜSK toetuse andjana kuulutab taotlusvoorud välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

(1)Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu või äriühingute valitseva mõju all ning: 1) kes tegutseb avalikes huvides; 2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta; 3) kelle tegevus on avalik; 4) kelle juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei ole KÜSK-i juhatuse või nõukogu liige või muu isik, kes saab oma ametiseisundit kasutades toetuse andmist mõjutada; 5) kes arenguhüppe voorus või arenguhüpet ettevalmistavas voorus toetust taotledes ei ole viimasel kolmel aastal saanud KÜSK-ilt toetust vastavas voorus.

(2)Toetuse taotleja võib osaleda nii määruse § 2 lõike 2 punktis 1 kui ka 2 nimetatud voorus.

(1)Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2)KÜSK kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3)Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel: 1) loetakse üheks ettevõtjaks omavahel seotud ettevõtted komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 tähenduses; 2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.

(4)Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(1)Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

(2)Arenguhüppe toetus on mõeldud tegevusteks, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada või loovad selleks vajalikud eeldused. Toetust võib taotleda muu hulgas järgmisteks tegevusteks: 1) taotleja tegevuskava elluviimine; 2) organisatsioonilise võimekuse arendamine; 3) taotleja teenuste arendamine ja innovaatiliste lahenduste rakendamine, mis loovad avalikku hüvet; 4) organisatsiooni jätkusuutlikkust ja sihtrühma heaolu suurendavad tegevused; 5) võrgustike loomine ja koostöö edendamine teiste vabaühenduste, avaliku ja erasektori ning kogukondadega.

(3)Arenguhüpet ettevalmistav toetus on mõeldud vabaühendustele tegevuskava koostamiseks seoses nende põhikirjaliste avalikes huvides eesmärkide elluviimisega. Sellega seoses toetatavad tegevused on muu hulgas: 1) sihtrühma vajaduste kaardistamine; 2) senise tegevuse mõju süvitsi hindamine; 3) arenguvajaduste terviklik kaardistamine; 4) arenguhüppe sooritamiseks vajalike tegevuste väljaselgitamine ja kavandamine; 5) kogukonnas või ühiskonnas vajalike toodete või teenuste pakkumise kavandamine.

(1)Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2)Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) kavandatud tegevuste ja tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulud; 2) tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise ning nendel osalemise kulud; 3) kommunikatsiooni- ja teavituskulud; 4) toetatavate tegevustega seotud ja eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu; 5) lõivud, maksud või muud tagastamatud avalik-õiguslikud tasud; 6) põhjendatud inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüppe toetuse puhul; 7) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

(3)Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüpet ettevalmistava toetuse puhul; 2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud, eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust; 3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; 4) viivised, leppetrahvid ja karistuslikud trahvid; 5) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 6) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; 7) sotsiaaltoetused; 8) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu; 9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks; 10) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest; 11) kulud, mida avalik sektor teeb tasuta võõrandatud vara soetamiseks; 12) projektijuhtimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjalt; 13) organisatsioonide liikmemaksud; 14) esinduskulud ja kingitused; 15) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4)Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega.

(5)Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

(1)Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvoorud välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb hiljemalt sama aasta 30. novembril.

(2)Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel saab teha projekti tegevusi ja saavad tekkida projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 30. novembril, kui KÜSK ei ole vooru väljakuulutamisel määranud lühemat perioodi.

(3)Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse üksnes põhjendatud juhtudel. Taotluses esitatakse põhjused koos asjakohaste tõenditega, mis on viivituse asjaolud ning kuidas taotletud lisaaja jooksul tagatakse projekti eesmärkide saavutamine. KÜSK teavitab toetuse saajat abikõlblikkuse perioodi pikendamisest või pikendamata jätmisest 10 tööpäeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi TMS) teel. Taotlust saab esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(1)Toetuse taotlusvoorude eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta.

(2)Kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 10 protsendi ulatuses arenguhüpet ettevalmistavaid projekte, 45 protsendi ulatuses piirkondlike vabaühenduste arenguhüppe projekte ja 45 protsendi ulatuses üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate vabaühenduste arenguhüppe projekte.

(3)Arenguhüpet ettevalmistavas voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta 4000 eurot. Taotleja omafinantseeringut ei nõuta.

(4)Arenguhüppe voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta 25 000 eurot ja taotleja rahaline omafinantseering 5 protsenti taotletavast toetussummast.

(5)Ühel taotlejal on taotlusvoorus võimalik esitada üks taotlus.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotlejal ei ole tähtaegselt esitamata majandusaasta aruandeid; 2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud või summas alla 100 euro; 3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi KÜSK-i ees; 5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus riigivastase, avaliku julgeoleku või avaliku usalduse vastase, majandus-, ametialase või varavastase kuriteo eest; 6) kui taotleja on varem saanud riigieelarvelist toetust, siis on ta lepinguid või tingimusi nõuetekohaselt täitnud; 7) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 8) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ega Euroopa Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust; 9) taotleja ei ole ettevõtja ega ettevõtjate ühendus, ametiühing, kutseliit, erakond, erakonna sidusorganisatsioon ega eraõiguslikes huvides tegutsev isik; 10) taotleja ei ole punktis 9 loetletud isiku, ühenduse või liidu valitseva mõju all.

(1)Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab KÜSK-il kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2)Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused; 3) taotleja kontaktandmed; 4) taotleja arvelduskonto number ja pank; 5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa; 6) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed; 7) omafinantseeringu suurus arenguhüppe taotlusvooru puhul.

(3)Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § 4 lõikes 1, §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele; 2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga; 3) kirjeldama taotluses taotleja senist tegevust, tulemusi ja mõju; 4) sisaldama analüüsi tegevustest, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada, kui toetust taotletakse arenguhüppe ettevalmistamiseks; 5) sisaldama tegevuskava juhul, kui taotletakse toetust arenguhüppeks; 6) sisaldama väljastpoolt vabaühendust kaasatava arengueksperdi digiallkirjastatud kinnituskirja, mis kinnitab valmisolekut nõustada taotlejat toetatavate tegevuste elluviimisel, tutvumist käesoleva määruse tingimustega ja taotleja taotlusega.

(4)Taotluse esitajal peab olema õigus vabaühendust esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud vabaühenduse juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

(1)Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab KÜSK oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2)Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) KÜSK-i andmed; 2) sihtrühma kirjeldus; 3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 4) taotlusvooru tingimused.

(3)Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt: 1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused; 2) toetuse abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve; 3) nõuded taotlejale; 4) nõuded taotlusele; 5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4)Taotlusvoor on avatud vähemalt 20 kalendripäeva.

(5)Toetuse taotluse esitab taotleja kehtival KÜSK-i taotlusvormil TMS-is.

(1)Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

(1)KÜSK kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2)Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab KÜSK sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab KÜSK mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid KÜSK-i osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3)KÜSK jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi KÜSK-i määratud tähtajaks.

(4)Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ning §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele.

(5)Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse kohta teeb KÜSK taotluse rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul alates nõuetele vastavuse kontrolli lõpetamise teate esitamisest TMS-is.

(1)Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad KÜSK-i hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat. Vajaduse korral võib KÜSK-i juhatus määrata lisaks hindajaks kogusse mittekuuluvaid valdkonna asjatundjaid.

(2)Arenguhüpet ettevalmistavaid taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) kogukondliku, ühiskondliku, valdkondliku või sihtrühma probleemi kirjeldus ja olulisuse põhjendus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) taotleja vajaduse põhjendus arenguhüppeks, teenuste või toodete pakkumise väljaarendamiseks – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus taotlusvooru eesmärgi saavutamisele – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 5) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest; 6) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(3)Arenguhüppe taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti ettevalmistamise sisukus, arenguvajaduste analüüsi põhjalikkus, sellest lähtudes projekti vajalikkuse põhjendus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärgile, seatud tulemuste ja nende mõõtmise realistlikkus – 25 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus vabaühenduse arendamise vajadustele ning nende teostatavus ja tulemuste jätkusuutlikkus – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest; 5) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(4)Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja saadud tulemus jagatakse hindajate arvuga, et arvutada keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille kõrgeima ja madalaima koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.

(1)Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb paremusjärjestuse alusel KÜSK-i juhatus.

(2)Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks; 2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti; 3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid; 4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on KÜSK-i määratud tähtpäevaks kõrvaldamata; 5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

(3)Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale; 5) aruande esitamise tähtaeg; 6) muu vajalik teave.

(4)Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood; 3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale; 5) muu vajalik teave.

(5)Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt TMS-is hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui otsus lõpliku paremusjärjestuse kohta taotlusvoorus on TMS-is avaldatud.

(6)Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga avalikustatakse KÜSK-i kodulehel www.kysk.ee.

Toetus makstakse toetuse saajale välja toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 20 tööpäeva jooksul: 1) arenguhüpet ettevalmistavas taotlusvoorus ettemaksena ühes osas pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) arenguhüppe taotlusvoorus kahes osas, millest esimene osa makstakse 80 protsendi ulatuses ettemaksena 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja teine osa kuni 20 protsendi ulatuses pärast taotleja esitatud lõpparuande kinnitamist.

(1)Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks seaduses sätestatud alustel või kui selleks on ette nähtud võimalus taotluse rahuldamise otsuses.

(2)Taotlejal on õigus enne toetuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist esitada 10 tööpäeva jooksul KÜSK-i vastava teate saamisest enda seisukohad ja vastuväited.

(1)Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise käigus regulaarselt avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest ja tulemustest.

(2)Toetuse saaja peab avalikustama ühe kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust oma veebilehel või sotsiaalmeedia lehel projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.

(3)Toetuse saaja peab viitama KÜSK-ile ja Siseministeeriumile taasesitatavas vormis, kasutades selleks ametlikke logosid.

(1)Toetuse saaja esitab KÜSK-ile tegevuste elluviimise aruande kehtival vormil TMS-i teel taotlusvooru väljakuulutamise teates määratud tähtajaks.

(2)Arenguhüpet ettevalmistava vooru puhul esitab taotleja aruande lisana arenguhüppe tegevuskava ja kaasatud arengueksperdi digiallkirjastatud hinnangu valminud tegevuskavale.

(3)Arenguhüppe vooru puhul esitab taotleja lõpparuande koos kaasatud arengueksperdi digiallkirjastatud hinnanguga taotleja arengule. Muutuse mõõtmise indikaatorid esitatakse lõpparuandes.

(4)Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb KÜSK ettepaneku kõrvaldada puudused, mis tuleb toetuse saajal lahendada mõistliku aja jooksul KÜSK-i äranägemisel.

(5)KÜSK jätab aruande kinnitamata ja teavitab sellest taotlejat, kui toetuse saaja: 1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või kui toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

(1)KÜSK võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui: 1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud; 2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud; 3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud mitteabikõlblikuks kuluks; 4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud; 6) käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud; 7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 8) selgub, et toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata; 10) KÜSK on otsustanud jätta aruanne kinnitamata või kui toetus jääb osaliselt kasutamata või toetuse saaja loobub toetusest; 11) kulutuste eest ei ole tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.

(2)KÜSK-il on õigus jätta toetus tagasi nõudmata, kui: 1) esinevad riigieelarve seaduse § 551 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alused; 2) tagasinõutav toetuse summa on 100 eurot või väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on riigieelarve seaduse § 551 lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega; 3) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse KÜSK-i ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas KÜSK-ile esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning ta tagastas toetuse KÜSK-i määratud tähtajaks.

(3)KÜSK saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS-is. Kui tekib kahtlus, et taotleja ei ole otsust TMS-i kaudu kätte saanud, toimetab KÜSK otsuse taotlejale kätte muul viisil.

(4)Toetuse saaja võib taotleda KÜSK-ilt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks 15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KÜSK-ile TMS-is kirjaliku avalduse, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid.

(5)Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KÜSK otsuse 20 tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(1)Toetuse saajal on õigus: 1) saada KÜSK-ilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal osaliselt või täies ulatuses.

(2)Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatu järgi; 2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavalt; 3) võimaldama KÜSK-il juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele vähemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 4) teavitama KÜSK-i viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid; 6) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi KÜSK-i antud tähtajaks; 7) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast projekti lõppemist; 8) edastama määruses ettenähtud teabe KÜSK-ile TMS-i teel.

(1)KÜSK-il on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud; 3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata.

(2)KÜSK on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise; 3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist; 5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes; 6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; 7) lahendama KÜSK-i otsuse või toimingu peale esitatud vaide.

KÜSK-i otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KÜSK.