(1)Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) kirjeldab ja reguleerib isiku ning perekonna toimetuleku soodustamiseks Kastre valla (edaspidi vald) korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus), makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus), sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste koos nimetatult (edaspidi hüvitis) taotlemise tingimusi ja korda.
(2)Käesolevat korda kohaldatakse koos valdkonna seadustega, teiste üleriigiliselt kehtivate õigusaktidega ja valla määrustega.
(1)Hüvitist on õigustatud taotlema isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kastre vald ning vältimatut sotsiaalabi taotlev inimene, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
(2)Hüvitist võib taotleda abivajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.
(3)Sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi abi) andmisel loetakse leibkonnaliikmeteks ühises majapidamises ja ühiselt rahalisi vahendeid kasutavad isikud.
(4)Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kastre vald.
(1)Toetuste piirmäärad ja teenuste maksumused kehtestatakse Kastre Vallavolikogu ja/või Kastre Vallavalitsuse määrustega.
(2)Valla makstavaid toetusi ja korraldatavaid või osutatavaid teenuseid rahastatakse kas osaliselt või täielikult valla eelarvest või riigieelarvest tasandus- ja toetusfondi vahenditest.
(3)Kui hüvitise andmist rahastatakse (osaliselt või täielikult) struktuurifondide, muu projektitoetuse või sihtfinantseeringu rahaga, siis on valitsuse või sotsiaalosakonna otsusega õigus vastavalt vähendada teenuse eest võetavat tasu, tasust loobuda või hinnastada teenus kooskõlas projekti tingimustega.
(4)Teenused võivad olla teenuse saajale tasulised. Isiku omaosaluse suurus oleneb teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast, teenuse mahust ning maksumusest. Teenuse eest võetava tasu suurus ei või olla teenuse saamise takistuseks.
(5)Kastre Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) korralduse (edaspidi otsuse) alusel võib teenusele määratud isiku osaliselt või täielikult vabastada teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, eluasemekulusid, muid püsikulusid ja seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu.
(6)Käesolevas määruses nimetatud toetuste andmiseks ja teenuste osutamiseks või korraldamiseks võib vald kehtestada eraldi korrad või täpsemad juhised.
(1)Abi saamiseks esitab abi vajav isik (edaspidi taotleja) kirjalikult või suuliselt või elektrooniliselt taotluse. Kui abivajavast isikust saadakse teada muul viisil, selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse. Vajadusel nõustatakse ja abistatakse taotlejat taotluse esitamisel. Valitsus võib isikute abistamiseks kehtestada taotluste vormid.
(2)Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber); 3) taotletav toetus või teenus; 4) toetuse või teenuse taotlemise põhjendus.
(1)Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus nõuda taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekuid ja varalist seisu tõendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid ning teha päringuid informatsiooni saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.
(2)Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3)Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab ametnik vajadusel isiku abivajadust. Hindamisvahendi olemasolul võib hindamise läbi viia hindamisvahendi kaasabil. Hindaja võib: 1) viia läbi kodukülastuse isiku tavapärases keskkonnas tahte ja/või toimetuleku väljaselgitamiseks; 2) kohustada taotlejat esitama vabas vormis selgitusi enda toimetuleku kohta ja vajadusel taotleja enda võimaluste kohta tasuda omaosalust; 3) kohustada taotlejat esitama andmeid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, rahalised vahendid, muu vara); 4) kohustada taotlejat esitama andmeid kolmandate isikute (ülalpidajad, muu tugivõrgustik) kohta; 5) kohustada taotlejat esitama enda kohta kõiki toimetulekut, arengut, terviseseisundit või muid abivajadust kirjeldavaid dokumente; 6) koostada abivajajale juhtumi- või tegevusplaan.
(4)Abivajaduse muutumisel viiakse vajadusel läbi korduvhindamine.
(1)Otsus hüvitise määramise või määramata jätmise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul alates hüvitise taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtajast.
(2)Otsus toimetulekutoetuse määramise kohta tehakse 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Arvestatud toimetulekutoetuse summa makstakse välja 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast alates.
(3)Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotluse esitanud isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mis on vähemalt 14 kalendripäeva. Kui taotleja ei ole nimetatud tähtajaks esitanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke dokumente või andmeid võib jätta taotluse rahuldamata.
(4)Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise, mis ületab volikogu kehtestatud piirmäära ning toetuse määramata jätmise otsustab valitsus otsusega.
(5)Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise volikogu poolt kehtestatud määra ulatuses fikseeritakse sotsiaalosakonna protokollilise otsusega.
(6)Toetuse andmise otsuses kajastatakse: 1) antava toetuse suurus ja vajadusel põhjendused toetuse suuruse kujunemise kohta; 2) vajadusel toetuse saaja kohustused; 3) muud olulised toetuse saamisega seotud asjaolud.
(7)Toimetulekutoetuse ja sissetulekust mittesõltuva toetuse otsus väljastatakse vajadusel sotsiaalosakonna ametniku poolt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) väljatrükina, mis võrdsustub haldusaktiga. Toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltumatu toetuse määramata jätmise otsus edastatakse taotlejale kirjalikult.
(8)Määratud toetuse summa makstakse: 1) toetuse saaja arvelduskontole; 2) põhjendatud juhul taotleja poolt volitatud isiku arvelduskontole; 3) erandkorras sularahas; 4) taotleja sihtotstarbeliste maksete kompenseerimiseks või teenuste eest tasumiseks.
(9)Toetus makstakse välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale vastava otsuse vormistamist, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.
(10)Teenuse andmise otsuses kajastatakse: 1) teenus, mida isikule antakse; 2) vajadusel teenuse eest tasumise kord; 3) vajadusel teenuse saaja kohustused; 4) muud olulised teenuse osutamisega seotud asjaolud (teenuse osutamise aeg, maht, koht, eesmärk, sisu).
(1)Hüvitise andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud abi saamise õiguse või muu olulise asjaolu väljaselgitamiseks või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata; 3) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub mõjuva põhjuseta elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 4) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 5) perekonna sissetulekust sõltuvate toetuste puhul tööealine isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenustel või valitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud teenusel; 6) taotleja on eelnevalt määratud hüvitist kasutanud mittesihipäraselt; 7) isik keeldub abist, eelkõige kui abi on taotlenud isiku eest muu isik; 8) isiku abivajaduse katab muu juba saadav toetus või teenus.
(2)Hüvitise saaja on kohustatud valitsust teavitama asjaoludest, mis tingivad hüvitise saamise õiguse peatamise või lõppemise.
(3)Teenuse osutamist või korraldamist võib peatada, lõpetada, teenuste sisu ja/või eesmärki muuta sotsiaalosakonna ametniku kirjaliku ettepaneku alusel, juhul kui teenuse saaja ei ole tervislikel või muudel põhjendatud juhtudel võimeline oma tahet ja/või vajadusi väljendama.
(4)Hüvitise andmine peatatakse valitsuse otsusega, kui hüvitise saaja: 1) rikub hüvitise andmisega seotud kohustusi või kõrvaltingimusi; 2) kasutab hüvitist mittesihipäraselt; 3) kui määratud hüvitis on vajalik, võimalik või otstarbekas katta muu abiga.
(5)Teenuse osutamine või korraldamine peatatakse, muudetakse sisu ja/või eesmärki sotsiaalosakonna protokollilise otsusega õigustatuse korral, kui teenuse saaja: 1) taotleb teenuse osutamise või korraldamise peatamist; 2) taotleb teenuse sisu või eesmärgi muutmist.
(6)Hüvitise andmine lõpetatakse sotsiaalosakonna protokollilise otsusega, kui hüvitise saaja: 1) taotleb selle andmise lõppemist; 2) suundub teisele teenusele; 3) hüvitise määramise aluste äralangemisel (elukoha muutus).
Alusetult saadud abi tagasinõudmine toimub sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
(1)Valitsus otsustab haldusaktiga järgmiste hüvitiste määramise: 1) erakorraline toetus; 2) puudega inimese eluaseme kohandamise toetus; 3) sotsiaaltoetus raske majandusliku olukorra tõttu; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 5) täisealise isiku hooldus; 6) isikliku abistaja teenus; 7) eluruumi tagamine; 8) võlanõustamisteenus; 9) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele; 10) tugiisikuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele; 11) asendushooldusteenus; 12) järelhooldusteenus; 13) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(2)Valitsus otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramisest ja teenuste osutamisest keeldumise: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) lastele suunatud koolieelse lasteasutuse kohamaksu ja toiduraha toetus; 4) lastele suunatud koolitoidutoetus; 5) lastele suunatud prillitoetus; 6) lastele suunatud ravimite, abivahendite, raviteenuste toetus; 7) sotsiaaltoetus lastele; 8) kodukütte toetus; 9) täisealiste ravimite, raviteenuste ja abivahendite ning puudega inimese eluaseme kohandamise toetus; 10) erakorraline toetus; 11) puudega inimese eluaseme kohandamise toetus; 12) sotsiaaltoetus raske majandusliku olukorra tõttu; 13) koduteenus; 14) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 15) tugiisikuteenus; 16) täisealise isiku hooldus; 17) isikliku abistaja teenus; 18) varjupaigateenus; 19) turvakoduteenus; 20) eluruumi tagamine; 21) võlanõustamisteenus; 22) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele; 23) tugiisikuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele; 24) asendushooldusteenus; 25) järelhooldusteenus; 26) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused; 27) psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamine; 28) sotsiaalmajutusteenus; 29) päevahoiuteenus; 30) sotsiaaltransporditeenus.
Sotsiaalosakond otsustab protokollilise otsusega järgmiste toetuste määramise ning teenuste osutamise määramise, peatamise, muutmise ja lõpetamise: 1) koolieelse lasteasutuse kohamaksu ja toiduraha toetus; 2) lastele suunatud koolitoidutoetus; 3) lastele suunatud prillitoetus; 4) lastele ravimite, abivahendite, raviteenuste toetus; 5) sotsiaaltoetus lastele; 6) kodukütte toetus; 7) täisealiste ravimite, raviteenuste ja abivahendite toetus; 8) perioodiline sotsiaaltransporditeenus; 9) koduteenus; 10) tugiisikuteenus; 11) varjupaigateenus; 12) turvakoduteenus; 13) psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamine; 14) sotsiaalmajutusteenus; 15) päevahoiuteenus.
(1)Taotlust menetlev sotsiaalosakonna ametnik otsustab järgmiste toetuste määramise: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) eakate juubeli- ja sünnipäevatoetus; 4) toimetulekutoetus; 5) toiduabi; 6) ühekordne sotsiaaltransporditeenus.
(2)Taotlust menetlev sotsiaalosakonna ametnik otsustab järgmiste toetuste määramisest keeldumise: 1) toimetulekutoetus; 2) toiduabi.
Toetuse või teenuse määramise või määramata jätmise otsusega mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie Kastre Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras või kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
(1)Toetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline või mitterahaline hüvitis.
(2)Sissetulekust mittesõltuvad toetused on toetused, mille eesmärk on tagada sotsiaalne kaitse ja mille puhul hüvitatakse kulud konkreetse sündmuse esinemisel või kulude tekkimisel ja isiku abivajadust eraldi ei hinnata.
(3)Sissetulekust sõltuvate toetuste andmise eesmärk on pakkuda täiendavat toetust abivajaduse ilmnemisel ning mille puhul hinnatakse iga konkreetse juhtumi puhul isiku ja tema perekonna toimetulekut ning vajadust konkreetse abimeetme järgi.
(4)Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuste määramisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku abivajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) toetuse saamise aluseks on taotleja tegelik abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud, varaline seis ja olemasolevad vahendid; 4) toetusele on õigustatud isik, kelle taotlemisele eelnenud 4 kalendrikuu keskmine sissetulek leibkonna esimese liikme kohta on kuni 600 (kuussada) eurot ning igal järgneval leibkonnaliikmel kuni 400 (nelisada) eurot.
(1)Sünnitoetust makstakse lapsevanemale või last kasvatavale õigustatud isikule lapse eest, kelle elukohaks jääb sünni registreerimise järgselt Eesti rahvastikuregistri andmetel Kastre vald (edaspidi Kastre valla elanik).
(2)Sünnitoetuse saamiseks esitatakse taotlus enne lapse kuuekuuseks saamist.
(3)Sünnitoetust ei määrata, kui: 1) laps elab pidevalt hoolekandeasutuses; 2) laps on teises perekonnas eestkostel või hooldusel; 3) laps on lapsendatud teise peresse; 4) laps sündis surnult; 5) taotleja hooldusõigus on peatatud või ära võetud.
(4)Sünnitoetust makstakse Kastre valla eelarvest järgmiselt: 1) Toetust makstakse täies ulatuses, kui lapse mõlemad vanemad või üksikvanem on Kastre valla elanikud (elanik) vähemalt alates lapse sünnist. 2) Toetust makstakse osalises ulatuses, kui lapse üks vanematest on Kastre valla elanik vähemalt alates lapse sünnist. 3) Toetus makstakse välja III osas. Toetuste maksmise aluseks on käesoleva lõike punktide 1 või 2 täitmine. Valitsus kontrollib enne iga toetuse väljamaksmist lapse ja lapsevanema(te) Eesti rahvastikuregistri järgset elukohta. Andmete (nt arveldusarve) muutumisel esitab toetuse saaja allkirjastatud avalduse. Toetuse I osa makstakse õigustatud isikule taotluse alusel. Toetuse II osa makstakse õigustatud isikule lapse sünnist aasta möödumisel sotsiaalosakonna arvepidamise alusel. Toetuse III osa makstakse õigustatud isikule lapse sünnist 2 aasta möödumisel sotsiaalosakonna arvepidamise alusel. Sünnitoetuse määra kehtestab volikogu määrusega.
(1)Matusetoetus on ühekordne sotsiaaltoetus (edaspidi matusetoetus) matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.
(2)Matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel oli vald.
(3)Matusetoetust ei maksta teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise korral.
(4)Erandkorras makstakse matusetoetust matuse korraldajale: 1) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on vald ning kes taotleb toetust isiku matmise kuludeks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei ole saadud matusetoetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest; 2) kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kellel ei olnud võimalik saada toetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest ning kes taotleb toetust isiku matmise kuludeks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel vallas.
(5)Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ja kannab matuse korraldamise kulud valitsus.
(6)Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise kulud.
(7)Matusetoetust võib taotleda isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud (edaspidi matusekorraldaja).
(8)Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja valitsusele kirjaliku taotluse, surmateatise/tõendi koopia, vajadusel muud asjakohased dokumendid.
(9)Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse taotlus on esitatud kahe kuu jooksul surmapäevast arvates.
(1)Juubeli- ja sünnipäevatoetust makstakse isikutele alates 75. eluaastast iga viie aasta järel ja alates 90.eluaastast igal järgneval sünnipäeval.
(2)Juubeli- ja sünnipäevatoetuste kätte toimetamise korraldab valla sotsiaalosakond.
(1)Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda loodusõnnetuse, tulekahju, kuriteo või muu ettenägematu sündmuse tõttu.
(2)Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist ning isiku olukorrast. Toetuse määramiseks võib valitsus küsida lisadokumente.
(1)Lastele suunatud toetusele on õigustatud kuni 18-aastased isikud.
(2)Koolieelse lasteasutuse kohamaksu ja toiduraha toetus: 1) koolieelses lasteasutuses või lapsehoius käiva lapse kohamaksu ja toidutoetust määratakse kuni üheks õppeaastaks lapse toiduraha ja lapsevanema osalustasu osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.
(3)Koolitoidutoetus: 1) koolitoidutoetus on toetus, mida makstakse peredele laste hommikusöögi, koolilõuna ja pikapäevarühma toidukulude katmiseks; 2) toetus määratakse kuni üheks õppeaastaks koolitoidu täieliku või osalise maksumuse hüvitamiseks; 3) toetus kantakse koolipidaja või koolides toitlustamist korraldava ettevõtte arvelduskontole esitatud arvete alusel.
(4)Prillitoetus: 1) prillitoetus määratakse prillide maksumuse hüvitamiseks; 2) toetust makstakse kuludokumendi alusel kuni kaks korda aastas.
(5)Ravimite, abivahendite, raviteenuste toetus: 1) ravimite, abivahendite, raviteenuste toetust makstakse lastele ravimite, abivahendite ja raviteenuste maksumuse hüvitamiseks 2) toetust makstakse kuludokumentide alusel.
(6)Sotsiaaltoetus lastele:Ühekordne toetus, mida makstakse perekondadele laste õppevahendite, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku soetamiseks või teenuste eest tasumiseks (laste/noortelaagri osaluse tasumiseks).
Kodukütte toetust on võimalik taotleda küttematerjali soetamiseks mitte-kaugküttesüsteemiga eluruumi kasutajale. Kodukütte toetus on ühekordne toetus üksi elavale isikule ja/või tema perekonnale.
(1)Toetust on võimalik taotleda raviteenuse saamise, retseptiravimite ostmise, abivahendi soetamise või rentimise omaosaluse kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.
(2)Ravimite, raviteenuste ja abivahendite toetus makstakse taotlejale välja kuludokumentide alusel.
(3)Puudega inimese eluaseme kohandamise toetuse suuruse ja kohanduste arvu otsustab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud eelarve piires.
Ühekordne sotsiaaltoetus määratakse toimetulekuraskustes isikule hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks.
(1)Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekunud toetuste määramise ja maksmiseks eraldatud vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust ja täiendavat sotsiaaltoetust sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(2)Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab volikogu määrusega.
(1)Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(2)Koduteenus jaguneb koduabiks ja isikuabiks: 1) koduabi sisaldab teenuse saaja abistamist igapäevaeluks vajalikes tegevustes, abi tegevuste korraldamisel tema kodus ning asjaajamisel väljaspool kodu; 2) isikuabi sisaldab teenuse saaja abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel.
(3)Koduteenus on teenuse saajale tasuline.
(1)Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.
(2)Teenust rahastatakse vallaeelarvest ja teenuse saajalt võetavast tasust.
(3)Valitsus tasub teenusele õigustatud isiku hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses (hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulu, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulu, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulu, koolituse ja supervisiooni kulu) ja väiksema sissetuleku hüvitise.
(4)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmine vanaduspensioni suurus, katab valitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna võetakse arvesse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(5)Teenuse saaja (vajadusel koos ülalpidamiskohustusega isikutega) tasub: 1) üle piirmäära olevad hoolduskulud; 2) teenuse muud kulud (majutus- ja toitlustuskulu; administratsiooni, halduspersonali, abitöötajate ja tugispetsialistide tööjõukulu; teenuse osutamiseks vajalike töövahendite, hügieenivahendite, käsimüügiravimite, meditsiinitarvikute kulu, transpordikulu); 3) isiklike vajadustega seotud kulud (individuaalsed abi- ja hügieenivahendid, ravimid, ravi- ja iluteenuste kulud, kultuuriürituste külastamisega seotud kulud).
(6)Kui teenuse saaja (sh ülalpidamiskohustusega isikute) sissetulek ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt hoolduskulude ja muude kulude (sh isiklike vajadustega seotud kulude) puudujääva osa katmiseks piisav, on õigus taotleda teenuse tasumise puudujääva osa rahastamist vallaeelarvest.
(7)Teenuse saaja omaosalus, ülalpidamist andma kohustatud isikute osalus ning valla eelarvest makstav teenuse maksumusest puudujääv osa määratakse valitsuse otsusega.
(1)Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2)Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
(3)Teenuse saajaga koostatakse tegevuskava hiljemalt ühe kuu jooksul arvates teenuse saaja teenusele asumisest. Tugiisik hindab koostöös sotsiaalametnikuga tegevuskava tulemuslikkust ja teenuse jätkamise vajadust hiljemalt 30 päeva enne tugiisikuteenuse määramise lõppemist.
(4)Tugiisikuteenuse osutamise aeg, eesmärk, sisu, tegevused ja maht määratakse vastavalt teenusele õigustatud isiku vajadustele ning fikseeritakse sotsiaalosakonna koosoleku protokollilise otsusega.
(5)Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Täisealisele isikule hoolduse määramise eesmärk on abi osutamine isikule, kes vajab vaimse või füüsilise puude tõttu abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.
(2)Täisealise isiku hooldaja toetus on igakuine toetus, mida makstakse hooldusvajadusega isiku hooldamise toetamiseks.
(3)Hooldusvajadus jaotatakse: 1) olulise kõrvalabi vajadus elukohas, s.t raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses; 2) pideva kõrvalabi vajadus elukohas, s.t suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada.
(4)Valitsuse otsusega määratakse hooldusvajadus, hooldaja, tema kohustused ja ülesanded ning hooldajatoetuse suurus või keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused.
(5)Isiku võib määrata hooldajaks kuni kahele hooldatavale, kui hooldatavad, kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või nad ei suuda neis osaleda või neid teostada, elavad samas eluruumis või lähestikku paiknevates eluruumides. Kui isik on määratud hooldajaks kahele isikule, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.
(6)Hooldaja ja hooldajatoetus määratakse kuni kolmeks aastaks.
(7)Hooldajatoetuse määr jaguneb: 1) osalise hooldusvajaduse korral 60% hooldajatoetuse määrast; 2) pideva hooldusvajaduse korral 100% hooldajatoetuse määrast.
(8)Hooldajatoetus makstakse otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.
(9)Hooldus lõpetatakse hooldaja ja/või hooldatava avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on: 1) hooldaja, hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse; 2) hoolduse korraldamisel muul viisil; 3) hooldajale sügava või raske puude määramine; 4) hooldusvajaduse vähenemine; 5) hooldaja ei täida otsuses määratud kohustusi või loobub nende täitmisest; 6) hooldatava või hooldaja surm.
(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on: 1) suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades; 2) vähendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise inimese pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust ning toetada nende sõltumatust ja sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist.
(2)Isikliku abistaja teenuse saajale võib teenuse saamise eest määrata omaosalustasu.
(1)Teenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2)Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.
(3)Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Teenuse eesmärk on tagada abivajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tagatakse isikule vajaduse korral kriisiabi ning teavitatakse isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine, arendamine ja taastatakse psüühiline tasakaal ja tegevusvõime igapäevaelus.
(2)Teenust on õigus saada: 1) lapsel, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisel isikul, kes vajab turvalist keskkonda.
(3)Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega isikul kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või muude avalike teenuste kasutamiseks.
(2)Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale tasuline.
(1)Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikutele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kelle kasutuses olev eluruum vajab kohandust, et leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel.
(2)Eluruumi tagamise teenus on teenuse saajale tasuline.
(1)Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2)Võlanõustamisteenus määratakse taotlejale kuni viis korda eelarveaasta jooksul. Mahu täituvusel hindab sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja ja teenuse osutajaga teenuse jätkamise vajadust.
(3)Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.
(1)Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2)Asendushooldusteenuse sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
(3)Asendushooldusteenust saama õigustatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest, vallaeelarvest ja asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
(1)Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2)Järelhooldusteenuse sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
(3)Järelhooldusteenust saama õigustatud isikule osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest, vallaeelarvest ja teenusel oleva isiku sissetulekutest.
(1)Teenuste korraldamise ja toetuste määramise eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isikute hoolduskoormust, soodustada nende toimetulekut või töötamist ning toetada erivajadusega laste heaolu ja arengut.
(2)Teenuse määramisel lähtutakse lapse hooldus- ja abivajadusest ning lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.
(3)Teenuse vajadust hinnatakse juhtumikorralduse põhimõtteid järgides ning otsus tehakse STAR andmeregistris koostatud juhtumiplaani ning tegevuskava alusel.
(4)Valitsuse otsuses märgitakse vähemalt teenuse andmed teenuse saaja ja teenuse osutaja kohta, rahastamisperiood, maht ja maksumus.
(5)Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalosakonna ametnik vajaduspõhiselt teisi teenuseid.
(6)Teenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule. Teenuse määramisel võib hinnata pere majanduslikku olukorda, selgitamaks pere võimekust teenuse eest ise tasuda. Teenuse eest makstakse teenuseosutaja arve alusel.
(7)Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse saamiseks pöörduda otse teenuse osutaja poole.
(8)Füüsilise isiku poolt tugiisiku-, sotsiaaltransporditeenuse või muu teenuse osutamiseks sõlmib valitsus lepingu, milles fikseeritakse teenuse osutaja konkreetsed tööülesanded, tööaeg, teenuse osutamise koht ja tasustamise tingimused.
(9)Suure hooldus- ja abivajadusega laste hüvitised: 1) Sõidutoetus koolikohustusliku haridusliku erivajadusega õpilase haridusasutusse ja tagasi sõitudeks. Sõidutoetus määratakse vahemaa eest, kui õpilane viibib transpordivahendis ja makstakse sõiduaruande alusel. 2) Lapsehoiuteenus. Lapsehoiuteenuse osutaja tagab lapsehoiuteenuse osutamise ajal lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. Teenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal. Sotsiaalosakonna ametnik abistab vajadusel teenust saama õigustatud isikut teenuse osutaja leidmisel.Lapsehoiuteenuse saajale võib teenuse saamise eest määrata omaosalustasu. 3) Tugiisikuteenus. Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. Tugiisikuteenuse osutaja või tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema. Abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Sotsiaalosakonna ametnik abistab vajadusel teenust saama õigustatud isikut teenuse osutaja leidmisel.Tugiisikuteenuse saajale võib teenuse saamise eest määrata omaosalustasu. 4) Muud suure hooldus- ja abivajadusega laste arengut ja tema pere toetavad teenused.Muude suure hooldus- ja abivajadusega laste arengut ja tema pere toetavate teenuste saajale võib teenuste saamise eest määrata omaosalustasu.
(1)Sotsiaalmajutusteenuse eesmärk on ajutise elukoha võimaldamise ning nõustamise, juhendamise ja tugiteenuste osutamisega tagada isiku või perekonna võimalikult iseseisev toimetulek.
(2)Sotsiaalmajutusteenus on teenuse saajale tasuline.
(1)Päevahoiuteenuse eesmärk on turvalise keskkonna, võimetekohase loova tegevuse ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist ja tegevusvõimest tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla, samuti teenuse saaja lähedastele (vanemale/hooldajale/eeskostjale) võimaluse andmine tööturule jõudmiseks/püsimiseks või ajutiseks puhkuseks
(2)Päevahoiuteenus on teenuse saajale tasuline.
(1)Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele muid toetavaid sotsiaalteenuseid.
(2)Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused on: 1) päevakeskuse teenus; 2) pesupesemise ja pesukuivatamise teenus; 3) isikliku hügieeni tagamise teenus (dušiteenus); 4) kriisiabi, laste leinalaagris osalemine; 5) tugiprogrammides osalemine (peretugevdusprogramm, vanemlikke oskusi toetavad programmid); 6) toiduabi; 7) muud toetavad teenused.
(3)Teenused on teenuse saajale tasulised, välja arvatud lõike 2 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud teenused.
(1)Täiendavate vajaduspõhiste vaimset tervist toetavate sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis toetavad isiku psühhosotsiaalset heaolu, vaimset tervist ja lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.
(2)Teenuste määramisel arvestatakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel vallale eraldatud vahenditega ja valla eelarves ettenähtud vahenditega. Vajadusel moodustatakse teenuseid vajavatest isikutest järjekord.
(3)Valitsusel on õigus täpsustada osutatavate teenuste liigid ja nende sihtrühmad: psühholoog, tegevusteraapia (mängu, loov ja muusika), pereteraapia.
(4)Abivajadust hinnatakse vastavalt käesolevas määruses sätestatule. Teenuse määramise aluseks on üldjuhul pere- või eriarsti hinnang teenuse vajadusele.
(5)Erakorralisel juhul suunatakse isik teenusele koheselt.
(6)Vallavalitsus ostab teenust teenusepakkujalt, kes vastab abivajajale määratud teenuse osutamise nõuetele.
(7)Vaimse tervise teenus määratakse korraga kuni viis nõustamiskorda kalendriaasta jooksul.
(8)Meditsiinitöötaja põhjendatud hinnangu alusel võib vaimse tervise teenuse nõustamiskordade mahtu suurendada.
(9)Vaimse tervise teenus on teenuse saajale omaosalustasuga.
(1)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 määrus nr 7 „Sünnitoetuse määramise ja maksmise kord Kastre vallas“.
(2)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 24.04.2018 määrus nr 38 „Täisealisele isikule hooldaja määramise ja maksmise kord“.
(3)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 24.04.2018 määrus nr 37 „Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.
(4)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 24.04.2018 määrus nr 36 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“.
(5)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 09.10.2018 määrus nr 53 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“.
(6)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 määrus nr 8 „Matusetoetuse maksmise kord Kastre vallas“.
(7)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 18.02.2020 määrus nr 97 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise kord Kastre vallas“.
(8)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 112 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Kastre vallas“.
(9)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 114 „Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse kasutamise kord“.
(10)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 18.05.2023 määrus nr 31 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamise kord Kastre vallas“.
(11)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 27.06.2023 määrus nr 37 „Varjupaigateenuse osutamise kord Kastre vallas“.
(12)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 27.06.2023 määrus nr 36 „Turvakoduteenuse osutamise kord Kastre vallas“.
(13)Tunnistada kehtetuks Kastre Vallavolikogu 27.06.2023 määruse nr 35 „Võlanõustamisteenuse osutamise kord Kastre vallas“.
Määrus jõustub 01.06.2026
(11)Hüvitise andmise otsus tehakse taotlejale teatavaks ja edastatakse vajadusel teenuseosutajale 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(12)Teenuse osutamiseks võib valitsus sõlmida lepingu.
(13)Sõltuvalt abivajadusest võib hüvitise andmise otsustada isiku taotluseta.
(14)Kui isikule on vaja abi anda viivitamatult, võib valitsus anda hüvitist sõltumata isiku majanduslikust seisust. Valitsusel on õigus nõuda õigustatuse korral abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.
(15)Valitsusel on õigus rahaliste vahendite olemasolu korral põhjendatud juhtudel ja kaalutlusotsuse alusel teha erandeid määrusega kehtestatud hüvitiste määramise tingimustes. Erandi tegemise otsustab valitsus otsusega.
(7)Hüvitise andmine lõpeb ja hüvitise andmise lõpetamise otsust ei anta: 1) hüvitise nõuetekohase ja täieliku andmisega; 2) isiku surma korral.