(1)Määrusega kehtestatakse suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenuse (edaspidi lapsehoiuteenus) ning toetavate teenuste (edaspidi toetavad teenused) rahastamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord.2
(2)Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktidega.3
(3)Lapsehoiuteenust ja toetavaid teenuseid määratakse valla elanikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kuusalu vald, samuti sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud juhul.4
(4)Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapse hooldusõigust omava või last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist. Lapsehoiuteenus peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 453 ja 454 nõuetele.5
(5)Toetavate teenuste eesmärk on soodustada suure hooldus- ja abivajadusega lapse, tema perekonna toimetulekut ning aidata vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
(1)Määruses kasutatakse järgnevaid mõisteid:2
(2)abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.3
(3)suure hooldus- ja abivajadusega laps – erinevate diagnoosidega, raske või sügava puudega, püsivalt liikumatu (sünnitrauma, geneetiline haigus, sügav enneaegsus jne) ja liikuv (raske ja sügav vaimupuue, epilepsia, autism, raske ja sügav psüühikahäire, immuunpuudulikkus jne) laps, kes vajab pidevat järelevalvet ja suurt hoolt nii kodus kui haridusasutuses. Haridust omandab selline laps, kas erirühmas/eriklassis või koduõppel.4
(4)sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis.5
(5)lapsehoiuteenus – on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.6
(6)toetav teenus – teenus, mis soodustab lapse ja perekonna toimetulekut ning vähendab hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.7
(7)rehabilitatsiooniplaan – õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta.8
(8)juhtumiplaan – kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.
(1)Lapsehoiuteenusele ja toetavatele teenustele on õigus:11) suure hooldus- ja abivajadusega lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapse puhul võib toetust kasutada jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.22) lapsel, kelle vanematel on raskusi tema eest hoolitsemisega ja kelle abivajadus on hinnatud ametniku poolt.2
(2)Ametnik hindab teenuste vajadust igal lapsel eraldi lastekaitseseaduse § 28 alusel ja täidab sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistris lapse juhtumiplaani.
(1)Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võib vallavalitsus kasutada suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja tema perega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.2
(2)Toetavad sotsiaalteenused on:11) rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitatud teenuste ja abivahendite eest tasumine;22) perede nõustamine;33) eluaseme kohandamine;44) muud teenused, mis soodustavad suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
(1)Lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste toetuse taotlemiseks esitab lapse seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse koos abivajaduse kirjelduse ja asjakohaste dokumentidega.2
(2)Ametnikul on õigus ja kohustus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente (pere- või eriarsti epikriis, raviskeem, rehabilitatsiooniplaan, õppe-nõustamiskomisjoni soovitused, iseloomustus haridusasutusest, individuaalse arengu jälgimise kaart) ja andmeid ning kontrollida esitatud andmete õigsust.3
(3)Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.4
(4)Kui ametniku poolt nõutud täiendavaid dokumente ja andmeid ei ole määratud tähtajaks esitatud, siis on õigus jätta avaldus läbi vaatamata.5
(5)Lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste rahastamine toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.6
(6)Otsuse abi andmise, andmisest keeldumise, andmise muutmise, peatamise või lõpetamise kohta teeb nõuetekohase taotluse esitamisest arvates 10 (kümne) tööpäeva jooksul vallavalitsus lapsehoiuteenuse osas ning ametnik toetavate teenuste osas, vajadusel kaasates vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni.7
(7)Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:11) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;22) abivajaduse katavad riiklikud või valla toetused ja teised teenused;33) abivajaduse hindamisest selgub, et teenuse määramine ei ole põhjendatud.
Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 08.02.2023 määrus nr 7 „Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Kuusalu vallas“.
Määrus jõustub kolmandal päeval alates Riigi Teatajas avaldamisest.