Korruptsioonivastase seaduse rakendamise korra (edaspidi määrus) eesmärk on määrata kindlaks korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise põhimõtted ja korraldus.
(1)Määrusega reguleeritakse korruptsiooni ennetamist avaliku ülesande täitmisel ja korruptsiooniriskide maandamise korraldamist Rakvere Vallavalitsuses ja hallatavas asutuses (edaspidi koos asutus).
(2)Korruptsioonivastases tegevuses lähtub asutus ja ühing (edaspidi koos avalikku ülesannet täitev asutus) korruptsioonivastasest seadusest (edaspidi KVS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast määrusest.
(3)Määrust kohaldatakse KVSi § 2 lõike 1 tähenduses ametiisikutele (edaspidi ametiisik). Käesoleva määruse § 4 kohaldatakse ka selles paragrahvis nimetatud muudele isikutele.
(4)Huvide konflikti vältimise meetmed riigihangete ja ostumenetluste ettevalmistamisel ja korraldamisel sätestatakse hankekorras.
(5)Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” § 491 rakendamist reguleeritakse avalikku ülesannet täitva asutuse raamatupidamise sise-eeskirjas.
Ametiisik või muu isik (ametnik, töötaja, lepinguline töötaja vms) on kohustatud viivitamata teavitama asutuse juhti talle teatavaks saanud KVSi § 3 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisest, korruptsioonijuhtumi põhjendatud kahtlusest ja võimalikust korruptsioonijuhtumist. Teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse KVSi § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt.
(1)Avalikku ülesannet täitev asutus peab tõhusa järelevalve tagamiseks ja korruptsiooniriskide maandamiseks oma asutuses: 1) hindama korruptsiooniriske, sealhulgas välja selgitama korruptsiooniriskiga ametikohad, menetlused ja tegevused ning levinumad soodustuste pakkumisega seotud olukorrad; 2) rakendama KVSis ja teistes õigusaktides esitatud korruptsiooni ennetamise meetmeid; 3) välja töötama korruptsiooni ennetamise juhendi, mis lähtub konkreetse asutuse eripärast. Ametiasutuse juhendiga võib reguleerida korruptsiooniennetust ka hallatavas asutuses või töötab hallatav asutuse välja välja oma juhendi, kooskõlastades selle enne Rakvere Vallavalitsusega.
(2)Asutuse juht: 1) vastutab korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise eest oma asutuses; 2) tagab kontrolli asutuse ametiisiku kohustustest kinnipidamise üle; 3) korraldab asutuses korruptsiooni ennetamist ja korruptsiooniriskide maandamist ning nõustab ametiisikuid korruptsiooni ennetamise küsimustes.
(3)Asutuse veebilehele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesannet täitva isiku kontaktandmed.
(1)Asutuse juht tagab oma asutuses ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning korruptsiooni vältimise süsteemse ja järjepideva koolituse.
(2)Asutus on kohustatud: 1) tutvustama KVSist tulenevaid nõudeid ja korruptsiooni ennetamise juhendit ametnikule või töötajale, kes asub tööle ameti- või töökohale, millega kaasneb ametiseisund; 2) tagama ametiisikule korruptsiooni ennetamise alase koolituse vähemalt üks kord aastas.
(3)Ametiisik on kohustatud osalema asutuse korraldatud korruptsiooni ennetamise koolitustel.
(4)Ametiisik on kohustatud jälgima korruptsiooni ennetamise alast teavet ja selgitusi veebilehel www.korruptsioon.ee.
(5)Volikogu liige peab osalema korruptsiooni ennetamise alasel koolitusel vähemalt üks kord volikogu koosseisu volituste perioodil.
(1)Rakvere vallas on KVSi § 2 lõike 1 mõistes ametiisikud järgmised isikud: 1) Rakvere Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) liige; 2) Rakvere Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) liige; 3) vallasekretär; 4) asutuse juht (sh hallatava asutuse juht); 5) struktuuriüksuse juht, ametnik või töötaja, kelle pädevuses on teha KVSi § 2 lõikes 2 nimetatud otsus või toiming, sealhulgas järelevalveametnik, hankespetsialist, tehingute ettevalmistaja, taotluste või lubade menetleja ja arvete kooskõlastaja; 6) ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isik; 7) muu isik, kelle ametiseisund tuleneb tema tegevuse vastavusest KVSi § 2 lõikes 2 sätestatud ametiseisundi määratlusele.
(2)Ametiisik on kohustatud kinni pidama KVSis sätestatud nõuetest ning järgima tegevus- ja toimingupiiranguid.
(1)Asutuse juht: 1) korraldab ametiseisundi tuvastamiseks ameti- ja töökohtade hindamise ning määrab käskkirjaga kindlaks ameti- ja töökohad, millega kaasneb ametiseisund; 2) hindab asutuse struktuuri, ameti- või töökohustuste muutmise korral ametiseisundi olemasolu ning vajadusel muudab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud dokumenti; 3) tagab ametiisiku teadlikkuse ametiseisundi olemasolust, sh teavitab kõiki ametiisikuid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ametiisiku staatusest ning ametiseisundiga kaasnevatest, KVSis sätestatud piirangutest ja kohustustest.
(2)Ametiseisundist ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest tuleb ametiisikut teavitada ametikohale või tööle asumisel ja hiljem vähemalt üks kord aastas.
(3)Ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isikut teavitab ametiseisundi tekkimisest ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest vahetu juht enne ülesande täitmisele asumist.
(1)Avalikku ülesannet täitev asutus kontrollib karistusregistrist ametiisiku andmeid KVSi § 3 lõikes 4 nimetatud karistatuse kohta: 1) enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist; 2) vähemalt üks kord aastas, et tagada ametiisiku jätkuv vastavus seaduse nõuetele.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kontrollib ametiisiku karistatuse andmeid värbamise eest vastutav teenistuja;
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kontrollib ametiisiku karistatuse andmeid: 1) avalikku ülesannet täitva asutuse ametnike ja töötajate puhul asutuse juht; 2) asutuse juhi puhul vallasekretär; 3) vallavalitsuse liikme puhul vallasekretär.
(1)Ametniku tegevuspiirangute puhul lähtutakse avaliku teenistuse seaduse sätetest. Ametiisiku suhtes, kes ei ole ametnik, võib sätestada kõrvaltegevusest teatamise kohustuse avalikku ülesannet täitva asutuse töökorralduse reeglites või poolte vahel sõlmitavas lepingus.
(2)Ametiisiku puhul, kes ei ole ametnik, loetakse kõrvaltegevuseks käesoleva määruse mõistes töötamist või ettevõtlust temaga sõlmitud töö- või võlaõiguslikus lepingus kokku lepitud tegevusalaga samal või lähedasel tegevusalal.
(3)Ametiisik, kellele laieneb kõrvaltegevusest teatamise kohustus, on kohustatud viivitamata infosüsteemi Persona või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama vahetut juhti kui ta tegeleb kõrvaltegevusega või alustab kõrvaltegevust.
(4)Asutus määrab ametikoha, kes peab arvestust ametiisikute kõrvaltegevusega tegelemise üle.
(5)Asutus on kohustatud vähemalt üks kord aastas teavitama ametiisikuid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohustusest teatada kõrvaltegevusega tegelemisest.
(1)Asutuse juht: 1) rakendab meetmeid, et tagada tõhus kontroll toimingupiirangutest kinnipidamise üle; 2) tagab, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseendaga või endaga seotud isikuga; 3) jätab toimingupiirangu kohaldamata üksnes seaduse alusel.
(2)Asutuse ametiisiku ametijuhendis sätestatakse toimingupiirangutest kinnipidamise kohustus.
(3)Toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks on avalikku ülesannet täitev asutus kohustatud kontrollima: 1) ametiisiku seotust juriidiliste isikutega äriregistrist enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas; 2) tehingute ja toimingute tegemist ametiisikuga seotud juriidiliste isikutega KVSi tähenduses.
(4)Avalikku ülesannet täitval asutusel on õigus küsida ametiisikult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust temaga seotud isikute ärihuvide kohta.
(1)Ametiisik peab KVSi § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit.
(2)Asutus määrab vajadusel täpsemalt, keda peab ametiisik toimingupiirangu olukorrast asutusesiseselt teavitama ning kes teeb toimingu või otsuse juhul, kui ametiisiku suhtes tuleb rakendada toimingupiirangut.
(3)Teate saanud kõrgemalseisev ametiisik või organ kontrollib teate aluseks olevaid asjaolusid ning toimingupiirangu kohaldamist tingiva asjaolu esinemisel teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule.
(4)Toimingupiirangu olukorra teade ja ametiisiku asendamise otsus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning registreerida dokumendihaldussüsteemis. KVSi § 11 lõikes 21 nimetatud juhul tehakse märge ametiisiku taandamise kohta kollegiaalorgani, komisjoni või töörühma koosoleku või istungi protokolli.
(1)Ametiisik peab KVSi § 11 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmisest teavitama tema ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud viisil teavitada on võimatu, avaldab asutus veebilehel toimingupiirangu kohaldamata jätmise teate, mis sisaldab erandi tegemise alust ning tehingu või toimingu tegemise kuupäeva.
(1)Soodustusena käesoleva määruse tähenduses käsitletakse varalist või muud soodustust, sealhulgas kõiki kasu ja kokkuhoiu liike, osutatud teeneid või pakutavaid teenuseid, samuti sellist tulu või kokkuhoidu, mida ei ole võimalik rahaliselt hinnata.
(2)Korruptiivse tulu mõiste on esitatud KVSi § 4 lõikes 1. Soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena, ei loeta korruptiivseks.
(3)Ametiisik peab keelduma soodustuse vastuvõtmisest, kui soodustust võidakse tõlgendada mõjutamisena, sealhulgas näiliselt. See kehtib ka väheväärtusliku soodustuse puhul.
(4)Kui ametiisikule pakutud soodustus on käsitletav korruptiivse tuluna KVSi § 4 lõike 1 mõistes, peab ametiisik: 1) soodustuse vastuvõtmisest keelduma; 2) teavitama vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata sellise soodustuse vastuvõtmisest, mille keelatus ilmnes pärast vastuvõtmist või mida polnud võimalik kohe tagastada. Sellisel juhul tagastatakse soodustus avalikku ülesannet täitva asutuse kaaskirjaga. Kui soodustuse andja ei ole tuvastatav või soodustuse tagastamine on füüsiliselt võimatu, tuleb avalikku ülesannet täitvale asutusele soodustus üle anda või tasuda soodustuse turuväärtus.
(5)Ametiisik peab talle pakutud altkäemaksust viivitamata teavitama asutuse juhti.
(1)Tavapärane viisakusavaldus käesoleva määruse tähenduses on soodustus, mille tegemine on praktikas levinud, mida ei saa tõlgendada mõjutamisena ja mille tegemise algatus pärineb täielikult pakkujalt.
(2)Tavapäraseks viisakusavalduseks saab pidada väikese väärtusega esemeid, sealhulgas meeneid koolitustelt ja konverentsidelt, tähtpäevade puhul tehtavaid viisakuskingitusi mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt või kliendi toodud sümboolseid kingitusi.
(3)Tavapärase viisakusavaldusena hinnatava soodustuse võib ametiisik vastu võtta ja see võetakse võimalusel kasutusse või tarbivad ametnikud või töötajad selle ühiselt.
(1)Soodustuse pakkumisest on ametiisik kohustatud vahetut juhti või asutuse juhti teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2)Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud soodustuse vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab asutuse või ühingu juht või struktuuriüksuse juht.
(3)Varaline soodustus: 1) võetakse arvele, kui see vastab varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel sõlmitakse soodustuse andja ja avalikku ülesannet täitva asutuse vahel kirjalik leping. Asutus või ühing otsustab, kes arvele võetud vara kasutab; 2) jäetakse arvele võtmata, kui see ei vasta varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel võetakse see asutuse või ühingu jaoks kasutusse või tarbitakse ühiselt; 3) mis on mõeldud eksponeerimiseks, pannakse välja avalikku ülesannet täitva asutuse ruumides.
(4)Mittevaralise soodustusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse soodustuse andja ja avalikku ülesannet täitva asutuse vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus.
(1)Vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ja hallatava asutuse juht on kohustatud esitama KVSi § 14 kohase huvide deklaratsiooni.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid teavitatakse viivitamata deklaratsiooni esitamise kohustusest selle kohustuse tekkimisel. Huvide deklaratsiooni esitamise kohustusest teavitavad, vajadusel tuletavad kohustust deklarandile meelde ja juhendavad deklaratsiooni täitmisel käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetatud deklarantide haldurid.
(3)Deklaratsioon esitatakse KVSi § 12 lõike 2 kohaselt.
(1)Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014 määrusega nr 60 kehtestatud „Huvide deklaratsioonide registri põhimääruse“ § 9 lõike 1 kohane pädev asutus on vallavolikogu, kelle pädevust teostatakse vallavakantselei kaudu.
(2)Huvide deklaratsioonide registri (edaspidi HDR) põhimääruse § 9 lõike 4 kohased deklarantide haldurid on: 1) vallavolikogu liikmete suhtes vallasekretäri käskkirjaga määratud isik; 2) vallavalitsuse liikmete ja hallatavate asutuste juhtide, suhtes vallasekretäri käskkirjaga määratud isik;
(3)Deklarantide haldurid peavad teavitama vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmeid ning asutuste juhte ametiisiku tegevus- ja toimingupiirangutest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohe pärast liikmete volituste algust või nende ametisse nimetamist või tööle asumist.
(4)Vallakantselei e-maksuametis esindamise õigusega isik kannab deklarantide haldurite andmed HDRi õiguste ja volituste rakendusse. Deklarantide haldur saab juurdepääsu HDRile, identifitseerides ennast e-maksuameti kaudu.
(5)HDRi kannete tegemisel lähtub deklarantide haldur HDRi põhimääruse §-dest 10 ja 11.
(1)Deklaratsiooni kontrollitakse vajadusel, sealhulgas süüteokahtluse korral.
(2)Huvide deklaratsioonide kontrollimiseks moodustab vallavolikogu komisjoni (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus: 1) vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees; 2) vallasekretär; 3) vallakantselei teenistuja.
(3)Vallavolikogu kantselei e-maksuametis esindamise õigusega isik kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmete andmed HDRi õiguste ja volituste rakendusse. Komisjoni liikmed saavad juurdepääsu HDRile, identifitseerides ennast e-maksuameti kaudu.
(4)Deklaratsiooni kontrollimisel lähtub komisjoni liige KVSi § 15 lõigete 6–8 ja HDRi põhimääruse § 18 sätetest.
Järelevalvet KVSi rakendamise üle avalikku ülesannet täitvas asutuses teeb asutuse juhi poolt määratud teenistuja.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.