(1)Käesoleva määrusega kehtestatakse rahvastikuregistri andmetel Kiili vallas elavate õppimiskohustuslike laste õppimiskohustuse täitmise seire, toetavate meetmete rakendamise ja koostöö korraldus.
(2)Määrust rakendatakse kõigile õppimiskohustuslikele lastele, sõltumata sellest, kas nad õpivad Kiili vallale või mõnele teisele omavalitsusele kuuluvas koolis, erakoolis või riigile kuuluvas koolis.
(1)Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi enda arengu tagamiseks.
(2)Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.
(3)Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud lasteaed või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond.
(4)Õppimiskohustust ei loeta täidetuks, kui õppimiskohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
(1)Esmane sagedase puudumise märkaja on klassijuhataja, kes vestleb puudumistest õpilasega. Põhjendamata puudumiste korral pöördub klassijuhataja otse lapse seadusliku esindaja poole.
(2)Kui puudumiste tagajärjel on tekkinud õpivõlgnevused, siis rakendatakse meetmeid vastavalt Kiili Gümnaasiumi Hindamise korralduse
(2026)LISA 2 ja/või Kiili Gümnaasiumi Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus ja tugiteenuste rakendamise korra alusel.
(3)Lapse ja tema seadusliku esindajaga sõlmitakse kokkulepped, et põhjendamata puudumisi vähendada. Kokkulepetele seatakse tähtaeg ning kui puudumised jätkuvad, pöördub klassijuhataja õppejuhi ja tugikeskuse poole.
(4)Vajadusel lepitakse kokku perekohtumine ning õpilase toetamiseks rakendatakse koolisiseseid tugiteenuseid.
(5)Õpilase puhul, kes on rohkem kui kahe nädala jooksul puudunud õppest korduvalt põhjuseta ja kellel on võlgnevusi õppetöös ning kelle puhul on õpetaja või tugispetsialist esitanud kirjalikke või suulisi tähelepanekuid toe vajaduse kohta, on koolil kohustus hinnata: 1) osutatud toe piisavust, lisatoe vajadust ja toe pakkumiseks kohaliku omavalitsuse kaasamise vajadust; 2) individuaalse õppekava koostamise vajadust, et vältida õpilünkade teket ja suurenemist; 3) individuaalse õppekava muutmise vajadust, kui õpe toimub individuaalse õppekava alusel; 4) individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise vajadust; 5) edasise õppe ja arengu eesmärkide kavandamiseks vestluse pidamise vajadust.
(6)Juhul, kui kooli poolt rakendatud tugimeetmed ei ole taganud õpilase õppimiskohustuse täitmist, algatab kool Eesti Hariduse Infosüsteemis õppest väljalangemise ohuga õpilase juhtumi ja edastab Kiili Vallavalitsusele.
(7)Direktor määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub õppimiskohustusega seotud infovahetuse korraldamine Kiili Vallavalitsusega.
(1)Kiili Vallavalitsus korraldab õppimiskohustuse täitmise ja väljalangemisohus olevate õpilaste seiret jooksvalt kogu õppeaasta vältel.
(2)Juhul, kui kooli poolt rakendatud tugimeetmed ei ole andnud tulemust või kui kool ei saa lapse või tema seadusliku esindajaga kontakti, kaasab kool eesmärgi saavutamiseks Kiili Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna, esitades selleks kirjaliku taotluse, kus on välja toodud: 1) õpilase nimi ja isikukood; 2) õpilase seadusliku esindaja kontaktandmed; 3) väljavõte põhjuseta puudumise kohta; 4) kooli rakendatud meetmete loetelu ja kirjeldus (sh info suhtlusest õpilase seadusliku esindajaga).
(3)Käimasoleval õppeaastal põhihariduse omandanud õpilaste puhul tagatakse õppimiskohustuse täitmine hiljemalt 1. novembril.
(4)Õppimiskohustuse täitmise seiramise ja juhtumite menetlemise eest vastutab vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialist, kelle ülesanne on välja selgitada õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused ja korraldada õppimiskohustuse täitmist toetavad meetmed ning meetmete rakendamine.
(5)Kui õppimiskohustuslik õpilane õpib väljaspool elukohajärgset omavalitsust, tehakse vajadusel koostööd kooli ja/või vastava kohaliku omavalitsusega.
(1)Kooli poolt esitatud taotluse alusel algatab spetsialist juhtumimenetluse ning võtab lapse seadusliku esindajaga ühendust.
(2)Spetsialist hindab lapse abivajadust, kaasates vajadusel pere tugivõrgustikku ning muid spetsialiste (politsei, meditsiinitöötaja jt).
(3)Spetsialist koostab lähtuvalt lapse abivajadusest tegevuskava vajalike meetmete rakendamiseks. Pere ja lapse toetamiseks pakutakse vajaduspõhiselt järgmisi teenuseid: 1) haridus-või sotsiaalnõustamine; 2) nõustamisteenus, teraapia; 3) tugiisiku teenus; 4) koolitranspordi korraldamine; 5) vanemluskoolitused, tugigrupid; 6) muud vajaduspõhised teenused.
(4)Vajadusel teeb spetsialist koolile ettepaneku täiendavate koolikorralduslike meetmete rakendamiseks.
(5)Juhul, kui lapse seaduslik esindaja ei tee kooli ega spetsialistiga koostööd, rakendatakse järgnevaid meetmeid: 1) lapse seaduslikule esindajale ettekirjutuse tegemine; 2) lapse õiguste kaitseks kohtu poole pöördumine.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.