Jõelähtme valla kalmistute kasutamise eeskiri

(1)Jõelähtme valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuvate ning valla omandis olevate Jõelähtme, Saha ning Rammu kalmistu haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatside kasutajatele.

(2)Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse kalmistu kasutamisel kalmistuseadusest, muinsuskaitseseadusest, Jõelähtme valla heakorra eeskirjast, Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast, Jõelähtme valla lemmikloomade pidamise eeskirjast, korrakaitseseaduse avalikus kohas käitumise nõuetest ning muudest asjakohastest riigi ja Jõelähtme valla õigusaktidest.

(3)EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse kalmistut (Jõelähtme kirikuaed) haldab kogudus ning sel kalmistul kehtib koguduse nõukogu poolt kehtestatud kalmistu kasutamise eeskiri.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ajaloolise väärtusega hauatähis ja -rajatis - kuni 1940.aastani püstitatud hauatähis ja -piire; 2) hauakoht – hauaplatsil ühe surnu matmise koht; 3) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (nt piirdeaed, hauapiire); 4) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu mälestustähis; 5) kalmistu – surnud inimeste matmiseks ja mälestamiseks ette nähtud ja vajalike ehitistega maa-ala; 6) lähedane – surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu sugulane, hõimlane või muu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest; 7) matja – isik, kes korraldab surnu matmise või kes on tellinud matmise korraldamise; 8) matus - kalmistul surnu ärasaatmise tseremoonia, mille käigustoimub hauaplatsile surnu matmine; 9) matmine – surnu kirstus või tuhastatuna urnis või urnita hauakohta matmine; 10) hauaplats – kalmistul asuv matmisala ühe või mitme surnu matmiseks või vaid surnu(te) mälestamise eesmärgil mälestise paigaldamiseks kalmistul ette nähtud ala; 11) hauaplatsi kasutaja – isik, kellega on sõlmitud hauaplatsi kasutamise leping; 12) teenuseosutaja – ettevõte või isik, kes osutab kalmistul klientidele teenust (matmisalade kujundamine, hooldamine jms).

(1)Jõelähtme, Saha ja Rammu kalmistu haldaja on Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Haldaja ülesandeid teostab vallavalitsuse vastav struktuuriüksus, kui kalmistu haldamisega seotud ülesandeid ei ole antud halduslepinguga kellelegi teisele. Kalmistu haldaja esindajaks kalmistul on kalmistuvaht.

(2)Kalmistu haldaja: 1) korraldab kalmistu kasutamist, sh täidab eeskirjas nimetatud ülesandeid kalmistu matmisalade kasutusse andmisel ja matmisel; 2) tagab kalmistu heakorra ja korraldab jäätmehooldust; 3) täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid; 4) peab Jõelähtme valla kalmistute registrit ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; 5) tagab kalmistu alal asuvate hoonete ja rajatiste hoolduse ning korraldab vajadusel nende ehitamist, remonti, restaureerimist ja rekonstrueerimist; 6) kehtestab kalmistu haldaja poolt pakutavate teenuste hinnakirja; 7) täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(1)Kalmistut peab ümbritsema piire.

(2)Kalmistu peamise sisspääsu juures peab olema teadete tahvel haldaja ning kalmistuvahi kontaktandmetega, kalmistu plaan, käesolev eeskiri ning info jäätmete liigiti kogumise nõuete kohta.

(3)Kalmistu laiendamisel lähtutakse kalmistuseaduses sätestatud nõuetest.

(1)Kalmistu territooriumil tuleb hoida heakorda ja puhtust, tuleohutut olukorda ja hauarahu. Hauarahu rikkumine on tegevus, mis ei ole kooskõlas hea tavaga, mis võib ohustada muinsuskaitseobjektide säilimist, häirida teisi kalmistul viibijaid, sealhulgas riivata või alandada kaasviibijate või ühiskonnagruppide kõlbelisi või usulisi tundeid.

(2)Kalmistu territooriumil on keelatud: 1) avalikku korda, heakorda või hauarahu rikkuv tegevus; 2) kahjustada hooneid, väravaid, veevõtukohti ja inventari, matmisalasid, hauatähiseid ja -piirdeid, 3) kahjustada teid ja haljasalasid, kalmistul kasvavaid puid ja põõsaid (s.h nende juurestikku) välja arvatud haua kaevamine; 4) istutada kõrgekasvulisi puid ja põõsaid ning rajada hekke; 5) omavoliliselt kaevata hauda ja teostada matmist; 6) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata, ajaloolisi hauatähiseid ja -piirdeid Muinsuskaitseameti loata; 7) teisaldada või eemaldada kalmistu haldajale kuuluvat inventari (prügikastid jms); 8) raiuda omavoliliselt puid. Raieloa taotlemise otsustab ja raietööd korraldab kalmistu haldaja; 9) rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse; 10) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid; 11) tegevused, millega rikutakse tuleohutuse seadust või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutuse nõudeid; 12) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad; 13) matta kedagi teist kui surnud inimest; 14) siduda puude või põõsaste külge leinalinte või muid esemeid; 15) plaatida hauaplatsi enamas kui 1/3 ulatuses graniidi, marmori, betooni või muu sarnase materjaliga; 16) kasutada pestitsiide.

(3)Tegevused, mille puhul soovitakse kalmistu ja/või Saha kabeli kasutamist viisil, mis ei ole eeskirjas reguleeritud, vajavad eelnevalt sellekohast vallavalitsuse kirjalikku luba (nõusolekut).

(4)Kalmistuvahi kooskõlastuseta on keelatud: 1) teha hauaplatsil ehitustöid, sh lammutada, ümber ehitada või remontida rajatisi (tugimüürid jms) viisil, mis muudab nende ilmet; 2) suurendada hauaplatsi mõõtmeid; 3) viia läbi matmistseremooniaid.

(5)Kalmistule juurdepääsu tagamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) külastajale on jalgsi ja kergliiklusvahendiga tagatud juurdepääs kalmistule ööpäevaringselt; 2) mootorsõidukiga on kalmistuvahi loal lubatud kalmistu territooriumile siseneda vaid matusetalituseks ja kalmistul teenuse osutamiseks.

(1)Kalmistul teenust osutades on teenuseosutaja kohustatud: 1) järgima hauarajatise paigaldamisel või haljastuse rajamisel § -s 19 sätestatud hauaplatsi kujundamise põhimõtteid; 2) mitte häirima leina- või matusetalitusi ega rikkuma hauarahu, vajadusel katkestama leina- või matusetalituse ajaks teenuse osutamiseks tehtava töö; 3) käitlema tekkivaid jäätmeid Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt ja esitama kalmistu haldaja nõudmisel koopia dokumendist, mis tõendab jäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale.

(2)Kalmistu haldaja poolt osutavate teenuste hinnakirja kehtestab Jõelähtme Vallavalitsus.

(1)Hauaplatsi mõõtmed (laius korda pikkus) kirstus matmise korral on: 1) ühe hauakohaga hauaplatsi puhul: 1,25 m x 2,50 m; 2) kahe hauakohaga hauaplatsi puhul: 2,50 m x 2,50 m; 3) kolme hauakohaga hauaplatsi puhul: 3,75 m x 2,50 m; 4) nelja hauakohaga hauaplatsi puhul: 5 m x 2,50 m.

(2)Hauaplatsi minimaalsed mõõtmed urnis matmise korral on ühe urni puhul 1,0 x 1,0 m.

(1)Hauaplatsi eraldamiseks esitab isik kalmistu haldajale enda isikut tõendava dokumendi ja kirjaliku taotluse (lisa 1).

(2)Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats).

(3)Hauaplats eraldatakse ühe või mitme surnu matmiseks või vaid nende mälestamise eesmärgil hauatähise paigaldamiseks.

(4)Kalmistul uute hauaplatside eraldamise lõpetamise ja kalmistu matmiseks sulgemise otsustab Jõelähtme Vallavolikogu Muinsuskaitseameti ettepanekul.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses võib näha ette tingimusi, mille korral on võimalik jätkata tuhastatud surnute kalmistule matmist.

(1)Hauaplatsi kasutusõiguse saamiseks esitab isik kalmistu haldajale kirjaliku taotluse (lisa 2), mille alusel sõlmib kalmistu haldaja taotlejaga hauaplatsi kasutuslepingu (lisa 3).

(2)Kalmistu haldaja sõlmib hauaplatsi kasutuslepingu kas lähedase või matja taotluse alusel haldusmenetluse põhimõtteid järgides.

(3)Kui taotlejaid on mitu ning õiglast lahendust ei ole võimalik saavutada, antakse hauaplats mitme isiku ühiskasutusse.

(4)Hauaplatsi kasutuslepingule kantakse: 1) kasutaja andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, e-posti aadress ja telefoni number); 2) hauaplatsi andmed – kalmistu nimetus, kalmistu osa, kvartal, hauaplatsi number, hauaplatsi mõõtmed ja hauakohtade arv; 3) märkus hauaplatsil paiknevate väärtuslike hauatähiste/rajatiste kohta nende olemasolul ning kohustus jätta enne 1940. aastat paigaldatud hauatähised ja –piirded oma algsele kohale; 4) viide kalmistute kasutamise eeskirjale.

(5)Hauaplatsi kasutuslepingu lisaks on Jõelähtme valla kalmistute kasutamise eeskiri.

(6)Hauaplatsi kasutusse andjal on õigus kontrollida: 1) hauaplatsi kasutusõiguse taotleja ja hauaplatsile maetute andmeid Rahvastikuregistrist; 2) käesoleva eeskirja ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmist, sh hauaplatsi kujunduspõhimõtete ja hooldusnõuete järgimist ning säilitamisele kuuluvate hauatähiste ja -rajatiste säilitamist.

(7)Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmib vallavanem või tema asendaja.

(8)Hauaplatsi kasutuslepingus märgitud matmisalale võib isikut, kes ei ole hauaplatsi kasutaja, matta vaid hauaplatsi kasutaja kirjalikul nõusolekul.

(1)Hauaplatsi kasutajal on õigus: 1) kasutada tema kasutuses olevat hauaplatsi surnu(te) matmiseks ja nende mälestamiseks hauatähis(t)e paigaldamiseks; 2) tema kasutuses olnud hauaplatsil vaba hauakoha olemasolul saada ise sellele hauaplatsile maetud; 3) teha kirjalik tahteavaldus, milles antakse teada, keda hauaplatsi kasutaja lubab pärast oma surma endaga samale hauaplatsile matta. Kalmistu haldaja registreerib sellise tahteavalduse Jõelähtme valla kalmistute registris ning selles sisalduv tahteavaldus on siduv sama hauaplatsi järgmisetele kasutajatele ka pärast tahteavalduse esitanu surma, kuid see ei takista järgmistel hauaplatsi kasutajatel lisaks taheavalduses toodud isikutele sellele hauaplatsile ka teisi surnud isikuid matta.

(2)Hauaplatsi kasutaja on kohustatud: 1) eeskirjas sätestatu kohaselt kujundama ja hooldama hauaplatsi; 2) teavitama kalmistu haldajat hauaplatsi kasutuslepingus märgitud andmete muutumisest hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul.

(1)Hauaplatsi kasutaja võib platsi kasutamise õiguse üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul.

(2)Hauaplatsi kasutaja surmast ühe aasta jooksul on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus ise asuda hauaplatsi kasutuslepingus märgitud hauaplatsi kasutaja asemele, esitades selleks kalmistu haldajale vastava taotluse. Matja võib hauaplatsi kasutuslepingus asuda hauaplatsi kasutaja asemele juhul kui hauaplatsi kasutajal pärija puudus, ta on ise hauaplatsi kasutaja pärija või kui pärija loobub matja kasuks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nimetatud juhul sõlmitakse uue kasutajaga uus hauaplatsi kasutusleping ja vana leping loetakse lõppenuks.

(1)Hauaplatsi kasutusleping loetakse lõppenuks: 1) platsi kasutaja surma korral; 2) platsi kasutamise õiguse üleandmisel; 3) isiku kirjalikul loobumisel platsi kasutamise õigusest; 4) platsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise korral vastavalt eeskirja §-le 22.

(2)Hauaplatsi kasutaja võib hauaplatsi kasutamisest loobuda, esitades kalmistu haldajale kirjaliku avalduse.

(3)Kui hauaplats on antud ühiskasutusse vastavalt käesoleva eeskirja § 9 lõikele 3, ei peata ega lõpeta ühe kasutaja platsi kasutamisest loobumine automaatselt teiste kasutajate kasutusõigust.

(4)Hauaplatsi senisel kasutajal on hauaplatsi kasutuslepingu lõppemisel kohustus eemaldada hauaplatsilt tema omandis olevad hauatähised ja -rajatised 30 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest, kui kalmistu haldajaga ei ole kokku lepitud teisiti. Kui hauaplatsi kasutaja ei eemalda tähtaja jooksul tema omandis olevaid hauatähiseid ja -rajatisi, lähevad need kalmistu haldaja omandisse. Hauaplatsi kasutajal on õigus hauaplatsi kasutuslepingu lõppemisel hauaplatsile jätta tähis, mis näitab sinna maetud isikute nimesid ja sünni- ning surmaaega.

(5)Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud ja/või hauaplatsi kasutajat ei ole võimalik kindlaks teha, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.

(1)Hauaplats eraldatakse uuesti kasutusse kui maetu lähedased ei ole taotlenud hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimist ja viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat ning hauaplats on eeskirja § 22 kohaselt tunnistatud kasutajata hauaplatsiks.

(2)Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale: 1) säilitatakse kultuuriväärtusega hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav säilitamise ja hooldamise kohustus hauaplatsi kasutajale väljastatud hauaplatsi kasutamise lepingule, 2) teavitab kalmistu haldaja muinsuskaitselise väärtuseta hauarajatise ja/või tähise puhul kontaktandmete olemasolul endist kasutajat ning säilitab hauatähise kahe aasta jooksul hauaplatsi uuesti kasutusse andmisest. Kui endine kasutaja ei ole kahe aasta jooksul hauatähist ära viinud, utiliseerib selle kalmistu haldaja.

(1)Surnu maetakse hauaplatsile kirstus või tuhastatuna.

(2)Matmine tuleb registreerida kalmistuvahi juures vähemalt kaks tööpäeva enne matuse toimumist.

(3)Kalmistuvaht registreerib matmise surnu surmatõendi või surnult sündinu puhul arstliku surmateatise ja matja isikut tõendava dokumendi alusel ning kooskõlastab matjaga hauaplatsile matmise. Kui matja ei ole ise hauaplatsi kasutaja, vajab ta hauaplatsi kasutaja nõusolekut, v.a juhul kui antud plats oli eraldatud maetava isiku kasutusse.

(4)Matusetalitusi tuleb reeglina läbi viia päevavalgel ning mitte riigipühade ja tähtpäevade seaduses määratud riigipühade ajal.

(1)Haua kaevamise ning matmise korraldab matja kooskõlastatult kalmistuvahiga.

(2)Tuhastatud surnu võib hauaplatsile matta kalmistuvahi kohalolekuta kui matmine on kalmistuvahi juures eelnevalt registreeritud.

(3)Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja. Ajalooliste hauatähiste ja -piirete ümberpaigaldamiseks ja eemaldamiseks on eelnevalt vaja saada Muinsuskaitseameti sellekohane luba.

(4)Haua kaevamise ja matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matmise korraldaja omal kulul ja mitte hiljem kui matuse toimumist kolme tööpäeva jooksul. Nimetatud tähtaeg lükkub edasi päevade võrra, mil ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik kahjustusi kõrvaldada. Kui matmise korraldaja jätab tekitatud kahjustused kõrvaldamata on kalmistu haldajal õiguse need kahjustused kõrvaldada matmise korraldaja kulul.

(5)Kirstuga surnu matmisel peab haua sügavus jääma vahemikku poolteist kuni kaks meetrit allpool matmisala pinda, tuhastatud surnu matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt üks meeter allpool matmisala pinda.

(6)Kui haua kaevamisel tuvastatakse maapinnast varem maetud surnu säilmeid, maetakse need tagasi kaevatava haua põhja kaevatavasse süvendisse. Kui haua kaevamisel tuvastatakse varem maetud surnu säilinud kirst või urn, siis jäetakse need puutumatult oma senisesse asukohta.

(1)Jõelähtme valla territooriumilt leitud tundmatu surnu matmise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus.

(2)Jõelähtme Vallavalitsus korraldab omasteta surnu tuhastamise ja tuhastatud surnu matmise juhul, kui: 1) surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht oli Jõelähtme vald; 2) omasteta surnul puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, kuid surnu viimane elukoht asus Jõelähtme valla territooriumil; 3) omasteta surnu viimast elukohta ei ole võimalik tuvastada.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul registreerib ja korraldab matuse kalmistu haldaja.

(4)Hauaplats, kuhu on maetud tundmatu või omasteta surnu, on kalmistu haldaja kasutuses.

(1)Maetu hauale on lubatud kirstus pealematmine vaid ühel korral.

(2)Kirstuga maetud surnu hauale pealematmine ei või toimuda varem kui eelnevast matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

(3)Maetu hauale pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on kalmistu haldaja poolt käesoleva eeskirja § 22 lõike 9 kohaselt tunnistatud kasutajata hauaplatsiks, ei ole eelneva hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav.

(1)Ümbermatmine on lubatud põhjendatud vajadusel.

(2)Liivapinnase puhul tohib kirstuga maetud surnu ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta möödumist surnu eelmisest matmisest.

(3)Ümbermatmise korraldab matja kooskõlastatult kalmistuvahiga.

(4)Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale: 1) ümbermatmise taotluse; 2) kirjaliku nõusoleku isikult, kelle kasutuses olevalt matmisalalt säilmed välja kaevatakse; 3) ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu/hauaplatsi kasutamise loa või kasutaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

(5)Kui matmisest on möödas alla kümne aasta, võib kirstuga maetud surnu välja kaevata külmal aastaajal kui välistemperatuur on vahemikus +5 °C kuni -7 °C. Kui matmisest on möödas kümme ja enam aastat võib kirstuga välja kaevata kogu aasta vältel.

(1)Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida Jõelähtme kalmistu ja Saha kalmistu haljastusprojektide nõudeid ning käesoleva eeskirjaga kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

(2)Hauaplatsi kujundamisel tuleb jälgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja arvestada alljärgnevaid nõudeid: 1) platsi kujundamisel vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kunstmuru, klaas, keraamilised plaadid jmt); 2) haljastamisel eelistada madalhaljastust, puude ja põõsaste korral nende madalaid vorme. Täiskasvanuna ei tohi puu kõrgus olla üle 2 meetri ja põõsa kõrgus mitte üle 1,5 meetri. Heki kõrguseks on lubatud maksimaalselt kuni 0,75 meetrit. Kõrgemakasvuliste puude ja põõsaste hauaplatsile istutamine ei ole lubatud ning isetekkelised puude ja põõsaste võrsed tuleb hauaplatsilt õigeaegselt eemaldada. Tagada tuleb ajalooliste alleede, kujundatud puuderühma ja memoriaalpuude säilimine; 3) matmisala või hauakoht peab olema tähistatud hauatähisega (rist, hauaplaat, hauakivi, hauasammas), millel e on kantud ilmastikukindlalt surnu ees- ja perekonnanimi ning vähemalt aasta täpsusega tema sünni- ja surmaaeg; 4) jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ning hauatähised tuleb võimalusel taastada; 5) hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms), laternad, kalmupingid ja muu väikeinventar ning haljastus (sh puude ja põõsaste võra) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks ning nad peavad asuma hauaplatsi piirides ja olema paigaldatud viisil, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu; 6) hauaplatsi piirde ja piirdeaia paigaldamine, eemaldamine ja ümberpaigaldamine tuleb kooskõlastada kalmistuvahiga; 7) kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel enne 1940. aastat paigaldatud hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Hauarajatis või -tähis, mille paigaldamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, kuid mille kujundamise põhjal on väga tõenäoline, et see on paigaldatud enne 1940. aastat, loetakse enne 1940. aastat paigaldatud hauarajatiseks või -tähiseks. Kalmistu haldajal on õigus keelata ka hilisemal ajal paigaldatud hauarajatise ja -tähise eemaldamist või teisaldamist, kui need on suure kunstiväärtusega ja on kujunenud kalmistu üldkujunduse oluliseks osaks. Vaidluse korral lähtub kalmistu haldaja Muinsuskaitseameti seisukohast; 8) hauaplatsil ehitus -ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest tuleb teavitada kalmistuvahti. Hauatähist ja hauaplatsi piirdeaeda ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses ning neile ei kohaldata ehitusseadustikus ehitisele esitatavaid nõudeid. Hauaplatsil ehitus -ja remonttööde teostamisel tekkinud jäätmete, sh ehitusjäätmete, äraveo on hauaplatsi kasutaja kohustatud teostama oma kulul.

(1)Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja.

(2)Käesoleva määruse §-s 16 sätestatud tundmatu ja omasteta surnu haudu hooldab kalmistuvaht.

(3)Hauaplatsi hooldamisel tuleb arvestada alljärgnevaid nõudeid: 1) hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama hauaplatsi hauatähised ja -rajatised ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud; 2) hauaplatsile istutatud taimed peavad olema terved ja elujõulised; 3) hauaplatsilt peab olema eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, vanad pärjad ja muu praht, platsi pinnakate peab olema puhas, mahalangenud puulehtedeta ja umbrohtu kasvamata; 4) hauaplatsi piiravaid hekke tuleb pügada regulaarselt, hauaplatsi võsastumine ei lubatav; 5) hauatähised ja piirded peavad olema ohutud ja terved ning neil olev tekst peab olema loetav. Kultuuriväärtusega ajalooline hauarajatis või -tähis, millel esineb kahjustusi, tuleb säilitada olemasoleval kujul, kui kalmistu haldaja ja Muinsuskaitseamet on vastu võtnud sellise otsuse; 6) hauaplatsi ääre- ja katteplaadid peavad olema terved; 7) hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud jäätmemahutisse, bioloogilised jäätmed selleks ette nähtud ladustamiskohta.

(4)Hauaplatsi kujundamise ja hooldamisega seotud kulud kannab hauaplatsi kasutaja.

(5)Hauaplatsi kasutaja võib tellida hauaplatsi hooldustöid kolmandatelt isikutelt.

(6)Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja kooskõlastatult kalmistu haldajaga ja Muinsuskaitseametiga. Kalmistu territooriumil väljaspool hauaplatsi kasvava puu mahavõtmise korraldab kalmistu haldaja vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale.

(7)Kui hauaplatsil ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja selle hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse. Hoiatuses märgitakse, millisele kalmistu kujunduspõhimõttele hauaplats ei vasta, hauaplatsi kujunduspõhimõtetega kooskõlla viimise kohustuse ja tähtaja ning kohustuse täitmata jätmise võimalikud tagajärjed.

(8)Kui hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda hoiatuses märgitud tähtajaks kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavat hauarajatist, -tähist või haljastust, on kalmistu haldajal õigus need kõrvalda ise matmisala kasutaja kulul.

(1)Hooldamata hauaplats on matmisala, mille seisukord ei vasta eeskirja §-s 20 sätestatud nõuetele. Matmisala hooldamata hauaplatsiks tunnistamise korral on kalmistu haldajal õigus selle kasutajal hauaplatsi kasutamise õigus lõpetada.

(2)Hooldamata hauaplatsiks tunnistatakse matmisala, millel esineb kaks või enam alltoodud matmisala hooldamatuse tunnust: 1) matmisala on umbrohus ja/või valdavas osas kaetud maha langenud puulehtedega; 2) matmisala on võsastunud või võsastumas; 3) hauatähis on katkine, roostetanud või ümber kukkunud, sellel olev tekst on loetamatus seisukorras; 4) hauarajatis või selle osa on lagunenud või ümber kukkunud.

(1)Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamine toimub hauaplatsi kahe ülevaatamise tulemusel.

(2)Kui kalmistuvaht tuvastab, et hauaplats on hooldamata, märgistab ta selle kollast värvi sildiga, millel on musta värviga kiri “hooldamata matmisala”. Lisaks märgitakse sildile kuupäev, millal hauaplatsi hooldamatus on tuvastatud, järgmine hauaplatsi ülevaatamise kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed.

(3)Kalmistu haldaja edastab, kasutades selleks teadaolevaid kontaktandmeid, hauaplatsi kasutajale posti või e-posti teel teavituse, et hauaplatsi ülevaatuse käigus on tuvastatud selle korrashoius eeskirja nõuetele mittevastavus ja annab hauaplatsi kasutajale võimaluse teavitusest kolme kuu jooksul hauaplats korrastada. Kui sellisel hauaplatsil puudub hauaplatsi kasutamise luba, tuvastab kalmistu haldaja võimaluse korral hauaplatsile maetu(te) lähisugulased, kellele teeb hauaplatsi korrastamise ja selle hauaplatsi kasutamise loa taotlemise esitamise ettepaneku.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitusest kolme kuu jooksul ei ole teavituses nimetatud hauaplats korrastatud ega selle kasutamiseks kalmistu haldajale vastavat loataotlust esitatud, algatab kalmistu haldaja selle hauaplatsi hooldamata hauaplatsina arvele võtmise menetluse, avaldades selle kohta vastava teate Jõelähtme vallalehes ja Jõelähtme valla kodulehel ning edastab, kasutades teadaolevaid kontaktandmeid, selle teate posti või e-posti teel hauaplatsi kasutajale, viimase puudumisel maetu(te) lähisugulastele.

(5)Tuvastatud hooldamata hauaplatsi teistkordseks ülevaatamiseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu haldaja esindaja, kalmistuvaht ja Muinsuskaitseameti esindaja.

(6)Hauaplatsi teistkordne ülevaatus toimub mitte varem kui selle hooldamatuse esmasest tuvastamisest on möödunud üks aasta. Teistkordse ülevaatuse käigus kontrollib komisjon esimesel ülevaatusel tuvastatud hooldamata hauaplatsi seisukorda ja võtab vastu otsuse selle hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

(7)Komisjoni otsuses nimetatakse hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus, vajadusel andmed ajaloolise väärtusega hauarajatise, -tähise või muu elemendi kohta. Otsusele kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

(1)Jõelähtme kalmistu (ajaloomälestis nr 14401), Saha kabeliaed (ajaloomälestis ja ehitismälestis nr 2748) ning Rammu kalmistu (ajaloomälestis nr 22297) on kultuurimälestised. Jõelähtme ja Saha kalmistu asuvad Rebala muinsuskaitsealal (muinsuskaitseala nr 27015), Rammu kalmistu asub Kolga lahe maastikukaitsealal, mille valitseja on Keskkonnaamet.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

(3)Muinsuskaitseameti ja kalmistu haldajaga tuleb kooskõlastada mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste konserveerimise ja restaureerimise ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ning ehitustööde projektid, haljastustööd, sh kõrghaljastuse rajamine ja puude raie, kaeve ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, välja arvatud haua kaevamine ja üksiku hauaplatsi korrastamisega seotud tööd, kui haud või selle tähis ei ole tunnistatud mälestiseks.

(4)Mälestiseks tunnistatud matmisala, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(5)Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(1)Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud kalmistuseaduse § 12 lõikes 1.

(2)Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele.

Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012 määrus nr 93 „Jõelähtme kalmistu, Saha kalmistu ja Rammu kalmistu kasutamise eeskiri“.

Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud hauaplatsi kasutamise lepingud loetakse sõlmituks tähtajatult ja neid ümber ei vormistata.