(1)Määrusega kehtestatakse Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatavate asutuste (edaspidi asutuste) töötajate töötasustamise, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning haigushüvitiste ja tervisedendusega seotud kulude maksmise ja hüvitamise üldpõhimõtted ja kord.
(2)Määruse eesmärk on luua eeldused kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate värbamiseks, hoidmiseks ja tasustamiseks, seades ühtsed tingimused asutuste töötasustamise, koosseisu ja tööjõukulude eelarve kujundamiseks.
(1)Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev inimene. Töötaja töötab töölepingu alusel ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Töölepingu seaduse alusel kehtib haridustöötajale lühendatud tööaeg 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (haridustöötajate lühendatud täistööaeg). Töösuhte osapooled võivad kokku leppida ka osalises tööajas.
(2)Töötasu – töötajale töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest.
(3)Põhipalk – töötasu igakuine fikseeritud osa töölepingus ja ametijuhendis ette nähtud tööülesannete täitmise eest. Põhipalka võib määrata nii tähtajaliselt kui tähtajatult.
(4)Muutuvpalk - töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta: 1) tulemustasuna, mis on teatud perioodiks kavandatud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise või kokkulepitud tasemele vastavate ja tegevuses väljenduvate teadmiste, oskuste ja käitumiste (e kompetentside) eest makstav täiendav tasu. Tulemustasu määratakse ja makstakse hindamistulemuste alusel. 2) preemiana, mis on täiendav tasu, mida määratakse ja makstakse erakordsete tööalaste saavutuste eest või 3) lisatasuna, mis on täiendavate tööülesannete täitmise eest ametijuhendis või töölepingus nimetamata ajutiste erakorraliste tööülesannete täitmise eest või töömahu ajutisel olulisel määral suurenemise korral töötajale makstav täiendav tasu. Lisatasu määratakse ja makstakse kas ühekordse või perioodilise lisatasuna.
(5)Asendustasu – lisatasu puuduva töötaja ülesannete täitmise eest, mida võib töötajale määrata ja maksta ajutiselt puuduva töötaja asendamise või ajutiselt vaba ametikoha ülesannete täitmise eest juhul, kui asutuse töö oleks seetõttu tõttu takistatud, asendamine ei tulene töötaja ametijuhendist ja toob asendajale kaasa tavapäraste töökohustustega võrreldes ettenähtud töökoormuse olulise suurenemise ning (tähtajalise) töölepingu sõlmimine muu asendajaga ei oleks otstarbekas.
(6)Muud seaduses sätestatud lisatasud – töölepingu seaduse alusel töötajale määratavad ja makstavad lisatasud valveaja, ületunnitöö, ööajal tehtava töö või riigipühadel tehtava töö eest.
(7)Kvalifikatsioon – erialane ettevalmistus ja kutseoskus.
(8)Koosseis – asutuse eelarvevahenditega kaetud ametikohtade loetelu, mis kajastab asutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikku inimressurssi.
(9)Tööpere – ametikohtade väärtuse süsteemse hindamise meetod, mis kirjeldab ametikohtade sisu, peamisi ülesandeid ja vastutust.
(1)Asutus, kus töötab rohkem kui üks töötaja, peab kehtestama palgajuhendi, milles sätestatakse töötajate töö tasustamise täpsemad tingimused.
(2)Palgajuhendi kehtestab asutuse juht, kes esitab selle enne kinnitamist kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale abivallavanemale. Enne kooskõlastamisele esitamist tutvustab asutuse juht palgakorralduse põhimõtteid arvamuse avaldamiseks töötajatele ning kooli juht tutvustab palgakorralduse põhimõtteid ja palgajuhendi kavandit lisaks ka hoolekogule.
(1)Asutuste töötasustamise üldpõhimõtete kujundamist ülevallaliselt koordineerib vallavalitsuse personalijuht.
(2)Asutuse töötasustamise põhimõtteid ja töötasu kujunemist selgitab töötajale asutuse juht või töötaja vahetu juht.
(3)Töötaja tööaja ja töö tasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg sisaldab endas nii vahetut õppe- ja kasvatustööd (kontakttunnid) kui ka teisi töölepingust või ametijuhendist tulenevaid ülesandeid (üldtööaeg).
(4)Töötaja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu, v.a Harku Sotsiaalkeskuse töökohtadel, kus kohaldatakse summeeritud tööaega arvestusega kolm kuud. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis töölepinguga kokkulepitud tööülesandeid.
(5)Töötajaga lepib töötasu kokku asutuse juht.
(6)Asutuse juhiga lepib töötasu kokku valdkonna eest vastutav abivallavanem ning vastava töölepingu või selle muudatuse allkirjastab vallavanem.
(1)Töötaja põhipalga suurus kujuneb ametikoha kvalifikatsiooninõuete ning töötaja kvalifikatsiooni, teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning sõltuvalt tööülesannete keerukuse astmest ja vastutuse määrast.
(2)Kooli õpetajate põhipalkade kujundamisel lähtutakse riiklikult kehtestatud õpetajate töötasu alammäärast ja palgakoefitsentidest karjäärimudelis.
(3)Kooli õpetaja põhipalka võib diferentseerida kas tähtajaliselt (eelolevaks õppeaastaks) või tähtajatult, võttes arvesse: 1) õpetatava aine eripära, keerukust; 2) töö üldist keerukust, intensiivsust ja vastutusrikkust; 3) valdkondlikku nõudlust tööjõuturul ja turukonkurentsi; 4) ülesannete täitmist üldtööaja sees (nt klassijuhatamine, uurimistööde juhendamine, mentorina tegutsemine vms).
(4)Alusharidusõpetajal, kes vastab keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele, on töötasu alammääraks vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega alusharidusõpetajal vähemalt 100% riiklikult kehtestatud üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
(1)Muutuvpalga määramine toimub vastavalt käesolevale määrusele ja asutuse palgajuhendile.
(2)Üldjuhul võib töötajale kalendriaasta jooksul muutuvpalka maksta kuni 20% tema aastasest arvestuslikust põhipalgast.
(3)Tulemustasu võib maksta asutuses eelnevalt seatud ja kokkulepitud eesmärkide või töötulemuste kvaliteetse saavutamise eest. Tulemustasu määratakse asutuse juhi käskkirjaga ühekordse tasuna eelneva perioodi töötulemuste hindamise alusel.
(4)Preemia määratakse ja makstakse asutuse juhi käskkirja alusel.
(5)Ühes kalendrikuus võib maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest kuni 30% töötaja põhipalgast, arvestades seejuures käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piiranguga.
(6)Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmine lepitakse töötajaga kokku enne ülesannete täitma asumist ja vormistatakse hiljemalt palgaarvestuse alguseks asutuse juhi käskkirjaga, milles fikseeritakse suurenenud töökoormuse põhjus, lisaülesanded, tasu suurus (brutosummana) ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täideti.
(7)Katseajal tulemustasu ega preemiat ei maksta.
(8)Kooli direktor võib täistööajaga töötades oma tööaja ja põhipalga sees tegeleda regulaarselt õpetamise tööga juhul, kui see on kirjas kooli palgajuhendis. Lisatasu selle eest ei maksta.
(1)Asutuse juhile võib maksta tulemustasu koostöövestluse põhjal selgunud tulemuste põhjal või preemiat erakordsete tööalaste saavutuste eest.
(2)Koostöövestluse aluseks on asutuse juhi poolt valdkonna eest vastutavale abivallavanemale esitatud eelmise õppeaasta (haridusasutused) või kalendriaasta (ülejäänud asutused) tegevusaruanne, kus analüüsitakse arengukava täitmist ja sisehindamise tulemusi ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhtimiskompetentside hindamiskriteeriume.
(3)Asutuse juhi juhtimiskompetentse hinnatakse järgmistes valdkondades: 1) organisatsiooni arengu juhtimine; 2) personalijuhtimine; 3) ressursside juhtimine; 4) enesejuhtimine; 5) haridusasutuse juhtide puhul lisaks õppekeskkonna juhtimine.
(1)Puuduva töötaja ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab asutuse juht käskkirjaga, milles fikseeritakse asendusega täidetavaid lisaülesanded, tasu suurus (brutosummana) ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse. Asendamise korraldamise otsustab asutuse juht või tema määratud isik.
(2)Asendustasu määramisel ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud muutuvpalga ülempiiri.
(1)Vallavalitsuse rahandusosakond arvestab ja maksab välja töötasu töötaja tööajast lähtuvalt. Tööaja arvestus toimub tööajatabeli alusel Harku valla personaliarvestuse registris.
(2)Vallavalitsuse rahandusosakond väljastab töötajale palgateatise arvestatud töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötasult peetakse kinni maksud ja maksed vastavalt käesoleva määruse lisale. Palgateatisega seotud küsimuste korral annab rahandusosakond selgitusi vastava kuu töötasu arvestuse kohta.
(3)Töötasu kantakse töötaja poolt edastatud pangakontole perioodil 01.05.2026 kuni 31.08.2026 hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval ning alates 01.09.2026 hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
(1)Töötajale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral töövõimetuslehe alusel teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest keskmise töötasu ulatuses.
(2)Tervisedendust soodustavate hüvede eest tasutakse eelarveliste võimaluste olemasolul.
(1)Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem kokkulepitud põhipalgast, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, säilitatakse puhkuse ajaks põhipalk.
(2)Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui asutus ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Puhkusetasu maksmise soovist puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval annab töötaja teada vastava märke tegemisega puhkuseavalduses.
(3)Juhul, kui puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus haiguse tõttu ning puhkusetasu on juba üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(1)Asutuse struktuuri ja koosseisu planeerimisel ja kinnitamisel määratakse ära vähemalt ametikoha nimetus, struktuuriüksus, koormus ning tähtajalisus.
(2)Asutuse struktuuri ja koosseisu planeerimisel ning kinnitamisel lähtub asutuse juht asutusele seatud eesmärkidest, vallaeelarves asutuse tööjõukuludeks ettenähtud eelarvevahenditest ning asutuse põhimäärusest. Asutus ei esita struktuuri ja koosseisu enne selle kinnitamist vallavalitsusele kooskõlastamiseks juhul, kui asutuse põhimääruses on sätestatud teisiti.
(3)Asutuse juht korraldab struktuuri ja koosseisu kandmise Harku valla personaliarvestuse registrisse hiljemalt koosseisu kinnitamisele järgneval tööpäeval.
(1)Vallavalitsus koostab asutuse funktsioonidest ja kehtivast kuluarvestusmudelist lähtuva iga aastase tööjõukulude eelarve kulumudeli, mis sisaldab ametikohti ja/või õpilaste arvu, koormust ning ametikohtade arvust sõltuvat diferentseerimisfondi. Kulumudel ei pea kattuma asutuse tegeliku koosseisuga.
(2)Tööjõukulude eelarvesse töötasude planeerimisel lähtutakse töötasude üldisest konkurentsivõimest ja eelarvelistest võimalustest. Ametikohtade palgatasemete võrdlusel tööjõuturuga kasutatakse tööperedesse klassifitseerimise metoodikat.
(3)Asutusel on õigus teha järgmise aasta eelarve planeerimise protsessis ettepanekuid tööjõukulude eelarve planeerimise lähteandmete muutmiseks. Kui asutuse tegevuse korraldamiseks vajalikud asjaolud selguivad pärast eelarve vastuvõtmist või muutuvad eelarveaasta jooksul, võib asutus esitada põhjendatud ettepaneku tööjõukulude eelarve muutmiseks või lisaeelarve koostamiseks.
(1)Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. maist.
(2)Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 19.04.2022 määrus nr 3 „Harku Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisu kinnitamise kord“.
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.