(1)Viljandi linna lemmikloomade pidamise kord (edaspidi kord) sätestab lemmikloomade pidamise korra Viljandi linna haldusterritooriumil.
(2)Kord on täitmiseks kohustuslik kõigile lemmikloomade pidajatele (edaspidi loomapidaja).
(3)Lisaks käesolevale korrale tuleb lemmikloomade (edaspidi loom) pidamisel järgida loomakaitseseaduses ja teisi lemmikloomade pidamist reguleerivaid õigusakte.
(1)Lemmikloom käesoleva määruse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet.
(2)Lemmikloomadeks loetakse peamiselt koer, kass, näriline, küülik, puurituhkur, puurilind, roomaja, kahepaikne, akvaariumikala ja selgrootu.
(3)Loomapidaja määruse mõistes on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.
(4)Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Ühissõidukis tuleb loomapidajal täita ühistranspordiseaduses toodud sätteid.
(5)Hulkuv loom on omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom.
(6)Koera, kassi või valgetuhkru märgistamine on tema varustamine eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega, milleks Viljandi linnas peetavatel koertel ja kassidel ja valgetuhkrutel on mikrokiip.
(7)Ennetav vaktsineerimine on looma vaktsineerimine marutaudi vastu.
(1)Loomi on lubatud pidada hoones ja kinnisel territooriumil, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ja oleks välistatud kaaselanikele ning teistele loomadele kallale tungimise võimalus.
(2)Siseruumides võib lemmiklooma kinniseotuna pidada vaid lühikest aega ja looma heaolu kaalutlustel.
(3)Loomapidaja peab tagama, et tema loom ei häiriks ega ohustaks inimesi ja teisi loomi korrakaitseseaduse mõttes. Looma poolt tekitatud müra või muu häirivuse hindamisel lähtutakse korrakaitseseaduse kohaselt keskmisest objektiivsest isikust.
(4)Loomapidaja peab omama loomakaitseseaduses sätestatud kohaseid teadmisi looma liigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest.
(5)Loomapidaja peab tagama sööda, joogivee, hoolduse ja liikumisvajadust rahuldava ruumi. Samuti peab loomapidajal olema vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast.
(6)Juriidilisest isikust loomapidaja on kohustatud määrama looma eest vastutava isiku.
(7)Loomapidaja on kohustatud paigaldama temale kuuluva või tema valduses oleva territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi.
(8)Koerad ja kassid peavad omama mikrokiipi kolmekuuseks saamisest alates või 1 kuu jooksul vanema koera või kassi omandamise või valdusse saamise päevast, kui koer või kass ei ole varasemalt märgistatud.
(9)Mikrokiibi koertele ja kassidele võib paigaldada ainult tegevusluba omav veterinaararst.
(10)Loomapidaja on kohustatud mikrokiibil oleva koodi kandma viie päeva jooksul pärast mikrokiibi paigaldamist lemmikloomaregistrisse.
(11)Loomapidaja on kohustatud loomale teostama ennetava vaktsineerimise vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatule.
(12)Loomapidaja on kohustatud koristama koera või kassi väljaheite avalikust kohast ning teise isiku omandis olevalt kinnisasjalt.
(1)Looma tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas loomaga liikudes tuleb tagada inimeste ja teiste loomade ohutus. Looma võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta juhul, kui läheduses ei viibi inimesi ja teisi loomi. Seejuures tuleb loomaomanikul looma piisava hoolsuskohustusega silmas pidada.
(2)Loomapidaja on kohustatud välistama kaasinimestele ning loomadele kallale tungimise võimaluse.
(3)Ühissõidukis peab loom olema jalutusrihma otsas või kandevahendis. Jalutusrihma otsas olev koer peab kandma suukorvi (va vaegnägija juhtkoer ja teenistusülesannet täitev erikoolituse saanud teenistuskoer).
(4)Loomapidajal on keelatud: 1) viia loom avalikku kohta, kuhu on paigaldatud sellekohased keelavad sildid (va vaegnägija juhtkoer ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoer); 2) ujutada looma Viljandi järve supelrannas, Paala paisjärve supelrannas, Uueveski basseinides, Huntaugu rannaalal ning purskkaevudes.
(5)Looma ujutamise keelu nõuet ei rakendata isikut saatvale juht- ja abikoeral ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoerale teenistusülesande täitmisel.
(1)Viljandi Linnavalitsus korraldab hulkuvate loomade püüdmise avalikest kohtadest koostöölepingu alusel loomade varjupaiga teenust osutava ettevõttega.
(2)Püütud hulkuvaid loomi hoitakse varjupaigas vähemalt kaks nädalat arvates kuulutuse avaldamisest loomade varjupaiga teenust osutava ettevõtte veebilehel. Nimetatud aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, kui ta tasub looma püüdmis-ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist võib looma anda uuele loomapidajale või hukata.
(3)Looma eutanaasia võib läbi viia üksnes veterinaararst vastavalt loomakaitseseaduses sätestatud nõuetele.
(1)Viljandi linn korraldab linna haldusterritooriumil loomade korjuste hävitamist.
(2)Linna haljasaladele või muudele avalikele aladele on looma matmine keelatud.
(3)Riigi Infosüsteemi registris "Lemmikloomaandmed ja registreerimine LLR" registreeritud looma andmed peab loomapidaja kustutama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast looma hukkumist.
(1)Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vastav linnavalitsuse ametnik.
(2)Kui eeskirja rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, võib lemmiklooma omanikku karistada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi.
Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 26.02.2015 määrus nr 50 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.