(1)Määrus reguleerib Eesti Vabariigi osalemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 19 sätestatud vastastikuses hindamises.
(2)Määrus täpsustab vastastikuses hindamises osalemise tingimusi, sealhulgas vastastikuse hindamise nõudeid, selles osalevate asutuste ülesandeid ja vastastikuses hindamises osalevaid isikuid.
(1)Vastastikuses hindamises osalemise korral lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõigetes 1 ja 6 nimetatud vastastikuse hindamise metoodikast, korralduslikest aspektidest ning tegevusjuhenditest.
(2)Vastastikuse hindamise põhimõtted on järgmised: 1) hindamise käigus võidakse korraldada kohapealseid või virtuaalseid kohtumisi ja teabevahetust väljaspool hinnatavat tegevuskohta; 2) hindamise käigus saadavat teavet kasutatakse üksnes vastastikuse hindamise eesmärgil; 3) juba hinnatud aspekte kõnealuses riigis kahe aasta jooksul pärast vastastikuse hindamise lõppemist uuesti ei hinnata, välja arvatud juhul, kui Eesti Vabariigi suhtes tehtud hindamise puhul taotleb seda Eesti Vabariik või nii lepitakse kokku pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 14 nimetatud koostöörühma (edaspidi koostöörühm) ettepanekut; 4) hindamises osalevad küberturvalisuse eksperdid koostavad vastastikuse hindamise tulemuste ja järelduste aruande, lisades sellele ka aruande kohta esitatud märkused; 5) punktis 4 nimetatud aruanne sisaldab soovitusi vastastikku hinnatud aspektide parandamiseks.
Vastastikuses hindamises osalevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid, arvestades § 2 lõikes 1 viidatud metoodikas seatud kriteeriume.
(1)Justiits- ja Digiministeerium või tema volitatud asutus: 1) määrab kindlaks vastastikuses hindamises osalemise ning Eesti Vabariigi ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes tehtavas vastastikuses hindamises Eesti Vabariigist osalevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid; 2) teavitab vastastikuses hindamises osalevaid Euroopa Liidu liikmesriike, koostöörühma, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit punkti 1 alusel määratud ekspertidega seotud huvide konflikti ohust enne hindamise alustamist; 3) võib põhjendatud juhul esitada vastuväite Eesti Vabariiki hindava teise Euroopa Liidu liikmesriigi küberturvalisuse valdkonna eksperdi määramise kohta asjaomasele Euroopa Liidu liikmesriigile; 4) määrab kindlaks vastastikku hinnatavad aspektid ja hindamise ulatuse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid, ning teavitab neist vastastikuses hindamises osalevaid Euroopa Liidu liikmesriike enne hindamise alustamist, kui hinnatakse Eesti Vabariiki; 5) võib enne vastastikuse hindamise algust koordineerida enesehindamist, hinnates Eesti Vabariigi puhul hinnatavaid aspekte, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõike 5 alusel kehtestatud metoodikat, ning esitada enesehindamise tulemused Eesti Vabariiki hindavatele Euroopa Liidu liikmesriikide küberturvalisuse valdkonna ekspertidele; 6) edastab Eesti Vabariiki hindavatele Euroopa Liidu liikmesriikide küberturvalisuse valdkonna ekspertidele hindamiseks vajaliku teabe; 7) võib esitada § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud taotluse; 8) võib koondada ja esitada märkusi Eesti Vabariiki käsitleva aruande kavandi kohta; 9) võib esitada koostöörühmale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustikule Eesti Vabariigi kohta koostatud vastastikuse hindamise aruande; 10) võib teha Eesti Vabariigi kohta koostatud vastastikuse hindamise aruande või selle muudetud versiooni üldsusele kättesaadavaks.
(2)Lõike 1 punktis 6 nimetatud teabe edastamise korral arvestatakse: 1) vastastikku hinnatavaid aspekte ja hindamise ulatust; 2) juurdepääsupiiranguga teabe ja salastatud teabe kaitset; 3) Eesti Vabariigi huve, sealhulgas julgeolekuhuve; 4) riigi julgeoleku suhtes kehtivaid õigusakte.