lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja kord

Vabariigi Valitsus
Kehtiv redaktsioon
alates 12.06.2026

§ 1.Riigi maareserv

(1)Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatakse riigi omandis olev kinnisasi, mida ei valitseta ühelgi riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärgil, samuti, kui kinnisasi võib olla riigivara valitsejale eelnimetatud eesmärgil vajalik.

(2)Maareserv jaguneb vajalikuks, mittevajalikuks ja määramata maareserviks.

(3)Riigi omandis säilitatakse vajaliku maareservina järgmised kinnisasjad: 1) kinnisasi, millel looduskaitse eesmärgil on majandustegevus piiratud või mis paikneb projekteeritaval kaitsealal või mis on vajalik kaitseala laiendamiseks või soo või raba säilitamiseks või taastamiseks; 2) kinnisasi, mis on vajalik avalikuks kasutamiseks; 3) kinnisasi, mis sisaldab metsamaad ja millel on riigile oluline majanduslik väärtus, mille riigi omandis säilitamiseks on suur avalik huvi, mis on vajalik asendusmetsastamiseks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks; 4) kinnisasi, millel põllumajandusliku tegevuse jätkumine on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikul või julgeoleku tagamise eesmärgil otstarbekam kui võõrandamine; 5) kinnisasi, mis on maavara kaevandamiseks kasutusse antud või mis võib olla vajalik maavara kaevandamiseks; 6) kinnisasi, mis võib olla vajalik riigile oma kohustuse täitmiseks või sellise tegevuse või arenduse elluviimiseks, milleks on avalik huvi; 7) kinnisasi, mis võib olla vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele või muule isikule sellise tegevuse elluviimiseks, milleks on avalik huvi; 8) kinnisasi, mille kasutusest võib riik pikaaegset tulu teenida; 9) arenduspotentsiaaliga kinnisasi kuni selle konkreetse kasutuseesmärgi selgumiseni; 10) muu kinnisasi, mille maareservis säilitamine lähtuvalt riigivaraseaduse § 10 lõikest 71 on sama seaduse § 4 lõike 1 tähenduses riigivara valitseja hinnangul vajalik.

(4)Mittevajaliku maareservi moodustavad kinnisasjad, mille säilitamine riigi omandis ei ole vajalik lõikes 1 nimetatud eesmärkidel.

(5)Määramata maareservi moodustavad kinnisasjad, mille säilitamise vajadus maareservis on § 2 kohaselt analüüsimata.

§ 2.Kinnisasjade analüüsimine ja registrikanded

(1)Riigivara valitseja analüüsib enda valitsemisel oleva kinnisasja maareservis säilitamise vajalikkust ja määrab või ajakohastab kinnisasja valitsemise eesmärgi riigi kinnisvararegistris kooskõlas riigivaraseaduse §-ga 10.

(2)Analüüs tehakse eelkõige kinnisasja riigile omandamisel, kinnisasjaga toimingute tegemisel, taotluste läbivaatamisel, kui senine valitsemise eesmärk muutub või lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul säilitamise tähtaeg on möödunud. Kui kinnisasi kuulub lõike 4 punkti 1 kohaselt tähtajatult säilitamisele, otsustab analüüsimise sageduse riigivara valitseja.

(3)Riigivara valitseja võib analüüsi tegemisse kokkuleppel kaasata Maa- ja Ruumiameti.

(4)Analüüsi tulemused kannab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistrisse järgmiselt: 1) tähtajatu, kui kinnisasja omadused tingivad püsiva vajaduse see maareservis säilitada; 2) tähtajaline, kui kinnisasja maareservis säilitamise vajadus on ajaliselt määratav; 3) perspektiivne, kui kinnisasja maareservis säilitamise tähtaega ei ole võimalik määrata, aga kinnisasi võib tulevikus osutuda riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muul avalikul eesmärgil vajalikuks või kui kinnisasja on otstarbekas võõrandada tulevikus; 4) mittevajalik, kui kinnisasi vastab § 1 lõike 4 tingimustele. Riigivara valitseja hindab, kas ja millal on kinnisasi otstarbekas võõrandada.

(5)Kui maareservi arvatud kinnisasja on võimalik anda tervikuna või osaliselt kasutusse või teenida sellelt muul viisil tulu, kajastatakse riigi kinnisvararegistris kinnisasja üks või mitu kasutuseesmärki järgmiselt: 1) tasuline kasutus, kui kinnisasjalt teenitakse kasutustasu; 2) majandustulu, kui kinnisasja säilitatakse ja majandamisest teenitakse riigile tulu; 3) muu kasutus, kui kinnisasja kasutab isik, kes ei ole kohustatud tasuma kasutustasu või tasub kasutustasu harilikust väärtusest vähem; 4) potentsiaalne võõrandamine.

(6)Lisaks lõigetes 4 ja 5 sätestatule kannab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistrisse, kas kinnisasi kuulub § 1 lõike 3 punktides 1–10 või lõikes 4 või 5 nimetatud maareservi koosseisu.

§ 3.Maareservi analüüsiks kasutatavad andmed ja analüüsikeskkond

(1)Analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsi teel, kasutades andmekogusid, mis kajastavad maa omadusi, kasutusvõimalusi, avalikku huvi, planeeringuid ja muid andmeid. Vajaduse korral küsitakse maa omaduste ja kasutusvõimaluste kohta lisateavet asjaomase valdkonna eest vastutavalt asutuselt.

(2)Automaatse analüüsi tegemiseks ja selle tulemuste salvestamiseks kasutatakse maaregistri riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi analüüsikeskkonda, mis vahetab andmeid riigi kinnisvararegistriga.

§ 4.Kinnisasja maareservist väljaarvamine

(1)Kinnisasi loetakse maareservist välja arvatuks, kui riigivara valitseja määrab sellele riigi kinnisvararegistris riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud valitsemise eesmärgi või võõrandab kinnisasja.

(2)Kinnisasja võõrandamise otsustamisel võetakse arvesse riigi maakasutuspoliitikat puudutavates strateegilistes dokumentides seatud eesmärke ning riigivaraseaduse § 96 kohaselt välja selgitatud õigustatud isikute põhjendatud vajadusi.

§ 5.Rakendussäte

Riigivara valitseja teeb enda valitsemisel oleva § 2 lõikes 1 nimetatud kinnisasja kohta samas lõikes sätestatud analüüsi esimest korda hiljemalt 10. juuniks 2031. a.

Viited teistele aktidele

Riigivaraseadus
Riigi Teatajas ↗RT I, 2026-06-12