Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva, Võru ja Valga maakonnas

(1)Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti” prioriteedi nr 6 erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu” meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi.

(2)Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(3)Toetatavate tegevustega aidatakse hoida Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtteid ning saavutada sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja selle alamsihti „Arukas inimene”.

(4)Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(5)Toetuse andmisele ja kasutamisele ning toetuse saaja ja partneri kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(1)Toetust antakse eesmärgiga toetada Jõgeva maakonna ning Põlva, Võru ja Valga maakonna (edaspidi Kagu-Eesti) mikro- ja väikeettevõtjate töötajate oskusevajaduse hindamist ja arendamist ning töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamist.

(2)Mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldine grupierandi määrus), I lisa artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning: 1) kes tegutseb Jõgeva maakonnas või Kagu-Eestis; 2) kelle majandustegevus on äriregistri andmetel väldanud vähemalt 24 kuud.

(3)Väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning: 1) kes tegutseb Jõgeva maakonnas või Kagu-Eestis; 2) kelle majandustegevus on äriregistri andmetel väldanud vähemalt 24 kuud.

(4)Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Osaluskordade arv”, mille raames loendatakse arvuliselt töötaja projekti sisenemise kordi.

(5)Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitajasse „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond ja selle sihttasemeks on projektis osalemise tulemusena vähemalt 38% projektis osalenute tööle asumine või jätkuv hõivatus”.

(6)Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: 1) 15–74aastaste tööjõus osalemise määr; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 4) ligipääsetavuse näitaja.

(7)Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 12 „Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025–2028” kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028” esitatud meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed”.

(1)Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2)Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

(1)Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse seeläbi, et Jõgeva maakonnas ja Kagu-Eestis viiakse ellu järgmisi mikro- ja väikeettevõtjatele suunatud tegevusi: 1) töötajate oskusevajaduse hindamine; 2) töötajate oskuste arendamise toetamine vastavalt punktis 1 nimetatud hindamise käigus tuvastatud vajadusele; 3) järelnõustamine, millega toetatakse punktis 2 nimetatud tegevuse käigus omandatud töötajate uute oskuste rakendamist ettevõtja majandustegevuses.

(2)Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevus hõlmab: 1) töötajate olemasolevate ja ettevõtja majandustegevuse jaoks vajalike puuduvate oskuste kaardistamist koostöös ettevõtjaga taotluse lisas esitatud oskusevajaduse hindamise metoodika kohaselt; 2) soovitusi ja kokkulepet töötajate oskuste arendamise toetamiseks; 3) lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud koolitusvajaduse fikseerimist õppekavarühma tasandil punktis 2 nimetatud kokkuleppes.

(3)Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus hõlmab: 1) ettevõtja nõustamist turul pakutavate koolituste ja olemasolevate koolitusmeetmete kohta; 2) lõike 1 punktis 1 nimetatud oskusevajaduse hindamise käigus tuvastatud koolitusvajadusele vastavate töötaja koolituskulude tasumist või hüvitamist ettevõtjale; 3) mitme ettevõtja töötajatele ühiste rühmakoolituste korraldamist, kui oskusevajaduse hindamisel ilmneb, et piirkonna mitmel ettevõtjal on vajadus samade oskuste järele; 4) töötajate oskuste arendamisele suunatud koostöötegevustes, teabeüritustel, seminaridel ja messidel osalemise toetamist.

(4)Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevus hõlmab: 1) ettevõtja nõustamist võimalikes jätkutegevustes; 2) mentorklubi või muus vormis oskuste hindamise ja arendamise kogemuse vahetamist teiste ettevõtjatega, eesmärgiga oskuste hindamise tulemusi tõhusalt ja jätkusuutlikult rakendada.

(5)Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud koolitust saab pakkuda täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses või põhjendatud juhul täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud muu täienduskoolituse pakkuja.

(6)Lõike 1 punktis 3 nimetatud järelnõustamises võib osaleda ettevõtja, kes on läbinud lõike 1 punktis 1 sätestatud oskusevajaduse hindamise ja kelle töötajad on selle tulemusel osalenud lõikes 2 nimetatud tegevuses.

Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi.

(1)Abikõlblikuks kuluks loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, mis on kooskõlas ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2)Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised ettevõtjale suunatud tegevustega seotud vajalikud kulud: 1) hindamist ja järelnõustamist korraldava konsultandi personalikulu; 2) punktis 1 nimetatud konsultandi koolituse ja lähetuse kulu; 3) eksperdi kaasamise kulu; 4) oskuste kaardistamiseks vajalike turul pakutavate hindamismetoodikate või e-tööriistade kasutamise kulu; 5) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud koolituskulu tasumine või hüvitamine ettevõtjale; 6) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolituse korraldamise, sealhulgas ligipääsetavuse tagamise kulu; 7) mentorklubi ja muus vormis järelnõustamise kogemuse vahetamise ürituste korraldamise kulu.

(3)Kui projektis on ette nähtud paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud koostöötegevused, on abikõlblikud järgmised kulud: 1) teabeüritustel osalemise kulu Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis; 2) teabeürituste korraldamise kulu Eestis.

(4)Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud koostöötegevuste kulu võib moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude eelarvest.

(5)Abikõlblikud on Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud teavitustegevuste kulud.

(6)Kui projekti raames luuakse veebipõhine koduleht, täiendatakse olemasolevat kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse koduleht ligipääsetavaks erivajadusega inimesele, võib see kulu olla kokku kuni 3000 eurot.

(7)Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud koolituskuluna hüvitatakse ettevõtjale mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta.

(8)Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegeliku kulu ja ühtse määra alusel.

(9)Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks seitsme protsendi ulatuses projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.

(1)Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalik kulu tekib.

(2)Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(3)Projekti abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla kolm kuud varasem taotluse esitamise kuupäevast. Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4)Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse.

(1)Toetuse minimaalne summa ühe maakonna kohta on 300 000 eurot ja maksimaalne summa 569 000 eurot.

(2)Kui taotlus esitatakse mitme maakonna kohta ja see ei hõlma kõiki toetatavaid maakondi, kohalduvad lõikes 1 nimetatud toetuse minimaalne ja maksimaalne summa iga taotluses hõlmatud maakonna kohta.

(3)Kui taotlus esitatakse kõikide toetatavate maakondade kohta, on toetuse maksimaalne summa ühe maakonna kohta 800 000 eurot ja taotluse kogusumma ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet.

(4)Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.

(1)Paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud oskusevajaduse hindamise tegevused, § 4 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud oskuste arendamise toetamise tegevused ning § 4 lõikes 4 nimetatud järelnõustamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega: 1) (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023); 2) (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või 3) (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

(2)Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(3)Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

(4)Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

(5)Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(6)Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(1)Taotleja ja partner võib olla: 1) Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur ja Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus; 2) MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused; 3) Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonna maakondlik arendusorganisatsioon.

(2)Maakondlik arendusorganisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsusüksuste ühisasutus või -amet, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel andnud täitmiseks maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesande.

(3)Kui taotlejaks on lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik, kes ei ole arenduskeskus, peab taotleja partnerina kaasama selle maakonna maakondliku arenduskeskuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.

(4)Igast maakonnast võib esitada ainult ühe taotluse. Üheks taotluseks loetakse ka ühistaotlust.

(1)Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamise korral partneri nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärk ja kirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 3) toetatavate tegevuste kirjeldus; 4) projekti näitajad; 5) projekti eelarve ja toetuse summa; 6) kinnitus, et toetust taotletakse abikõlblike kulude katmiseks; 7) kinnitus, et tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhul; 8) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud kinnituskiri määruse lisa vormil; 10) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja projekti elluviimisel järgitakse olulise kahju vältimise põhimõtet.

(2)Taotluse lisana peab taotleja esitama § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud oskusevajaduse hindamise metoodika, mis sisaldab vähemalt järgmist: 1) hindamise protsess ja etappide kirjeldus; 2) elluviidavate tegevuste kirjeldus; 3) hindamise eesmärgist tulenevate hindamismudelite kirjeldus; 4) hindamiseks kasutatavad andmed ja nende allikad; 5) hindamiseks kasutatavad tööriistad; 6) vajaduse korral teave väliste ekspertide ja võrgustike kaasamise kohta.

(1)Taotlusvoor võib olla tähtajaline või jooksev.

(2)Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru tähtpäeva ja eelarve.

(1)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotlusvooru tähtpäevast arvates ning jooksva vooru korral taotluse esitamisest.

(2)Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele ja taotleja ei ole esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

(1)Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2)Rakendusüksus edastab komisjonile hindamiseks nõuetele vastava taotluse koos seotud materjalidega pärast taotluse vastavaks tunnistamist.

(3)Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja või -näitajate saavutamisse; 2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse teemavaldkonnast lähtudes projekti eesmärgipüstitust ja hetkeolukorra kirjeldusest lähtudes, kas projekti tegevuskava on selge ja teostatav ning sihtrühma arvestades mõistlik ja vajalik ning kas riskid on analüüsitud ja kavandatud tegevuste kaudu maandatud; 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada ning kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja partneril on kogemused ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia; 5) projekti panus strateegia „Eesti 2035” näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud selliste horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele nagu sooline võrdsus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, aidates seeläbi saavutada § 2 lõikes 6 nimetatud strateegia „Eesti 2035” asjaomast näitajat.

(4)Hindamiskomisjoni liige: 1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest; 2) kinnitab oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest; 3) tagab projektide hindamise ajal ja tähtajatult pärast seda teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

(5)Hindamiskomisjoni liikmed hindavad projekti tegevusi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumide alusel kas hindega null, mis vastab sõnale „ei”, või hindega üks, mis vastab sõnale „jah”. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on viis. Hindamise tulemuse protokoll edastatakse rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saatmisest arvates.

(1)Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse, kui on täidetud käesoleva määruse nõuded ja saadud § 14 lõike 5 kohaselt positiivne hinnang, vastasel juhul jäetakse taotlus rahuldamata.

(2)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ja I lisast.

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetussummat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(1)Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatus: 1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega; 3) ei ole kooskõlas projekti sisu või eesmärkidega; 4) ei ole põhjendatud.

(2)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(3)Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(4)Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kakskümmend viis protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(1)Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui: 1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

(2)Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

(1)Toetuse saaja on kohustatud tagama, et projekti tegevustes on nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele tagatud füüsiline ja digitaalne ligipääsetavus.

(2)Toetuse saaja ja partner lähtuvad toetuse saaja ostu või riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”.

(3)Toetuse saaja kogub andmeid vähese tähtsusega abi saajate kohta, peab arvestust antava abi kohta, kontrollib abi tingimustele vastamist ning teavitab abi saajaid projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest. Toetuse saaja edastab kord kvartalis andmed vähese tähtsusega abi andmise kohta rakendusüksusele riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kannete tegemiseks.

(4)Osalejate andmete kogumiseks kasutatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemi. Täpsemad nõuded osalejate andmete kogumise kohustuse kohta sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(5)Toetuse saaja ja partner kohustuvad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatule.

(1)Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, kuid rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

(2)Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt; 4) ülevaade väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest kumulatiivselt; 5) toetust saanud ettevõtjate info kumulatiivselt, sealhulgas andmed mikro- ja väikeettevõtjate osalemise ja nende erinevates tegevustes osalenud töötajate arvu kohta; 6) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7) projekti panus strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihiga seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse; 8) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner või koostööpartner.

(3)Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemi kaudu tegevustes osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

(4)Rakendusüksus kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest arvates.

(5)Rakendusüksus kinnitab aruande, kui selles ei esine puudusi.

(6)Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid hiljemalt 17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

(1)Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1, § 28 lõike 3 ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.

(2)Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis.

(3)Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

(1)Toetuse saajale võib teha ettemakseid kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.

(2)Saadud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva.

(3)Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

(4)Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.

(1)Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

(2)Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.