Häädemeeste valla kaevetööde eeskiri

(1)Häädemeeste valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Häädemeeste valla avalikult kasutataval teel või tänaval ja munitsipaalmaal.

(2)Eeskirja sätteid ei kohaldata kalmistutel, haljastuse rajamisel, sh puude istutamisel, ning eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel, mis pole antud avalikku kasutusse.

(3)Kaevetööd riigi teedel korraldatakse vastavalt riigi teede kohta antud kehtivatele õigusaktidele.

(4)Avalikul teel või tänaval kaevetööde tegemisel tuleb käesolevat eeskirja rakendada kooskõlas ehitusseadustikus ja selle rakendusaktides sätestatuga.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) kaevetöö on süvendite või tagasitäidetavate süvendite kaevamine (sh kaablisaha või -adraga) või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast või kui teostatakse töid, millega muudetakse maapinna kõrgust; 2) kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetöö akti alusel; 3) kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid; 4) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib olla õiguspäraselt Eestis viibiv isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks; 5) kaeveluba on Häädemeeste Vallavalitsuse (edaspidi: vallavalitsus) poolt väljastatud kirjalik luba, mille alusel korraldatakse kaevetöid ning millega määratakse kaevetöö tingimused ja tähtajad; 6) avariikaevetöö on kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui kaevetööde alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele või ohustab liiklejaid, ehitisi, keskkonda või elanikke; 7) omavoliline kaevetöö on määruses sätestatud kaevetööde tegemine ilma kehtiva kaeveloata, välja arvatud avariikaevetööd.maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine avalikul maa-alal ilma vallavalitsuse väljastatud kaeveloata või avariiakti vormistamata. 8) menetleja on vallavalitsuse poolt määratud ametnik, kes käesoleva eeskirja kohaselt ning juhindudes muudest õigusaktidest, juhistest ja juhenditest menetleb kaeveloaga seonduvat, teostab järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle ning võtab vastu otsuseid muudes kaevetöödega seonduvates küsimustes.

(1)Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.

(2)Üldjuhul ei planeerita kaevetöid nii, et kaevetööde järgne teekatte või haljastuse taastamine ei ole võimalik enne talveperioodi algust.

(3)Vallavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta sh keelduda kaeveloa väljastamisest kui talveperioodi tõttu ei ole võimalik kohene kaevetöö järgne teekatte või haljastuse taastamine.

(1)Kaeveloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik vallavalitsusele hiljemalt 5 (viis) tööpäeva enne kaevetöö algust: 1) vormikohase kaeveloa taotluse; 2) projekti, kui seda näevad ette kehtivad õigusaktid; 3) liikluskorralduse ajutise skeemi ja vajadusel ühistranspordiliinide sh koolitranspordi ümbersõitude skeemi; 4) tööde ajagraafiku; 5) finantsasutuse poolt väljastatud täitmistagatise garantiikirja teekatte ja haljastuse taastamise kohta, kui lõplike taastamistööde kohene läbiviimine ei ole kaevetööde lõpetamisel aastaajast tulenevalt võimalik.

(2)Kaeveloa taotlus edastatakse e-posti aadressil [email protected].

(1)Vallavalitsus: 1) registreerib kaeveloa taotluse; 2) kontrollib taotluse vastavust § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt andmed haljastuse taastamise kohta vms) ja selgitusi.

(2)Kaeveluba väljastatakse või kaeveloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 5 (viie) tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.

(1)Kaeveluba väljastatakse üldreeglina elektroonselt digitaalselt allkirjastatult.

(2)Kaeveluba väljastatakse tasuta.

(3)Info väljastatud kaevelubade kohta ning kavandatavad liikluskorralduse muudatused avalikustatakse valla veebilehel.

(4)Vallavalitsuse ja kaeveloa saaja poolt koostatakse enne kaevetöö alustamist kahepoolne akt teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).

Kaevetöö läbiviimiseks võib vallavalitsus esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas: 1) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest või aastaajast; 2) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel; 3) kehtestada eraldi nõudeid liikluskorralduse või haljastuse kaevetöö aegse hoolduse või kaitse kohta.

(1)Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes vallavalitsuse nõusolekul.

(2)Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib vallavalitsus esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.

(1)Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt põhjendatud kirjalik taotlus.

(2)Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirjaga.

(1)Kaeveloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) kaeveloa avaldusele ei ole lisatud eeskirjas nõutud dokumente või kooskõlastusi; 2) kaevaja või kaevaja vastutav isik on avalduse esitamisele eelneva 3 (kolme) aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud eeskirja.

(2)Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine varem, kui viie aasta jooksul uue teekatte ehitamisest või kapitaalremondist, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest: 1) töö tegemine kinnisel viisil; 2) tehnovõrgu asukoha muutmine; 3) tehnovarustuse saamine muust allikast.

(3)Erandina võib lubada uue teekatte lammutamist, kui kaevetöö teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud. Kuni 5 aastat vanade asfaltkatete pikisuunalisel üleskaevamisel tuleb asfaltkate taastada kogu sõidutee laiuselt ja kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt.

(1)Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel ja liikluse korraldamisel ehitusseadustiku alusel kehtestatud liikluskorralduse nõuetest teetöödel.

(2)Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri ei või kasutada kaeviku piiramiseks, välja arvatud alla 50 cm sügavusega kaeviku pikisuunalisel piiramisel tööde tegemise ajal.

(3)Kaevetöö teostamise kohta paigaldatakse käesoleva eeskirja nõuetele vastav teabetahvel. Teabetahvlile, minimaalse suurusega 420 mm x 297 mm, on märgitud tööde tegija nimi, telefoni number, tööde tähtajad ja vastutava isiku nimi.

(1)Kaevaja poolt tagatakse kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Häädemeeste valla heakorra eeskirjale sh muru ja rohu niitmine piirkonnas, kus see kaevetööde tõttu on takistatud. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

(2)Talvel tehakse sõidu- ja kõnniteedel seisunditasemele vastavat nõuetekohast libedusetõrjet. Kaevealaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras. Kõnniteede libedusetõrjel on lubatud kasutada üksnes graniitsõelmeid. Sõidutee libedusetõrjel tuleb vastavalt ilmastikust kasutada tee karestamist või soolaliiva.

(1)Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse vajadusel piiretega.

(2)Kasutuskõlblik kasvupinnas võetakse kohapeal arvele ja kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

(3)Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele, asfaldile või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

(4)Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

(5)Vallavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.

(6)Ära veetava materjali käitlemisel tuleb lähtuda Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjast ja vallavalitsuse nõudmisel esitada dokumendid selle nõuetekohase käitlemise kohta.

(1)Kaevikust väljapumbatav vesi juhitakse ühis- või kinnistu kanalisatsiooni või kaevala ümbrusesse või veetakse ära.

(2)Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine ühis- või kinnistu kanalisatsiooni kooskõlastatakse piirkonna vee-ettevõtja, kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine kaeveala ümbrusesse kooskõlastatakse maaomaniku või –valdajaga.

(3)Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

(1)Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.

(2)Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende likvideerimine vallavalitsusega ning töö tehakse haljastuse hooldust tundva spetsialisti poolt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab tiheasustusalal olema raieluba ning hajaasustusalal kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

(3)Kõrghaljastuse säilitamiseks võib vallavalitsus üksikutel kaevetöö lõikudel täiendava tingimusena nõuda kaevetöö teostamist käsitsi.

(1)Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

(2)Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada vastavalt ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(1)Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul eeldusel, et kõik võimalikud kahjud katab Kaevaja.

(2)Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad mustkattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

(3)Ilma vallavalitsuse loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele.

(4)Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on väljastatud luba.

(1)Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.

(2)Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.

(3)Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaeveloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee vallavalitsuse ettekirjutuste kohaselt.

(4)Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist vallavalitsuse poolt ning vastava akti vormistamist.

(5)Ajutist ümbersõiduteed haldab kaevaja, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.

(6)Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

(1)Avariikaevetööks ei ole nõutav kaeveluba, kui teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamine toimub hiljemalt 3 (kolme) ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.

(2)Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja ja avariikaevetöö kohas asuvad muud tehnovõrgud.

(1)Avariikaevetöö korral teavitab kaevaja kirjalikult, posti või e-posti teel, enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult vallavalitsust, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.

(2)Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõne lõikes 1 nimetatud asutusega või tehnovõrgu valdajaga ei saada operatiivselt kontakti, edastab avariilise tehnovõrgu valdaja vastava info e-posti aadressile [email protected] ning teavitab avariikaevetööst esimesel võimalusel. Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariitöödega peab töö tegija viivituseta teavitama sellest politsei- ja päästeasutust ning valda läbivaid ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispet9Aerteenistusi.

(1)Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle vallavalitsusele teadmiseks 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest.

(2)Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.

(1)Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(2)Avariikaevetöö läbiviimisel lähtutakse käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud kaevetööde läbiviimise nõuetest ja 5. peatükis sätestatud kaevetöö lõpetamise nõuetest.

Kaevetöö või selle etapi ning kaevetöö käigus rikutud ala heakorrastab kaevaja käesoleva eeskirja, vallavalitsuse ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

(1)Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt tiheduse mõõtmise protokoll, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Mõõtetööde kulud kannab kaevaja.

(2)Vallavalitsusel on õigus: 1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist; 2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit või karjääri kehtivat sertifikaati kaeviku täitematerjalide omaduste kohta.

(3)Teekatte alla kaevetöö täitematerjalina kasutatakse materjale, mis omavad häid filtreerimise ja kandevõimelisi omadusi ning võimaldavad nõuetekohast tihendamist vastavalt materjali tihendusomadustele normidele vastava minimaalse tulemuseni.

(4)Lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmata jätmisel või lõikes 2 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamata jätmisel on vallavalitsusel õigus nõuda kaevetöötrassi avamist ning nõuetekohase tagasitäite tegemist.

(5)Juhul, kui lõike 2 punkti 1 alusel tehtud mõõtmiste tulemusel ilmnevad kaevetöödel vaegtööd, tasub vallavalitsuse tellitud täitepinnase tiheduse mõõtmistööde eest kaevaja.

(1)Haljastuse taastamisel kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 10 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse.

(2)Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast.

(3)Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt.

(1)Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga v.a. jalg- ja jalgrattateedel, kus tuleb kasutada üksnes vuugiliimi. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses tuleb paigaldada asfaltkate sooja vuugiga. Asfaltkatete taastamisel määratakse kaevetööde loas ka asfaltsegu tardkivi protsent segu massist ja segu mark.

(2)Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: asfalt- ja sillutiskate taastatakse kogu kõnnitee laiuses, vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja ka äärekivid (sh kaevetööde aegselt rikutud äärekivid). Ülekäigukohtades ja -radades madaldatakse ülekäigukoha või -raja äärekivid kõrgusele 0-1cm (eelistatud 0cm või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut); ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga kogu kõnnitee laiuses vähemalt 10 m pikkuse lapina.

(3)Risti kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: 1) ehitatakse uus killustikalus 1 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade. Kui kaeviku sügavus on rohkem kui 1,5 m, siis tuleb uue killustikaluse ehitust teha 1,5 m pikkuselt üle otsaservade; 2) kui kõnniteega risti rajatavate tehnovõrkude lappide vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nendel kohtadel taastada asfaldilaoturiga ühise lapina; 3) kui kõnniteega risti kaevatavate tehnovõrkude lappide vahe (sh viimase 5 aasta jooksul teiste kaevetööde raames tehtud lapid või jätkuvuugid) on alla 20 m tuleb asfaltkate nendel kohtadel taastada asfaldilaoturiga ühise lapina.

(4)Tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: 1) ehitatakse uus killustikalus ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 1 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral madaldatakse teeületuskohal äärekivid kõrgusele 0-1 cm (eelistatud 0 cm või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut) või vahetatakse välja äärekivid, mis on töö käigus vigastatud; Kui kaeviku sügavus on rohkem kui 1,5 m, siis tuleb killustikaluse ehitust teha 1,5 m pikkuselt üle otsaservade; 2) ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga kogu sõidutee laiuselt vähemalt 10 m pikkuse lapina; 3) kui sõidutee risti rajatavate tehnovõrkude lappide vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise lapina; 4) kui sõidutee risti kaevatavate tehnovõrkude lappide vahe (sh viimase 5 aasta jooksul teiste kaevetööde raames tehtud lapid või jätkuvuugid) on alla 20 m tuleb asfaltkate nende kohal taastada minimaalselt sõiduraja laiuselt asfaldilaoturiga ühise lapina; 5) diagonaalis paigaldavate tehnovõrkude kaevikute taastamisel tuleb teekatted taastada risti liikumissuunaga.

(1)Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist.

(2)Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle vallavalitsusele. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse kaeveloal.

(3)Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja vallavalitsusele: 1) teekatte täitepinnase kihtide tiheduse mõõtmiste protokollid; 2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m² suuruste katete puhul võib vallavalitsuse loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes; 3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid; 4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused tee asendiplaanis).

(1)Lõpetatud kaevetööle ja taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.

(2)Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks.

(3)Kui kaevaja pole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.

(1)Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud viisil ja korras.

(2)Kaevaja kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.

(3)Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on vallavalitsusel õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

(1)Vallavalitsusel on õigus peatada kaeveloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada juhul, kui ilmneb, et: 1) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) kaevetööde käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest; 3) kaevetööde käigus kahjustatakse projektis ja eeskirjas lubamatul viisil haljastust, tekitatakse ülenormatiivset müra, raiutakse puud ilma raieloata või kahjustatakse ümbritsevat keskkonda muul viisil.

(2)Kaevetöö loa kehtivus peatatakse vallavalitsuse poolt kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

(3)Kaevetöö loa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse taotlejat loa peatamise kestvusest.

Kaeveloa taotluse vormi, kaeveloa vormi ja avariikaevetööde akti vormi kehtestab vallavalitsus korraldusega.

Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Tahkuranna Vallavolikogu 27. oktoobri 2011 määrus nr 17 „Tahkuranna valla kaevetööde eeskiri”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.