Krediiditeabe jagamise seadus (KJS)

Käesolev seadus sätestab nõuded krediiditeabe jagamisele, krediiditeaberegistri pidamisele ja krediiditeaberegistri pidajale, samuti järelevalve korralduse registripidamise ja registripidaja tegevuse üle ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete täitmata jätmise eest.

Käesoleva seaduse eesmärk on aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja laenuvõtmisele, tagades krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse, samuti toetada krediiditeabe kättesaadavust finantssektori usaldusväärsuse tagamiseks ning krediiditurgude jälgimiseks ja järelevalveks.

Krediiditeave käesoleva seaduse tähenduses on tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepinguga seotud andmed, mille krediiditeabe andja peab edastama krediiditeaberegistrisse.

Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik, kes on sõlminud võlaõigusseaduse §-s 402 nimetatud tarbijakrediidilepingu.

Krediiditeabe andja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses; 2) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja; 3) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik; 4) välisriigi krediidiasutuse või krediidiandja Eestis asutatud filiaal; 5) krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud krediidiinkasso, kui ta omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kui ta haldab krediidiostja nimel tarbijakrediidilepingut.

(1)Krediiditeaberegister on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil krediiditeabe kättesaadavaks tegemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.

(2)Registri andmevahetust ei pea korraldama riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu.

(3)Krediiditeaberegistri pidaja on ettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 12 alusel antud ainuisikuliselt õigus registrit pidada (edaspidi registripidaja).

(4)Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja on registripidaja.

(5)Krediiditeaberegistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis; 3) andmetele juurdepääsu võimaldamise täpsem kord; 4) täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed; 5) muud korralduslikud küsimused.

(1)Krediiditeaberegistrisse kantakse järgmised andmed: 1) tarbija üldandmed – ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2) krediiditeabe andja üldandmed – nimetus või ees- ja perekonnanimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning krediiditeabe andja asukohariigi kahetäheline maakood; 3) krediidi füüsilisest isikust käendaja andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning käendusest tuleneva kohustuse suurus eurodes; 4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lõppemise tähtpäev; 5) krediidiliik; 6) krediidi maksimaalne summa eurodes; 7) krediidijääk või nõudejääk eurodes; 8) krediidi tagasimaksegraafiku tüüp; 9) krediidi intressimäära tüüp; 10) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse suurus eurodes krediiditeaberegistris andmete viimasest uuendamisest arvates; 11) krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemik; 12) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva; 13) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakt.

(2)Registripidaja on kohustatud pidama andmete töötlemise kohta logi. Logi peab sisaldama teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid töödelnud isiku kohta.

(1)Käesoleva seaduse § 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andjad edastavad registripidajale käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed 24 tunni jooksul pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist või muutmist või samas lõikes nimetatud andmete muutumist.

(2)Käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja edastab registripidajale käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed 45 päeva jooksul pärast tarbijakrediidilepingu ülevõtmist või tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude omandamist või alates hetkest, kui ta haldab krediidiostja nimel tarbijakrediidilepingut või vastavat nõuet. Kui käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud krediidijäägi või nõudejäägi suurus muutub, edastab § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja need andmed registripidajale kümne päeva jooksul pärast andmete muutumist.

(3)Kui käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andjale on ühe tarbija kohta üle läinud mitu tarbijakrediidilepingut või nendest tulenevat nõuet ning tarbijaga on selliste nõuete tasumiseks sõlmitud tervikkokkulepe, siis edastab krediiditeabe andja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed üksnes tervikkokkuleppe kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustused lõppevad tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasel täitmisel või loovutamisel, tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmisel või muul juhul nõude lõppemisel.

(5)Teabe tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase täitmise või loovutamise, tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakti või muul juhul nõude lõppemise kohta edastavad käesoleva seaduse § 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andjad registripidajale 24 tunni jooksul tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasest täitmisest või loovutamisest, tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmisest või muul juhul nõude lõppemisest arvates.

(6)Teabe nõude lõppemise kohta edastab käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja registripidajale kümne päeva jooksul nõude lõppemisest arvates.

(7)Krediiditeabe andja vabaneb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3, 5 ja 6 nimetatud kohustustest ajal, kui registripidajal ei ole krediiditeabe andjast mittetulenevatel põhjustel võimalik registriteenust osutada. Registriteenuse taastumisel on krediiditeabe andja kohustatud krediiditeabe edastama esimesel võimalusel.

(1)Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekiri (edaspidi nimekiri) on krediiditeaberegistri alamregister, mille pidamise eesmärk on pakkuda tarbijale võimalust piirata enda poolt tarbijakrediidilepingu sõlmimist, et vähendada talle ja ühiskonnale ülemäärase laenamisega kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.

(2)Tarbija kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult. Kuue kuu möödumisel nimekirja kandmisest arvates on tarbijal õigus teha avaldus enda nimekirjast eemaldamiseks.

(3)Kirjaliku avalduse nimekirja kandmiseks ja nimekirjast kustutamiseks esitab tarbija registripidajale. Registripidaja on kohustatud pärast avalduse saamist viivitamata kandma tarbija nimekirja või ta sealt eemaldama.

(4)Nimekirja kantakse tarbija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) avalduse esitamise kuupäev.

(5)Tarbija avaldust nimekirja kandmiseks või nimekirjast eemaldamiseks ei saa tagasi võtta ja sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

(6)Registripidaja on kohustatud pidama käesolevas paragrahvis nimetatud andmete töötlemise kohta logi. Logi peab sisaldama teavet andmete töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid töödelnud isiku kohta.

(1)Registripidajal on kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele: 1) krediidiasutuste seaduse tähenduses krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandjale ja § 2 lõikes 2 nimetatud isikule ning välisriigi krediidiandja Eestis asutatud filiaalile tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks või muutmiseks või võla ümberkujundamiseks võlaõigusseaduse § 4161 tähenduses tahteavalduse esitanud või sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel täiendavat krediiti taotleva tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil; 2) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ette nähtud juhtudel ja korras; 3) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks; 4) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli tegemiseks; 5) notarile pärimismenetluse läbiviimiseks ning kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks ja pärandi inventuuri tegemiseks; 6) ajutisele haldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 8) riikliku statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks statistikatöö tegemisel; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduse alusel järelevalve tegemiseks; 10) Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduse ja avaliku teabe seaduse alusel järelevalve tegemiseks; 11) Andmekaitse Inspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja avaliku teabe seaduse alusel järelevalve tegemiseks; 12) Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning krediidiasutuste seaduse alusel järelevalve tegemiseks.

(2)Juurdepääs andmetele võimaldatakse kuni tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase täitmiseni või loovutamiseni, tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmiseni või muul juhul nõude lõppemiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud erisusi.

(1)Krediiditeaberegistrisse kantud andmeid ja logisid säilitatakse kaks aastat tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase täitmise või loovutamise, tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise või muul juhul nõude lõppemise kohta andmete registrisse kandmisest arvates.

(2)Krediiditeaberegistrisse kantud andmeid käenduse kohta säilitatakse kaks aastat käenduse lõppemise kohta andmete registrisse kandmisest arvates.

(3)Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema tarbija andmete nimekirjast eemaldamisest arvates.

(1)Registripidaja määramise otsustab ja registripidajaga sõlmib halduslepingu valdkonna eest vastutav minister.

(2)Valdkonna eest vastutav minister hindab selle isiku, kellega kavatsetakse sõlmida haldusleping registri pidamiseks, sobivust, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud nõuetest, ja kooskõlastab isiku nõuetele vastavuse Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsioon hindab isiku vastavust käesoleva seaduse §-des 16–35 sätestatud nõuetele.

(3)Registripidaja volitamiseks sõlmitakse kirjalik leping.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus sätestatakse lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 nimetatud andmetele ja tingimustele: 1) lepingupoolte õigused ja kohustused; 2) lepingu muutmise tingimused; 3) registripidaja kohustused lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks, sealhulgas uuele registripidajale registripidamise üleandmise tingimused, kord ja tähtajad ning muud registripidamise järjepidevuse tagamiseks kasutusele võetavad abinõud; 4) konfidentsiaalsuse nõuded.

(5)Registripidajaga sõlmitava registripidamise lepingu kehtivusaeg ei või ületada kaheksat aastat.

(6)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus registripidamiseks sõlmitud leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada lisaks halduskoostöö seaduse § 11 lõikes 1 ja §-s 16 nimetatud juhtudele, kui: 1) registripidaja rikub oluliselt oma kohustusi; 2) registripidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõike 4 või § 15 lõike 2 alusel kehtestatud kõrvaltingimusi; 3) registripidaja ei ole esitanud kooskõlastuse lõppemise tähtpäevaks hinnakirja taotlust või käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tähtajal uut hinnakirja taotlust; 4) valdkonna eest vastutav minister on kolmel järjestikusel korral käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud uue hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldunud.

(7)Valdkonna eest vastutav minister teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata registripidamiseks sõlmitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tahteavaldusest.

(1)Registripidaja võtab teenuse osutamise kulude katteks tasu. Registripidaja kehtestab registriteenuse tasude hinnakirja (edaspidi tasude hinnakiri) kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega.

(2)Enne tasude hinnakirja kehtestamist kooskõlastab registripidaja selle valdkonna eest vastutava ministriga.

(3)Tasude hinnakirjas määratakse kindlaks registriteenuste tasude piirhinnad.

(4)Registriteenuste eest võetav tasu peab põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ja olema arvestatud põhjendatud kulude alusel.

(5)Registripidaja ei võta tasu käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud isikutelt krediiditeaberegistrile juurdepääsu võimaldamise eest.

(1)Registripidaja esitab tasude hinnakirja või selles tehtavate muudatuste projekti (edaspidi hinnakirja taotlus) koos asjakohaste andmete ja dokumentidega valdkonna eest vastutavale ministrile kooskõlastamiseks hiljemalt kolm kuud enne hinnakirja taotluses nimetatud tasude hinnakirja või selle muudatuste kavandatavat jõustumist või hiljemalt kolm kuud enne kehtivale tasude hinnakirjale antud kooskõlastuse tähtpäeva möödumist, kui valdkonna eest vastutava ministriga ei ole kokku lepitud lühemas hinnakirja taotluse esitamise ajas.

(2)Hinnakirja taotluse läbivaatamisel on valdkonna eest vastutaval ministril õigus: 1) nõuda registripidajalt tema raamatupidamise sise-eeskirju ning muid andmeid ja dokumente; 2) küsida Finantsinspektsioonilt arvamust käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta; 3) kaasata eksperte eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks; 4) taotleda Finantsinspektsioonilt kohapealset kontrolli hinnakirja taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks; 5) esitada hinnakirja taotlus arvamuse avaldamiseks registriteenuste kasutajatele ja neid esindavatele organisatsioonidele.

(3)Valdkonna eest vastutav minister otsustab hinnakirja taotluse kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise kahe kuu jooksul pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast hinnakirja kooskõlastamise taotluse saamist.

(4)Hinnakirja taotlus kooskõlastatakse tähtajatult või tähtajaliselt. Kooskõlastuse tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Hinnakirja taotluse kooskõlastamisel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud asjaoludest.

(5)Registripidaja on kohustatud pärast valdkonna eest vastutavalt ministrilt kooskõlastuse saamist avaldama hinnakirja viivitamata oma veebilehel. Hinnakirja veebilehel avaldamisel märgitakse avaldamise kuupäev.

(6)Tasude hinnakiri või selle muudatused jõustuvad hinnakirja taotluses nimetatud ajal, kuid mitte enne ühe kuu möödumist hinnakirja registripidaja veebilehel avaldamisest arvates. Valdkonna eest vastutav minister võib tasude hinnakirjale või selle osale määrata taotluses nimetatud jõustumistähtajast erineva tähtaja.

(1)Valdkonna eest vastutav minister võib hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keelduda, kui: 1) registripidaja ei täida raamatupidamise seaduse §-s 45 eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale kehtestatud nõudeid; 2) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud on registriteenuste kasutajatele ebaõiglaselt koormavad või seavad registriteenuste kasutajad oluliselt halvemasse olukorda võrreldes vaba konkurentsi tingimustega; 3) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole kujundatud ressursside efektiivse kasutamise põhimõttest lähtudes või on ebamõistlikult kõrgemad registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu ning mõistliku kasumi tagamiseks vajalikest tasudest; 4) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole piisavad õigusaktides registripidajale sätestatud nõuete ja kohustuste täitmiseks ning registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu tagamiseks; 5) registripidaja on hinnakirja taotluse kooskõlastamiseks esitamisel andnud teadlikult ebaõigeid, eksitavaid või mittetäielikke andmeid või dokumente või jätnud põhjendamatult tähtajaks esitamata käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmeid või dokumente.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda tasude hinnakirja muutmist või kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asjaolud on ilmnenud pärast hinnakirja taotluse kooskõlastamist.

(3)Kui valdkonna eest vastutav minister on kooskõlastuse lõppemise tähtpäeva seisuga keeldunud hinnakirja taotluse kooskõlastamisest, on registripidaja kohustatud esitama kooskõlastamiseks uue hinnakirja taotluse ühe kuu jooksul valdkonna eest vastutava ministri keeldumisest arvates.

(1)Registripidaja hüvitab registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

(2)Valdkonna eest vastutava ministri nõudmisel peab registripidajal registriteenuse osutamise kestel olema vastutuskindlustus.

(3)Registripidajale registripidamisest tulenev vastutus peab olema kindlustatud viisil, mis piisavalt maandab nimetatud tegevustega kaasnevad riskid.

(4)Registripidaja esitab ärakirja riskide maandamiseks sõlmitud kindlustuslepingu põhitingimustest Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutuskindlustust tagav leping peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) kindlustusjuhtum on registripidaja poolt talle seadusega pandud kohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju tekitamine; 2) kindlustuskaitse kehtib vähemalt Eestis; 3) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul; 4) registripidaja ei või kindlustuslepingu alusel välistada kahju, mis tekib otseselt või kaudselt arvutiprogrammi või tarkvara veast.

(6)Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus registripidaja vastu.

(1)Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus registripidaja aktsiakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsiakapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele.

(2)Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse § 9 lõigetes 2 ja 3, §-s 10 ning § 721 lõikes 1 sätestatust.

(1)Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada või registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik (edaspidi käesolevas jaos isik): 1) kes on laitmatu mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab registripidaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab registripidaja nõukogu või juhatuse liikmeks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele; 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit; 4) kes tagab, et registripidaja järgib käesolevas seaduses sätestatud kapitalinõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks registripidaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teha tõhusat järelevalvet tema üle ning vahetada teavet ja teha koostööd pädevate järelevalveasutustega; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või et olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 6) kelle suhtes ei kohaldata rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

(2)Isiku maine ei ole laitmatu, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda, kas isikul on kehtiv karistus majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või ta on olnud süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või ta on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.

(1)Isik, kes kavatseb registripidajas omandada otsese või kaudse olulise osaluse või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel registripidaja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel registripidajas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaluse, kui see suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

(3)Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(1)Osaluse omandamisest teavitamisel esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse või suurendatakse või mis muudetakse omandaja kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus; 2) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsionäride nimekirja, millest nähtub igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arv, ning andmeid omandaja omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta; 3) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, samuti isiku usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut mainet kinnitavad dokumendid; 4) juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa suuruse kohta ja häälte arv; 5) juriidilisest isikust omandaja nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 6) andmed juriidilisest isikust omandaja juhtorganite liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta ning senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, samuti nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut mainet kinnitavad dokumendid; 7) kinnitus, et füüsilisest isikust omandaja või juriidilisest isikust omandaja või tema juhtorganite liikmete suhtes ei ole kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni; 8) omandaja ettevõtlustegevuse kirjeldus ning omandamisega seotud isiku majanduslike huvide kirjeldus; 9) kinnitus, et käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla registripidaja juht; 10) juriidilisest isikust omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded, kui on olemas nimetatud ulatuses tegevusajalugu; 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada, seda suurendada või kontroll saavutada; 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud väärtpaberituru seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 ning §-de 10 ja 721 kohaselt; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud väärtpaberituru seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 ning §-de 10 ja 721 kohaselt; 16) registripidaja muutumise korral kontrollitavaks äriühinguks asjakohane tegevuskava ning muud kontrolli tegemise ja kontrollosaluse saamisega seotud asjaolud; 17) ülevaade registripidajas osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui registripidaja ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks; 18) kinnitus, et omandajal ei ole kehtivat karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest. Välisriigi kodaniku puhul tema päritoluriigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.

(1)Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise lubamise või keelamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 19 lõikes 3 nimetatud teate esitamisest arvates.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmete kontrollimiseks koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja muudest allikatest.

(4)Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ning omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaja kulgemine peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendavate lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaja kulgemine ei peatu.

(5)Kui menetlemise ajal muudetakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmeid või dokumente, esitab omandaja need uuendatud kujul viivitamata Finantsinspektsioonile. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise aja. Sellisel juhul teatab Finantsinspektsioon omandajale uue menetlustähtaja.

(6)Kui omandaja üle ei tehta finantsjärelevalvet või omandaja üle teeb järelevalvet kolmanda riigi pädev järelevalveasutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlustähtaja kulgemise peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(7)Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd välisriigi pädeva järelevalveasutusega, kui see osutub Finantsinspektsiooni hinnangul vajalikuks.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö käigus konsulteerib Finantsinspektsioon teiste pädevate järelevalveasutustega. Kui käesolevas seaduses ega Finantsinspektsiooni seaduses ei ole ette nähtud teisiti, edastab Finantsinspektsioon viivitamata teisele pädevale järelevalveasutusele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul omandajal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada või muuta registripidaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ette nähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu tegemisest või tegemata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2)Olulise osaluse võib omandada või seda suurendada või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon seda oma ettekirjutusega ei keela.

(1)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ette nähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või selle alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesoleva seaduse ega muude õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ja selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) registripidaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ja selle isiku üle ei tehta tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi pädeval järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd; 5) Finantsinspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et omandamine toimub kolmanda isiku huvides või omandamisel hakatakse teostama kellegi teise õigusi.

(2)Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teeb järelevalvet teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) pädev järelevalveasutus, märgitakse otsuses muu hulgas selle järelevalveasutuse hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4)Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, registripidaja hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord keelata või seda piirata, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse käesoleva lõike alusel lõigetes 1 ja 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest olenemata. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

(1)Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega või muul moel kaasnevat hääleõigust ning osalusega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni varem tehtud ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 23 lõike 3 alusel ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 või enne §-s 21 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2)Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3)Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4)Kui on teostatud tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

(1)Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, teavitab ta sellest kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või mõne tehingu tagajärjel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3)Registripidaja on käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4)Registripidaja esitab kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud käesoleva seaduse §-de 17 ja 19 kohaselt.

(1)Registripidaja võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina.

(2)Registripidajal ei ole lubatud muu äritegevus.

Eestis äriregistrisse kantud registripidaja registrijärgne asukoht, peakontor ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht peavad olema Eestis.

Registripidaja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget.

(1)Registripidaja juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi juht) võib valida või määrata isiku, kellel on registripidaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus ja laitmatu maine.

(2)Isiku maine ei ole laitmatu, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda, kas isik on olnud süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.

(3)Isiku maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui: 1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 39 lõike 4 mõistes; 3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 4) ta ei ole varasemas suhtluses järelevalveasutustega tegutsenud läbipaistvalt, avatult ega koostöövalmilt või ta on esitanud järelevalveasutustele valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 5) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja arvatud juhul, kui kohus on ta vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; 6) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 7) tema suhtes on kohus karistusseadustiku § 49 alusel kohaldanud tegutsemiskeeldu või § 491 alusel ettevõtluskeeldu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ette nähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest.

(4)Registripidaja juhiks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu.

(1)Registripidaja juht ja töötaja tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning nende töö- ja ametikohtadele esitatavate nõuete kohaselt.

(2)Registripidaja juht tagab, et registripidaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on registripidaja tegevuse laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

(3)Registripidaja juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

(4)Registripidaja töötaja on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, asjatundlikult, täpselt ja hoolikalt.

(5)Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on registripidaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik, kelle tööülesannete hulka kuuluvad registripidaja nimel teenuse osutamisega seotud tegevused.

(6)Registripidaja juht ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile teatavaks saanud isikuandmeid, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

(1)Registripidaja juhiks valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik Finantsinspektsioonile vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) ees- ja perekonnanimi, nime muutmise korral varasem nimi ning selle muutmise kuupäev ja põhjus, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, haridustee kirjeldus, töö- ja ametikohtade täielik loetelu, andmed ametiaja ja -koha kohta ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, samuti tema mainet ja usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid; 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsiakapitali suurust ja tegevusalade loetelu; 3) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 4) kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla registripidaja juht; 5) kinnitus, et isikul ei ole kehtivat karistust esimese astme kuriteo või majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega seotud süüteo eest. Välisriigi kodaniku puhul tema päritoluriigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.

(2)Registripidaja esitab audiitorettevõtja valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile audiitorettevõtja nime ja audiitorettevõtja kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla registripidaja audiitorettevõtja. Lisaks esitatakse vandeaudiitori nimi.

(3)Registripidaja esitab siseaudiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile siseaudiitori nime, isikukoodi ja siseaudiitori kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla registripidaja siseaudiitor.

(4)Registripidaja on kohustatud juhi, siseaudiitori, audiitorettevõtja ja vandeaudiitori valimise või määramise kavatsusest, volituste pikendamisest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda registripidaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist järgmistel juhtudel: 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhtidele kehtestatud nõuetele; 2) isik on enda valimiseks või määramiseks esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) isiku tegevus registripidaja juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline registripidajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima.

(2)Kui registripidaja ei ole täielikult või tähtajaks täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu kaudu.

Registripidaja on kohustatud määrama andmekaitsespetsialisti.

(1)Registripidaja juhatus kehtestab oma otsusega registripidaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust korraldavad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mille kohaselt tagatakse registripidaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja registripidaja juhtide otsuste täitmine, samuti teenuste õigus- ja korrapärane osutamine.

(2)Sise-eeskirjades määratakse juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste tase, mis on vajalik registripidaja organisatsioonis nendel ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja töö- või ametialast kogemust.

(3)Sise-eeskirjades kehtestatakse asjakohane kord ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine. Juhatus teeb järelevalvet korra ja menetluste rakendamise üle, tehes seda krediidituru usaldusväärsust toetaval viisil.

(4)Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe registripidaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel; 3) juhi sobivushindamise kord; 4) huvide konfliktide maandamise ja vältimise kirjeldus ja tegevuskava ning maandamise meetmed; 5) registri pidamise ja andmete käitlemise kord; 6) protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiasüsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine; 7) sisekontrollisüsteemi toimimise kord ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord; 8) protseduurireeglid registripidaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks; 9) raamatupidamise sise-eeskirjad; 10) filiaali olemasolu korral selle tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord; 11) järelevalve eesmärgil esitatavate aruannete koostamise ja esitamise kord, sealhulgas aruannete koosseis ja koostamise regulaarsus, aruannete koostamise ja esitamise eest vastutavad töötajad, kasutatavad infosüsteemid ja sisekontrolli protseduurid esitatud teabe korrektsuse kontrollimiseks.

(1)Registripidajas peab olema loodud ja rakendatud piisav sisekontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada registripidaja tegevuse vastavus käesolevale seadusele, kehtivatele sise-eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele registripidaja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel.

(2)Sisekontrolli teostamiseks kehtestatakse registripidajas sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seotud muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks klientidele teenuste osutamisel. Nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

(3)Registripidaja nõukogu määrab siseaudiitori või selle funktsiooni täitmiseks isiku, kellel on vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(4)Siseaudiitor peab tagama, et: 1) regulaarselt kontrollitakse registripidaja, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele, järelevalveasutuse ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, registripidaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse registripidaja kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning registripidaja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 2) registripidaja juhatusele ja nõukogule esitatakse regulaarselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmise kohta aruandeid.

(5)Registripidaja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet registripidaja juhtidelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(6)Siseaudiitor on kohustatud talle registripidaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab või võib osutada olulisele õigusrikkumisele või krediidiandja või tarbija huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama lisaks registripidaja juhtidele ka nõukogule ja Finantsinspektsioonile.

(1)Registripidaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

(2)Registripidaja aktsiakapital peab olema täielikult sisse makstud.

(1)Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, registripidaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes raamatupidamisarvestust reguleerivates õigusaktides sätestatu kohaselt.

(2)Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise registripidaja finantsseisundi ja majandustegevuse kohta.

(1)Registripidaja esitab Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui registripidaja on nimetatud aruanded avalikustanud oma veebilehel või esitanud need äriregistrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, ei pea ta neid Finantsinspektsioonile esitama.

(2)Registripidaja esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aruannete periood on kvartal ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(4)Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda aruandeid, kui need on vajalikud järelevalve tegemiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(5)Finantsinspektsioonile esitatavate registripidaja aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1)Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 nimetatud järelevalvelise aruande vastavust nõuetele esimesel võimalusel pärast aruande laekumist.

(2)Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalvelises aruandes puudusi, teavitab ta sellest aruande esitajat.

(3)Järelevalvelise aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ja esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande ilma põhjendamatu viivituseta. Korrigeeritud aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.

(4)Järelevalvelise aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira registripidaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on registripidajal muu õiguslik alus.

(1)Registripidaja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

(2)Registripidaja audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku, kellel on piisavad teadmised ja kogemused.

(3)Registripidaja asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja loobub audiitorkontrolli tegemisest; 3) audiitorettevõtja on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

(4)Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.

(1)Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni registripidaja auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) registripidaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete oluline rikkumine; 2) registripidaja edasise tegevuse katkemise oht; 3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord, mille tõttu registripidaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi või oht sellise olukorra tekkeks; 5) registripidaja juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju registripidajale, käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule või tarbijale.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta audiitortegevuse seadusega ette nähtud kutsesaladuse hoidmise kohustust või lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõuet.

Registripidaja ümberkujundamine, ühinemine ega jagunemine ei ole lubatud.

(1)Registripidaja suhtes võivad pankrotiavalduse esitada: 1) Finantsinspektsioon; 2) Rahandusministeerium; 3) likvideerijad; 4) võlausaldajad; 5) registripidaja ise.

(2)Tegutsev registripidaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isikute ja asutuste poolt.

(1)Järelevalvet käesolevas seaduses registripidajale kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Finantsinspektsioon.

(2)Järelevalve tegemiseks Finantsinspektsioon: 1) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega ning kontrolli saavutamisega seonduvat; 2) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku; 3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal registripidaja tegevuse vastavust seadustele; 4) teeb vajaduse korral täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi; 5) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3)Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ning rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

(4)Finantsinspektsioon võib avalikustada väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu oma veebilehel Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 5 alusel.

(5)Finantsinspektsioon säilitab järelevalvemenetluses töödeldud isikuandmeid kaks aastat järelevalvemenetluse lõppemisest arvates.

(1)Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2)Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus keelduda menetlusosalisele andmete esitamisest, esitada need hiljem või piirata nende esitamist, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Andmeid ei avaldata seni, kuni see on eesmärkide täitmiseks vajalik.

(3)Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses tunnistajale Finantsinspektsiooni kaudu küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale, kui need ei puutu asjasse või kui see on vajalik tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.

(1)Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt: 1) registripidaja juht või töötaja; 2) registripidajaga samasse kontserni kuuluva äriühingu juht või töötaja; 3) registripidaja aktsionär; 4) registripidaja likvideerija või pankrotihaldur; 5) muu kolmas isik.

(2)Järelevalve tegemiseks on Finantsinspektsioonil õigus: 1) nõuda registripidajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud, et kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist ning hinnata juhtorgani liikmete, aktsionäride ja töötajate sobivust; 2) teha registripidajaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud info kontrollimiseks või kahtluse korral, et rikutakse õigusnorme, ning nõuda järelevalve tegemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist; 3) saada infot registripidaja audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd; 4) saada infot registripidaja siseaudiitorilt ja teha temaga koostööd.

(3)Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4)Järelevalve tegemiseks on Finantsinspektsioonil õigus saada registripidajaga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest registripidajat teavitamata. Kolmas isik ei tohi registripidajat teabe edastamisest teavitada.

(5)Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

(1)Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus teha registripidaja asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) tal on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid; 3) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

(2)Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse registripidajale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3)Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides võimaluse korral registripidaja suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi; 3) uurida järelevalve tegemiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid; 4) jälgida tööprotsesse; 5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi registripidaja juhtidelt ja töötajatelt.

(4)Registripidaja on kohustatud määrama pädeva esindaja, kelle juuresolekul kontrolli tehakse ja kes annab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja esitab dokumente, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid registripidaja aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(5)Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb registripidajale teatavaks.

(6)Registripidajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.

(7)Pärast registripidajalt kirjalike selgituste saamist või selgituste esitamise tähtaja möödumist, kuid hiljemalt viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma põhjendatud otsusega lõppakti, mis toimetatakse registripidajale kätte.

(1)Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2)Kui ekspert teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(3)Ekspert on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel.

(4)Ekspertiisi kulud katab Finantsinspektsioon.

Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui: 1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine; 2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumine; 3) registripidaja võetud riskid on olulisel määral suurenenud või esineb muid tema tegevust või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid; 4) see on vajalik registripidaja klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata registripidaja tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2) keelata või piirata registripidaja vara, sealhulgas kontode kasutamine või käsutamine; 3) keelata osaliselt või täielikult registripidaja kasumist väljamaksete tegemine; 4) nõuda registripidaja sise-eeskirjade ja sisekontrollisüsteemi muutmist või ajakohastamist; 5) nõuda registripidaja juhi tagasikutsumist, valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist; 6) teha registripidaja üldkoosolekule ettepanek registripidaja audiitorettevõtja vahetamiseks; 7) nõuda registripidaja töötaja töölt kõrvaldamist; 8) käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete olulise rikkumise korral nõuda registripidaja majandustegevuse peatamist; 9) nõuda, et registripidaja muudaks või ajakohastaks oma tegevuspõhimõtteid ja kaebuste lahendamise korda; 10) esitada muid nõudmisi registripidaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmiseks.

(2)Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas: 1) nõuda registripidaja juhi tagasikutsumist kohtu poolt; 2) rakendada sunniraha.

(1)Registripidaja juhatus teavitab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks nädal ette.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) registripidaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

(4)Registripidaja asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks käesoleva seaduse või äriseadustikuga või nende alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

(1)Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 10 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 1 000 000 eurot.

(3)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 10 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 3 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest.

(1)Käesoleva seaduse §-s 34 sise-eeskirjade kohta sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.

(1)Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud sisekontrolli nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.

(1)Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest või andmete esitamise eest kujul, mis ei võimalda järelevalve tegemist, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.

(1)Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile ette teatamata või käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud ettekirjutuse vastaselt registripidajas osaluse omandamise või võõrandamise või registripidaja omandaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt registripidajas hääleõiguse või muude äriühingu üle kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.

Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja kehtiva tarbijakrediidilepinguga seotud krediiditeabe ning enne käesoleva seaduse jõustumist üleantud või ülevõetud tarbijakrediidilepingu ja sellest tuleneva nõudega seotud krediiditeabe edastab krediiditeabe andja registripidajale kaheksa kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest käesoleva seaduse § 64 lõike 1 kohaselt.

(2)Tarbijal tekib õigus teha avaldus enda kandmiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja alates 2029. aasta 1. märtsist.

(3)Krediiditeaberegistrile juurdepääs käesoleva seaduse § 10 alusel võimaldatakse alates 2029. aasta 1. märtsist.

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning krediidiinkassode ja -ostjate seaduses” tekstiosaga „, krediidiinkassode ja -ostjate seaduses ning krediiditeabe jagamise seaduses”; 2) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja krediidiinkasso” tekstiosaga „, krediidiinkasso ja krediiditeaberegistri pidaja”; 3) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „või krediidiinkasso tegevusalal,” tekstiosaga „krediiditeaberegistri pidaja,”; 4) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) krediiditeaberegistri pidaja korral krediiditeaberegistri pidamiseks õigusakti kohaselt nõutavast suurimast minimaalsest aktsiakapitali summast;”; 5) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) krediiditeaberegistri pidaja korral 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;”; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses: „

(59)Krediiditeaberegistri pidaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”; 7) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses: „

(59)Krediiditeaberegistri pidaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”; 8) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „

(10)Krediiditeaberegistri pidaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2029. aasta eelarveaastast.”.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Krediidiandja on tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kohustatud arvestama võlaõigusseaduse § 4034 lõikes 3¹ sätestatud nõuetega.”; 3) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 4² ja 4³ järgmises sõnastuses: „(4²) Krediidiandja ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (4³) Krediidiandja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud kohustust ka siis, kui ta on tarbijakrediidilepingu üle andnud või sellest tuleneva nõude loovutanud krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestamata juhtudel ja korras.”; 4) paragrahvi 47 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates” sõnadega „kolme aasta jooksul tarbijaga õigussuhte või lepingu lõppemisest arvates”; 5) paragrahvi 48 lõiget 5 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tarbija kohta krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistrist saadud andmed.”; 6) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 50² järgmises sõnastuses: „§ 50². Tarbijakrediidilepingu ja tagatislepingu sõlmimise keeld

(1)Krediidiandja ei tohi sõlmida ega muuta tarbijakrediidilepingut või tagatise andmise kokkulepet krediiditeabe jagamise seaduse §-s 9 nimetatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kantud tarbijaga, välja arvatud nõudest osalise loobumise korral või erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete summeerimiseks või intressimäära vähendamiseks, kui see ei muuda krediidisaaja olukorda halvemaks, ning võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud juhul tarbijakrediidilepingu kohtuvälisel ümberkujundamisel.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv tarbijakrediidileping on tühine. Tarbija tagastab tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.”; 7) paragrahvi 57¹ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiandja või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja, kes loovutab viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe:”; 8) seadust täiendatakse §-dega 100¹ ja 100² järgmises sõnastuses: „§ 100¹. Andmete edastamise kohustuse rikkumine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 83 lõike 3¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel või tarbijakrediidilepingu üleandmisel või sellest tuleneva nõude loovutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–53¹ sätestatut.”; 3) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „

(13)Krediidiasutusel on kohustus avaldada krediiditeavet puudutav pangasaladus krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 4) paragrahvides 13410 ja 13419 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut” tekstiosaga „700 000 eurot” ja tekstiosa „400 000 eurot” tekstiosaga „5 000 000 eurot”; 5) seadust täiendatakse §-dega 13428 ja 13429 järgmises sõnastuses: „§ 13428. Andmete edastamise kohustuse rikkumine

(1)Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 47 lõikes 4² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot. § 13429. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise keelu rikkumine

(1)Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 50² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 14119 järgmises sõnastuses: „§ 14119. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktis 20 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.”.

Krediidiinkassode ja -ostjate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 45¹ järgmises sõnastuses: „§ 45¹. Krediiditeaberegistrisse andmete edastamine Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes haldab krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut, on kohustatud edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 3) paragrahvi 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega ette näha krediidiostjate või nende määratud esindajate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 92¹ järgmises sõnastuses: „§ 92¹. Andmete edastamise kohustuse rikkumine

(1)Käesoleva seaduse §-s 45¹ sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 5) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „

(5)Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes haldab krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut, peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 7 punktis 16 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.”.

Võlaõigusseaduse § 4034 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kontrollib krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik tarbija kohta käivat krediiditeavet sama seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistrist. Isik vabaneb nimetatud kohustusest ajal, kui registripidajast mittetulenevatel põhjustel ei ole tal võimalik registriteenust osutada.”.

(1)Käesoleva seaduse § 60 punktid 1, 3 ja 9, § 61 punktid 1–3 ja 6 ning § 62 punktid 1, 2 ja 5 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

(2)Käesoleva seaduse § 60 punktid 2, 5, 6 ja 8, § 61 punkt 5, § 62 punkt 4 ja § 63 jõustuvad 2029. aasta 1. märtsil.