Türi Vallavalitsuse töökord ning vallavalitsuse komisjonide moodustamise alused ja töökord

Määrusega kehtestatakse Türi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) töökord ning vallavalitsuse komisjonide moodustamise alused ja töökord.

(1)Vallavalitsus määruse mõistes on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Türi valla põhimääruse alusel moodustatud kollegiaalne Türi valla täitevorgan.

(2)Vallavalitsus lahendab ja korraldab selliseid Türi valla kohaliku elu küsimusi, mis riiklike ja Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) õigusaktidega on antud talle täita ning mis seaduse või muu riikliku õigusaktiga on antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või organi pädevusse, ent on oma olemuselt täitevvõimu täidetav ülesanne.

(3)Vallavalitsuse moodustamine, volitused, täpsem pädevus ning vallavalitsuse liikmete õigused ja kohustused on reguleeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Türi valla põhimäärusega.

(1)Vallavalitsuse töö vorm on istung, kus otsustatakse õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi ning võetakse vastu vallavalitsuse õigusakte (korraldusi ja määrusi).

(2)Vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks vajalikeks aruteludeks, regulaarse info saamiseks ja teabe vahendamiseks võib vallavalitsus kasutada ka muid kollegiaalseid töövorme (koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine vms).

(3)Vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks võib vallavalitsus moodustada komisjone.

(4)Kollegiaalse tööorgani töö (istungil, koosolekul, nõupidamisel jms) toimub eelistatult tööorgani liikme füüsilise kohalolekuga. Määruse §-s 5 sätestatud tingimustel ja alustel võib vallavalitsuse töö toimuda ka elektroonilisi vahendeid kasutades.

(1)Vallavalitsuse istung (edaspidi istung) toimub üldjuhul ühel korral nädalas. Vajadusel kutsutakse istung kokku sagedamini. Põhjendatud juhul võib istung toimuda ka harvem kui üks kord nädalas.

(2)Istungi kutsub kokku vallavanem, vallavanema äraolekul tema asendaja. Istungit ei pea kutsega kokku kutsuma, kui eelseisva istungi toimumiseks vajalikud asjaolud on kõigi vallavalitsuse liikmetega eelnevalt kokku lepitud.

(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse istung uuesti kokku.

(4)Istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Kinnisel istungil osalemise õigus on vallavalitsuse koosseisu liikmetel, vallasekretäril ning istungi protokollijal.

(5)Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt osaleb vallasekretär istungil sõnaõigusega. Istung ei saa toimuda vallasekretäri või vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral tema asendaja osaluseta.

(6)Vallavanema kutsel võib kinnisel istungil osaleda Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ametnik või töötaja või vallavalitsuse moodustatud komisjoni liige.

(7)Istungi päevakorra punkti arutelu juures võib vallavanema kutsel vajadusel osaleda isik, kes on konkreetse päevakorrapunkti aruteluga seotud.

(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud isikute istungile kutsumine ei muuda istungit avalikuks istungiks ning nende isikute istungil osalemise õigust ei pea vallavalitsus hääletama.

(1)Elektroonilise vahendi kaudu saab istungist osa võtta, kui on tagatud reaalajas toimuv kahesuunaline side või muu sarnane elektrooniline viis, mis võimaldab istungil osalema õigustatud isikul eemal viibides istungit jälgida, istungil sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

(2)Istungist osa võtma õigustatud isik teavitab esimesel võimalusel vallavanemat vajadusest osaleda istungil elektroonilise side kaudu, andes vallavanemale teada talle kättesaadavatest võimalustest kahepoolse elektroonilise side võimaldamiseks.

(3)Elektrooniliste vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole vallavalitsuse liikmel õigust nõuda päevakorrapunktis menetluse kordamist või ennistamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik otsustuse õiguspärasuse tagamiseks.

(4)Kui elektrooniliste vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole tagatud vallavalitsuse otsustusvõime (puudub vajalik kvoorum) või kui sel põhjusel ei saa istungil osaleda vallavanem, tema asendamisel asevallavanem, või vallasekretär, istung katkestatakse ning vallavanem peab istungi sobivaks ajaks uuesti kokku kutsuma.

(5)Kui elektrooniliste vahendite abil istungi korraldamisel puudub infotehnoloogiline võimekus tagada vallavalitsuse liikmele elektrooniliselt salajane hääletamine, jääb vallavalitsuse liige salajasest hääletamisest kõrvale. Vallavalitsuse liikmel on õigus sel juhul nõuda päevakorrapunkti arutelu katkestamist ning hääletamise korraldamist järgmisel istungil.Salajasest hääletamisest kõrvale jäämine ei vähenda vallavalitsuse otsustusõiguseks vajalikku kvooruminõuet.

(6)Elektroonilise vahendi abil istungil osaleva vallavalitsuse liikme kohustus on tagada, et istungi arutelus ei osaleks isikud, kel ei ole õigust vallavalitsuse istungil viibida.

(1)Istungid toimuvad korraliselt üks kord nädalas vallavalitsuse liikmetega kokku lepitud kindlal päeval, kellaajal, kohas või viisil.

(2)Vallavalitsuse uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku vallavanem. Korralise istungi toimumise aeg lepitakse kokku vallavalitsuse uue koosseisu esimesel istungil. Kokku lepitud ajal istungi toimumiseks ei pea vallavanem vallavalitsuse liikmetele istungi kutset saatma.

(3)Kui korralise istungi toimumise kellaaeg, päev, koht või viis ajutiselt muutub, peab vallavanem sellest vallavalitsuse liikmeid vähemalt kolm tööpäeva ette teavitama, edastades muutunud tingimustel korralise istungi toimumiseks kutse.

(4)Kui lisaks korralise istungi toimumisele tuleb kiireloomuliste küsimuste aruteluks ja otsustamiseks istung täiendavalt kokku kutsuda, tuleb kutse istungi toimumisest edastada vähemalt üks tööpäev enne istungi toimumist.

(5)Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.

(6)Istungi kokkukutsumise kutse edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja vallasekretärile elektrooniliselt ametiasutuse tagatud e-postile. Teistele istungile kutsutule edastatakse kutse lähtuvalt vajadusest või võimalusest kas suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Istungile kutsutud isikule tehakse kutsega teatavaks istungi toimumise kuupäev, kellaaeg ja koht. Vajadusel ka istungist osavõtmise viis (kohalolekuga või elektrooniliste vahendite kaudu).

Istungi päevakorda võetakse 1) ametiasutuse ametnike ning vallavalitsuse liikmete koostatud vallavalitsuse määruste ja korralduste (nimetatud koos edaspidi ka vallavalitsuse õigusakt) eelnõud; 2) vallavolikogu istungi päevakorda esitatud vallavolikogu õigusaktide (määruste ja otsuste) eelnõud, mille kohta vallavalitsus peab andma oma seisukoha; 3) õigusaktidest tulenevalt vallavalitsuse kooskõlastust või seisukohta eeldavad küsimused, mis ei nõua õigus- või haldusakti andmist, kuid mille kohta märgitakse vallavalitsuse otsustus vallavalitsuse istungi protokollis; 4) informatsioonid ning küsimused, mille arutelu vallavalitsuse istungil peab vallavanem või vallavalitsuse liige oluliseks.

(1)Vallavalitsuse õigusakti eelnõu ning vallavalitsuse istungi protokolli kantavaks otsustuseks vajaliku materjali koostab 1) vallavanem või vallavalitsuse liige vastavalt vallavanema määratud tegevusvaldkonnale; 2) ametiasutuse ametnik vastavalt ametiasutuse põhimääruse ja ametijuhendi või seadusega määratud pädevusele; 3) vallavalitsuse moodustatud komisjoni liige vastavalt komisjoni moodustamise eesmärgile.

(2)Materjali, mis ei eelda vallavalitsuse õigusakti, edastab selle koostaja elektrooniliselt vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile ning istungi protokollijale. Võimalusel suunatakse materjalid asjaomastele isikutele ametiasutuse dokumendihaldussüsteemi kaudu.

(3)Istungile esitatud õigusaktide ning materjalide põhjal koostab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra. Päevakord koos istungi materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ametiasutuse dokumendihaldussüsteemi kaudu, täiendav materjal edastatakse vajadusel elektrooniliselt vallavalitsuse liikme e‑postile. Päevakord koos vajalike materjalidega tuleb vallavalitsuse liikmetele edastada hiljemalt istungi toimumise päevale eelneva tööpäeva kella 12.00ks, v.a määruse § 6 lõikes 5 sätestatud juhul. Määruse § 6 lõikes 5 märgitud istungi materjalid edastatakse vallavalitsuse koosseisu liikmetele esimesel võimalusel.

(1)Vallavalitsuse õigusakti eelnõu koostatakse ja seda menetletakse elektrooniliselt ametiasutuse dokumendihaldussüsteemis.

(2)Vallavalitsuse õigusakti eelnõu vormistatakse ametiasutuse teabehalduse juhisega sätestatud vallavalitsuse õigusakti vormistamise nõuetele.

(3)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seadusega sätestatud nõuetele.

(4)Vallavalitsuse määruse eelnõu peab vastama haldusmenetluse seaduses määruse ning Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud nõuetele. Määrusele tuleb lisada seletuskiri, milles kirjeldatakse vähemalt 1) eelnõu ja seletuskirja koostaja või koostajad ning nende kontaktandmed; 2) määruse andmise õiguslikud ja vajadusel faktilised asjaolud või kehtiva määruse muutmiseks määruse muutmist tingivad asjaolud ja muutmise eesmärk; 3) määruse eelnõu sisu ning määruse muutmisel määruse muudatuste võrdlev analüüs. Kui määrusega riivatakse isikute õigusi, ka analüüs meetmete proportsionaalsuse osas; 4) eelnõu vastavus kehtivale õigusele; 5) määruse mõjud (isikutele, majandusele, keskkonnale, asutuse töökorraldusele vms); 6) määruse mõju vallaeelarvele, sh määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalik prognoositav tulu või kulu; 7) määruse eeldatav jõustumise aeg; 8) määruse eelnõu kooskõlastusmenetlus, huvirühmade kaasamine, avalik konsultatsioon.

(5)Avaliku teabe seadusega sätestatud nõudest tulenevalt tuleb määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga avalikustada. Määruse eelnõu avalikustatakse Türi valla veebilehel. Kaasamaks isikuid avaliku võimu teostamises kaasa rääkima, määratakse määruse eelnõu avalikustamisel aeg eelnõu osas ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks Ettepanekute esitamise aeg ei või olla lühem kui kaks nädalat.

(6)Määruse eelnõu avalikustatakse juhul, kui vallavalitsus on eelnõu heaks kiitnud. Vallavalitsuse heakskiit märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis. Määruse eelnõu, mida vallavalitsus heaks ei kiida, lükatakse tagasi. Põhjused eelnõu tagasi lükkamise kohta märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis.

(7)Vallavalitsuse õigusakti eelnõu tuleb enne selle vallavalitsusele esitamist edastada õigusliku hinnangu saamiseks vallasekretärile. Vallasekretär kooskõlastab õiguspärase eelnõu või teeb võimalusel ise õigusaktis vajalikud parandused ning kooskõlastab eelnõu märkustega või jätab õigusakti eelnõu kooskõlastamata. Kooskõlastamata jätmise põhjuse märgib vallasekretär dokumendihaldussüsteemis või vormistab oma eriarvamuse eraldi dokumendiga ning lisab selle eelnõu juurde.

(1)Vallavalitsus menetleb istungil vallasekretäri edastatud päevakorras märgitud õigusaktide eelnõusid ning protokolliliseks otsustuseks vallavalitsuse liikmete edastatud materjale.

(2)Istungi algul kinnitab vallavalitsus edastatud materjalide põhjal päevakorra. Protokollilised otsustused tehakse päevakorrapunktis „Muud küsimused“. Päevakorrapunkti „Muud küsimused“ võib vallavanem või vallavalitsuse liige istungil täiendada.

(3)Õigusakti eelnõu kannab istungil ette vallavanem või vallavalitsuse liige vastavalt vallavanema määratud tegevusvaldkonnale. Eelnõu võib ette kanda ka õigusakti eelnõu koostaja, kes on istungile kutsutud. Eelnõu kohta võib esitada küsimusi ning vajadusel toimub arutelu.

(4)Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avaliku hääletamisega, v.a isikuvalimised. Vallavalitsuse liige võib taotleda, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.

(5)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra vallavanem.

(6)Kui eelnõu kohta tehakse muudatusettepanekuid, ei panda õigusakti eelnõu hääletusele enne muudatusettepanekute hääletamist. Muudatusettepanekuid menetletakse nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

(7)Õigusakti eelnõus õigusakti normitehnilise või muu ilmse ebatäpsuse või eesti kirjakeele normi vea parandamine või eelnõu teksti sõnastuse parandamine viisil, mis ei tingi õigusakti eelnõus selle eesmärgi ja regulatsiooni muutust, ei loeta õigusaktis muudatuse tegemiseks ning selliseid muudatusi või parandusi ei hääletata.

(8)Kui õigusakti eelnõu hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorrapunkti arutelu ja õigusakti eelnõu menetlust jätkatakse vallavalitsuse järgmisel istungil, v.a juhul, kui eelnõu koostaja ei võta eelnõu tagasi.

(9)Vallavanem või vallavalitsuse liige ei tohi osaleda vallavalitsuse sellise üksikakti arutamisel ja otsustamisel, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Toimingupiirangu puhul on vallavanem või vallavalitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta vastava päevakorrapunkti arutamisel ning lahkuma istungiruumist. Sellekohane märge tehakse vallavalitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on toimingupiirangu tõttu taandanud vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

(1)Isikuvalimistega on tegemist juhul, kui vallavalitsuse liige peab andma oma hääle konkreetse füüsilise isiku poolt või vastu.

(2)Isikuvalimised otsustatakse salajase hääletamisega.

(3)Isikuvalimistel võib kandidaadi üles seada iga vallavalitsuse koosseisu liige või esitatakse kandidaadi vastavalt õigusaktiga sätestatud menetluskorrale.

(4)Kandidaatide seast sobiva isiku valimiseks korraldatavaks salajaseks hääletamiseks vormistatakse hääletussedelid. Kui seisukoht tuleb anda ühe kandidaadi suhtes, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“.

(5)Kui kandidaate on rohkem kui üks, vormistatakse hääletussedel viisil, et vallavalitsuse liige saab teha märke selle isiku nime taha, kelle valimist, nimetamist või määramist ta toetab. Kui vallavalitsus peab ühes menetluses määrama, nimetama või valima mitut isikut, võib isikute valimise korraldada üheaegselt ehk nimekirja eelistusena. Sellisel juhul on igal vallavalitsuse liikmel valitavate isikute arvuga võrdne arv hääli, ühele kandidaadile saab anda vaid ühe hääle.

(6)Hääletussedel täidetakse viisil, et teised istungil osalevad isikud valiku tegemistest ei tuvasta.

(7)Hääletamise tulemused tehakse kindlaks avalikult kõikide hääletamisel osalenud vallavalitsuse liikmete juuresolekul. Hääletamistulemused kantakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(8)Valituks osutub isik, kelle poolt on hääletanud rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu.

(9)Vajadusel võib vallavalitsus salajase hääletamise korraldamiseks kokku leppida hääletamise voorud või täiendava hääletamise viisi. Hääletamise korraldus märgitakse sel juhul valitsuse istungi protokollis.

(1)Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Istungi protokollimise ning protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.

(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ning protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg, koht ning vajadusel istungi toimumise viis; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) õigusakti menetlemisega seotud ettepanekud ning otsustused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) õigusakti hääletustulemused ning otsustused õigusakti vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta; 6) vallavalitsuse otsustused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist; 7) vallavalitsuse liikme või vallasekretäri eriarvamus; 8) märked vallavalitsuse liikme istungile saabumise ja lahkumise kohta, sh toimingupiirangute kohaldamised.

(3)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või teda asendav isik) ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4)Protokoll registreeritakse ametiasutuse dokumendiregistris ning see peab olema allkirjastatud ning dokumendiregistri kaudu avalikult kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(5)Kui protokoll sisaldab asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet või andmeid, tehakse protokollile või dokumendiregistris protokolli juurde vastav märge. Juurdepääsupiirangumärkega protokollist vormistatakse protokolli avalikustatav versioon, millest on piirangut nõudvad andmed eemaldatud.

(1)Muude vallavalitsuse töövormide, mis ei ole istung ega komisjoni koosolek, kokkukutsumisele ning protokollimisele kohaldatakse vallavalitsuse istungi kokkukutsumise ja protokollimisega samasuguseid nõudeid, arvestades asjaoluga, et teiste töövormide puhul ei saa vallavalitsus vastu võtta õigusakte.

(2)Muude töövormide kasutamisel tuleb kutses märkida ka vastav töövorm.

(1)Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone.

(2)Vallavalitsuse komisjon on vallavalitsuse nõuandev ja menetlustoiminguid tegev tööorgan. Seadusega sätestatud juhul võib vallavalitsuse komisjoni otsus olla õiguslikke tagajärgi loov ehk komisjonil võib olla otsustuspädevus.

(3)Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse koosseisu volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

(4)Hädaolukorra seadusest tulenevalt peab vallavalitsus alalise komisjonina moodustama Türi valla kriisikomisjoni, v.a juhul, kui kriisikomisjon on moodustatud teiste kohalike omavalitsustega ühiselt. Vallavalitsuse teiste alaliste või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus vastavalt vajadusele.

(5)Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega ning selles märgitakse 1) kas tegemist on alalise või ajutise komisjoniga; 2) komisjoni moodustamise eesmärk; 3) komisjoni ülesanded; 4) komisjoni liikmete arv ja koosseis; 5) vajadusel komisjoni töökorraldus.

(6)Komisjoni moodustamisel määrab vallavalitsus komisjoni liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe ning vormistab selle käesoleva paragrahvi lõikes 5 märgitud korraldusega. Komisjoni esimehe ja aseesimehe määramisel ei rakendata isikuvalimisi.

(7)Kui vallavalitsuse komisjoni moodustamise aluseks on seadus või muu seaduse alusel antud õigusakt, kohaldatakse komisjoni moodustamisele ja tema töökorraldusele muu õigusnormiga sätestatut.

(1)Vallavalitsuse komisjoni ja komisjoni liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(2)Vallavalitsuse alaliste komisjonide ja tema liikmete volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.

(3)Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.

(4)Vallavalitsuse komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavanemat ning asjaomase komisjoni esimeest.

(5)Komisjoni liikme volitused võib vallavalitsus korraldusega lõpetada. Muu hulgas võib komisjoni liikme volitused lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning ta ei ole mitteosalemist põhjendanud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees.

(1)Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole täitnud talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Komisjoni tunnistab tegutsemisvõimetuks ning lõpetab vastava koosseisu volitused vallavalitsus.

(2)Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavanem vallavalitsusele vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral kinnitab vallavalitsus komisjonile uue koosseisu.

(1)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku korraldamisel rakendatakse määruse § 3 lõiget 4 ning § 5 lõikeid 1-3.

(2)Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Komisjoni kokkukutsumise korra võib valitsus määrata ka komisjoni moodustamisel.

(3)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Kui komisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, kutsub koosoleku kokku komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsuda.

(4)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui vallavalitsuse korraldusega ei sätestata komisjoni moodustamisel teisiti.

(5)Komisjoni liikmel on õigus saada komisjoni päevakorras märgitud küsimusteks vajalikke materjale ja teavet. Materjalide ja teabe edastamise korraldab komisjoni esimees.

(6)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik.

(7)Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ning protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg, koht ning vajadusel koosoleku toimumise viis; 2) koosolekust osavõtjate nimed; 3) päevakord; 4) arutelu käik ning otsustused või ettepanekud vallavalitsusele.

(8)Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimees) ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokolli allkirjastaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest

(9)Protokoll registreeritakse ametiasutuse dokumendiregistris ning see peab dokumendiregistri kaudu olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates.

(1)Isik, kes määrusega sätestatud alustel osaleb vallavalitsuse istungil, vallavalitsuse moodustatud komisjoni töös või vallavalitsuse mõnes muus vormis tööorganis, ei või avaldada talle ülesannete täitmise või tööorgani tegevuses osalemise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet (edaspidi juurdepääsupiiranguga teave).

(2)Juurdepääsupiiranguga teabe avaldamise keeld kehtib piiramatult ega ole seotud vallavalitsuse tööorganis osalemise ajaga.

(3)Juurdepääsupiiranguga teabe hoidmise kohustusest teavitab vallavalitsuse istungil ja määruse § 3 lõikes 2 sätestatud töövormis osalevaid isikuid vallavanem või tema asendaja. Komisjoni koosolekul osalevaid isikud teavitab vastavast kohustusest koosoleku juhataja.

(4)Tööorgani ülesannete täitmiseks vajaliku teabe edastamisel lähtutakse põhimõttest, et juurdepääsupiiranguga teavet edastatakse ülesande täitmiseks vähimal võimalikul viisil.

Määrus jõustub 1. juulil 2026.