(1)Viljandi valla (edaspidi valla) heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on tagada puhtus ja heakord vallas.
(2)Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.
(3)Eeskirjas reguleerimata heakorraküsimused lahendab Viljandi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).
(4)Eeskirja kohaldatakse kooskõlas vastava valdkonna õigusaktidega, sealhulgas Viljandi valla jäätmehooldust, kaevetöid, lemmikloomade pidamist, kalmistute kasutamist, raieloa andmist reguleerivate õigusaktidega.
) omanik - füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnisasi või vallasasi. Käesolevas eeskirjas loetakse omanikuks ka kinnisasja või vallasasja volitatud valdajat, haldajat või kasutajat. 2) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus. Kinnistu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus ja katastriüksus ning reformimata riigimaa. 3) romusõiduk - on kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk. Romusõidukina käsitatakse ka sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad, kereosad, klaasid, rattad ja/või mis oma välimusega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja/või rikub valla puhtust ja heakorda. 4) heakorratööd - tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, heki pügamine ning libedustõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning mahalangenud puulehtede ja okste koristamine. 5) avalik koht - on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. 6) korterelamu - on kolme või enama korteriga hoone. Korterelamu kinnistul tagab eeskirjast tuleneva heakorra nõuete täitmise korteriühistu. Korteriühistu puudumisel korraldab heakorratöö elamu haldaja või omanikud omavahelisel kokkuleppel.
(1)Viljandi Vallavalitus (edaspidi ametiasutus) korraldab: 1) vallale kuuluvate kohalike teede, tänavate, kõnniteede ning nende ääres paiknevate ühistranspordi ootekohtade korrashoiu; 2) parkide, haljasalade, spordiplatside, mänguväljakute ja muude avalike kohtade korrashoiu; 3) avalikus kohas asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ja juurdepääsu.
(2)Avalikku kohta tohib väikevormi (nt pink, tõkkepiire, reklaamtahvel, viit, vitriin jne) paigaldada ainult ametiasutuse kirjalikul kooskõlastusel. Paigaldatud väikevormi korrasoleku, ohutuse ning vajadusel eemaldamise eest vastutab selle omanik.
(3)Üldkasutatavate külaplatside, palliplatside ja muude vaba aja veetmise ning spordirajatiste korrashoiu ja ohutuse tagab vastava rajatise omanik.
(4)Avalikesse kohtadesse paigaldatud uued prügikastid peavad olema pealt kaetud.
(5)Avalikus kohas (v.a kõnni- ja sõidutee) on kütte-, ehitus-, lammutus- või muu materjali hoidmine ja ladustamine lubatud erandkorras ametiasutuse teedespetsialisti või keskkonnaspetsialisti kirjalikul loal. Luba antakse tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse mõistliku aja jooksul ning sellega ei takistata liiklust ega ohustata inimesi või vara.
(6)Avalikus kohas on keelatud: 1) risustada, reostada, lõhkuda, kahjustada, määrida, rikkuda (jmt) ja/või kasutada mittesihipäraselt haljasalasid, puid, lilli, teekatteid, pargiinventari, jäätmemahuteid, ehitisi, valgusteid jms; 2) omavoliliselt vigastada, raiuda või eemaldada puid ning põõsaid, rikkuda murukamarat või haljastuse terviklikkust; 3) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma ametiasutuse keskkonnaspetsialisti kirjaliku nõusolekuta; 4) ujutada avalikus supluskohas loomi, v.a vastava erimärgistuse ja dokumentatsiooniga teenistus‑, veepääste- või juhtkoerad; 5) pesta ennast, sõidukit, pesu või muid esemeid valla siseveekogudes jm selleks mitteettenähtud kohas, reostada looduslikke ja tehislikke veekogusid muul moel või rikkuda tehnilisi hoiatusmärke (poid, lipud); 6) hoone, rajatise, müüri, jäätmekonteineri, mängu- ja spordiväljaku inventari, piirdeaia, tee, liikluskorraldusvahendi, ühistranspordipeatuse, -ootekoja, muu avaliku ruumi objekti vms kahjustamine (sodimine, loata grafiti tegemine, määrimine jmt); 7) sõidutee hooldustöö käigus lume ja jää lükkamine kõnniteele. Lund võib paigutada kõnniteele juhul kui jalakäijale jääb vähemalt 1,1 meetrit käiguruumi; 8) ladestada jäätmeid vallale kuuluvatesse parkidesse, haljasaladele või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse; 9) parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal, spordiplatsil, mänguväljakul või muul selleks mitte ettenähtud kohas; 10) hoida romusõidukit, v.a juhul, kui selleks on kinnistu omaniku kirjalik luba; 11) küttekolde välise tule tegemine väljaspool selleks ettenähtud kohta.
Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud: 1) hoidma kinnistu ja ehitise ja nende juurde kuuluvad rajatised korras ja seisundis, mis ei põhjusta ohtu teiste isikute elule, tervisele, varale või elukeskkonnale ning looduskeskkonnale; 2) hoidma korras ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 3) tagama kasutuseta kinnistu ja ehitise heakorra, vältima ehitise varisemisohtlikkust ning sulgema sissepääsud ehitisse; 4) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 5) likvideerima kinnistult reostuse ja jäätmed, kui reostuse tekitaja ja jäätmete omanik ei ole tuvastatud; 6) vältima ülenormatiivse müra, vibratsiooni või tolmu tekitamist ja kandumist naaberkinnistutele; 7) korraldama üle kinnistu piiri ulatuvate hekkide, põõsaste ja puuokste kärpimist, kui need varjavad avalikul teel asuvat liiklusmärki, tänavavalgustust, vaatevälja, takistavad jalakäijat või sõiduki liiklust; 8) vältima pühkmete ja lume paigutamist kinnistult üldkasutatavale sõidu- ja kõnniteele; 9) niitma kinnistut vastavalt vajadusele, arvestades ilmastikust tulenevate erisustega (põuaperioodid, vihmaperioodid) ja vältima kulust tekkivat tuleohtu ja risustamist. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel mitte harvem kui kaks korda aastas. Esimene niitmine peab toimuma hiljemalt juunikuu lõpuks ja teine niitmine oktoobrikuu lõpuks. Kohustus ei kehti metsamaal ega registris olevatel ja põllumajanduslikul otstarbel kasutatavatel maadel; 10) kõrvaldama üldkasutatava territooriumiga (tänava, kõnniteega, jalgratta- ja jalgtee või teega) piirneva ehitise katuselt varisemisohtlikud jääpurikad, jää, lume, kivid, plaadid, vihmaveerennid ja muud ohtu põhjustavad esemed ning tagama korrastustööde ajal üldkasutataval territooriumil ohutu liikluse; 11) puhastama regulaarselt kinnistul paikneva sadeveekaevu kaane ja selle ümbruse, kraavi ning truubi; 12) tähistama hoone või hoonestatud kinnistu selgelt nähtava ja loetava numbrisildi või maaüksuse nimega ning paigaldama kortermaja trepikoja välisukse juurde sildi selles asuvate korterite numbritega; 13) juhinduma küttekolde välise tule tegemisel Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjast (aia- ja haljastusjäätmete põletamine) ja tuleohutuse seadusest.
Ehitus-, remondi- ja lammutustööde tegija on kohustatud: 1) tagama tööde piirkonnas (edaspidi tööala) ohutuse, vajadusel paigaldama vajalikud hoiatusmärgid, piirded jmt; 2) vältima pori, prahi, lume ja muu heakorda rikkuva materjali sattumist objektilt ümbritsevale territooriumile, sealhulgas sõidu- ja kõnniteedele ning naaberkinnistutele; 3) hoidma korras ja puhastama ehitusobjekti juurdepääsutee. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras ametiasutuse teedespetsialisti või keskkonnaspetsialisti kirjalikul loal; 4) taastama pärast tööde lõpetamist haljastuse ja teekatte sellises ulatuses, mis vastab tööde eelsele seisundile, arvestades ilmastikuolusid; 5) tagama tööde teostamise ajal juurdepääsu olemasolevatele tehnovõrkudele ja ehitisele ning kaevetööga piirnevale alale. Tehnovõrkude kaevude peale ei tohi ladustada materjale, töövahendeid jm; 6) likvideerima tehnosüsteemi vigastusest ja/või avariist põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra ning taastama heakorra esimesel võimalusel. Kui süüdlast ei ole võimalik tuvastada, vastutab olukorra lahendamise eest tehnosüsteemi valdaja.
Tehnosüsteemi omanik on kohustatud: 1) hoidma temale kuuluva tehnosüsteemi ja selle ümbruse seisundis, mis ei põhjusta ohtu isikute elule, tervisele, varale, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale ning mis tagab heakorratööde teostamise võimalikkuse ja ohutuse tehnosüsteemi ümbruses; 2) koostöös tee omanikuga hoidma tehnosüsteemi nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnosüsteemi kohal, kusjuures kaevukaas peab olema teekattega ühes tasapinnas.
Vastavaid töid teostavad isikud on kohustatud: 1) vältima puiste, pori, prahi, sõnniku jms reostuse kandumise avalikku kohta ja teedele; 2) likvideerima tekitatud reostuse hiljemalt tööpäeva lõpuks tagades sealjuures liiklusohutuse.
Järelevalvet eeskirjas sätestatud nõuete täitmise üle teostab oma pädevuse piires vastav ametnik.
(1)Eeskirja nõuete mittetäitmisel vastutab rikkuja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras.
(2)Lõikes 1 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 kohaselt: 1) Viljandi Vallavalitsus; 2) Politsei- ja piirivalveamet; 3) Keskkonnaamet.
Tunnistada kehtetuks: 1) Kolga-Jaani Vallavolikogu 26.05.2011 määrus nr 38 „Kolga-Jaani valla heakorraeeskiri“; 2) Paistu Vallavolikogu 19.10.2010 määrus nr 19 „Paistu valla heakorraeeskiri“; 3) Pärsti Vallavolikogu 16.10.2002 määrus nr 53 „Heakorra eeskirja kehtestamine“; 4) Tarvastu Vallavolikogu 13.10.2005 määrus nr 25 „Tarvastu valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine“; 5) Saarepeedi Vallavolikogu 06.07.2006 määrus nr 12 „Saarepeedi valla heakorra ja kaevetööde eeskirja kehtestamine“; 6) Viiratsi Vallavolikogu 26.09.2002 määrus nr 7 „Eeskirjade kinnitamine“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.